Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Ole pettuse suhtes valvas

Ole pettuse suhtes valvas

Ole pettuse suhtes valvas

„Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks ... tühja pettusega.” (KOLOSLASTELE 2:8)

1.–3. a) Millistest näidetest ilmneb, et pettus on tunginud pea kõigisse eluvaldkondadesse? b) Miks ei peaks pettuse lai levik meid üllatama?

„KUI palju on teie hulgas neid, kellele klient ei ole kunagi valetanud?” Sellise küsitluse korraldas üks juuraprofessor aastaid tagasi. Mida talle vastati? Ta sõnab: „Tuhandete advokaatide seas leidus vaid üks, kellele klient polnud kunagi valetanud.” Ja mis oli selle põhjuseks? „See advokaat oli just alustanud oma ametialast tegevust ühes suures ettevõttes ja ta polnud veel jõudnud kliendiga kõneleda.” See kogemus toob välja kahetsusväärse tõe – valetamine ja petmine on tänapäeval üldlevinud.

2 Petmisviise on palju ja pettus on tunginud pea kõigisse eluvaldkondadesse. Meedias on rohkesti näiteid poliitikutest, kes oma tegemiste kohta valetavad, raamatupidajatest ja juristidest, kes firma kasumit suurendavad, reklaamiagentidest, kes tarbijaid eksitavad, ja kelmidest, kes kindlustuskompaniidelt raha välja petavad, ning see nimekiri pole sugugi täielik. On ka religioosset pettust. Vaimulikud eksitavad rahvahulki selliste valeõpetustega nagu hinge surematus, põrgutuli ja kolmainsus (2. Timoteosele 4:3, 4).

3 Kas kõik see peaks meid üllatama? Tegelikult mitte. Piiblis on antud hoiatus „viimsete päevade” kohta: „Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides” (2. Timoteosele 3:1, 13). Kristlastena tuleb meil olla valvsad eksitavate ideede suhtes, mis võivad meid tõest eemale juhtida. Eelmainitut silmas pidades kerkib kaks küsimust: miks on pettust tänapäeval nii palju ja mida ette võtta, et meid ei petetaks?

Miks on tänapäeval nii palju pettust?

4. Miks on Piibli järgi pettus nii laialt levinud?

4 Piibel näitab selgelt, miks pettus on nii laialt levinud. Apostel Johannes kirjutas, et „kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). See „tige” on Kurat-Saatan, kelle kohta Jeesus ütles: „[Ta ei] ole jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!” Pole siis midagi imestada, et see maailm jäljendab oma valitseja vaimu, väärtushinnanguid ja petlikke kalduvusi. (Johannese 8:44; 14:30; Efeslastele 2:1–3.)

5. Kuidas püüab Saatan praegusel lõpuajal üha rohkem petta ja keda ta eriti ründab?

5 Praegusel lõpuajal tegutseb Saatan üha aktiivsemalt. Ta on visatud alla maa peale. Ta teab, et talle on jäänud pisut aega ja seetõttu on tal „suur viha”. Ta on otsustanud tõmmata hävingusse kaasa nii palju inimesi kui võimalik ja seepärast ta „eksitab kogu maailma”. (Ilmutuse 12:9, 12.) Saatan pole juhuslik petis. Ta püüab järeleandmatult inimesi eksitada. * Ta kasutab kõikvõimalikke petmismeetodeid – sealhulgas kavalust ja reetmist –, et pimestada uskmatute meeli ja hoida neid Jumalast eemal (2. Korintlastele 4:4). See meisterpetis tahab eriti otsusekindlalt alla neelata just neid, kes kummardavad Jumalat „vaimus ja tões” (Johannese 4:24; 1. Peetruse 5:8). Ärgem kunagi unustagem Saatana väidet, et ta suudab ükskõik kelle Jumalast ära pöörata (Iiob 1:9–12). Vaadelgem mõningaid Saatana „kavalaid rünnakuid” ja seda, kuidas nende suhtes valvel olla (Efeslastele 6:11).

Ole valvas ärataganejate pettuse suhtes

6., 7. a) Mida ärataganejad võivad väita? b) Mida näitab Pühakiri selgelt ärataganejate eesmärgi kohta?

6 Saatan on kasutanud pikka aega Jumala teenijate petmiseks ärataganejaid (Matteuse 13:36–39). Ärataganejad võivad väita, et nad kummardavad Jehoovat ja usuvad Piiblit, kuid nad ei tunnista tema organisatsiooni nähtavat osa. Mõned pöörduvad isegi tagasi „Suure Baabüloni” ehk ülemaailmse valereligiooni impeeriumi õpetuste juurde, mis häbistavad Jumalat (Ilmutuse 17:5; 2. Peetruse 2:19–22). Piiblikirjutajad panid Jumala inspiratsiooni all kirja jõulisi sõnu, et paljastada ärataganejate eesmärke ja võtteid.

7 Mis aga on ärataganejate eesmärk? Enamik neist ei rahuldu sellega, et lihtsalt lahkuvad usust, mida nad võib-olla kunagi õigeks pidasid. Tihti tahavad nad teisi endaga kaasa tõmmata. Selle asemel, et endale ise jüngreid otsida, veavad paljud ärataganejad „[Kristuse] jüngreid eneste järele” (Apostlite teod 20:29, 30). Paulus hoiatas tungivalt valeõpetajate eest: „Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks” (Koloslastele 2:8). Just seda püüavad paljud ärataganejad teha – võtta saagiks ehk röövida. Nagu lapseröövel suunab heauskliku ohvri oma perest eemale, nii püüavad ka ärataganejad toetuda siiraste koguduseliikmete usaldusele ja neid karjast minema viia.

8. Milliseid võtteid ärataganejad oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad?

8 Milliseid võtteid ärataganejad kasutavad? Tihti nad väänavad sõnu, kasutavad pooltõdesid või valetavad otseselt. Jeesus teadis, et tuleb aeg, mil tema järelkäijad kogevad kannatusi, ja et seda põhjustavad need, kes ’valetades räägivad neist kõiksugust kurja’ (Matteuse 5:11). Need õelad vastupanijad pidid rääkima valesid kavatsusega teisi petta. Apostel Peetrus hoiatas ärataganejate eest, kes kasutavad „petlikke sõnu”, õpetavad „pettusi” ja „väänavad” Pühakirja oma tahtmise saavutamiseks (2. Peetruse 2:3, 13; 3:16). Kahjuks õnnestub ärataganejatel mõnede usku rikkuda (2. Timoteosele 2:18).

9., 10. a) Kuidas end ärataganejate pettuse eest kaitsta? b) Miks meid ei häiri see, kui selgub, et meie arusaamist Jumala eesmärgist on vaja parandada?

9 Kuidas end ärataganejate pettuse eest kaitsta? Tuleb võtta kuulda Jumala Sõna nõuannet, mis ütleb: „[Pidage] silmas neid, kes tekitavad lõhesid ja pahandust õpetuse vastu, mis te olete õppinud, ja tõmbuge neist tagasi” (Roomlastele 16:17). Me ’tõmbume neist tagasi’, kui hoidume kindlameelselt nende arutluskäikudest, ükskõik kas nad levitavad neid suuliselt, trükitud väljaannete või Interneti kaudu. Miks me võtame sellise seisukoha? Esiteks selle pärast, et nii soovitab Jumala Sõna. Me usaldame Jehoovat ja teame, et ta peab alati silmas meie parimaid huve (Jesaja 48:17, 18).

10 Teiseks, me armastame organisatsiooni, mille kaudu oleme saanud teada väärtuslikud tõed, mis nii selgelt eraldavad meid Suurest Baabülonist. Samas me tunnistame, et meie teadmised Jumala eesmärgi kohta pole täiuslikud – aastate jooksul on meie arusaamist parandatud. Lojaalsed kristlased ootavad rahulikult, et Jehoova kõik sellised parandused teeks (Õpetussõnad 4:18). Me ei hülga organisatsiooni, mida Jumal hea meelega kasutab, sest me näeme selgelt, et ta õnnistab seda (Apostlite teod 6:7; 1. Korintlastele 3:6).

Ole valvas enesepettuse suhtes

11. Miks on ebatäiuslikel inimestel kalduvus end petta?

11 Ebatäiuslikel inimestel on üks kalduvus, mida Saatan on varmas ära kasutama – see on enesepettus. „Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud,” ütleb Jeremija 17:9 (P 1997). Jakoobus kirjutas: „Igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb” (Jakoobuse 1:14). Kui meie südames on tekkinud himu, siis patt otsekui kiigub ahvatlevalt meie silme ees, ning see võib hakata tunduma ligitõmbav ja kahjutu. See on petlik, sest ahvatlusele järeleandmine viib hävingusse (Roomlastele 8:6).

12. Kuidas me võime enesepettuse lõksu langeda?

12 Me võime kergesti enesepettuse lõksu langeda. Petlik süda võib leida vabanduse tõsisele iseloomuveale või õigustada ränka pattu (1. Saamueli 15:13–15, 20, 21). Meie rikutud süda võib otsida viise, kuidas küsitavat käitumist vabandada. Võtkem näiteks meelelahutus. Mõni ajaviide on kasulik ja meeldiv. Ent suur osa sellest, mida maailm pakub filmide, telesaadete ja Interneti kaudu, on ropp ja ebamoraalne. Kerge on end veenda, et võime vaadata allakäinud meelelahutust ja et see ei tee meile midagi halba. Mõned arutlevad, et kui see ei häiri nende südametunnistust, siis on ju kõik korras. Kuid sellised inimesed petavad endid „valemõtlemise läbi” (Jakoobuse 1:22, P 1945).

13., 14. a) Millisest Pühakirja näitest ilmneb, et südametunnistus pole alati usaldusväärne teejuht? b) Kuidas olla valvel enesepettuse suhtes?

13 Kuidas enesepettuse suhtes valvel olla? Kõigepealt tuleb meil meeles pidada, et südametunnistust ei saa alati usaldada. Mõtle apostel Paulusele. Enne kristlaseks saamist kiusas ta Kristuse järelkäijaid (Apostlite teod 9:1, 2). Südametunnistus ilmselt ei piinanud teda. On aga selge, et see oli juhitud valele teele. „Ma olin seda teinud teadmata, uskmatus meeles,” ütles Paulus hiljem (1. Timoteosele 1:13). Seega ei tähenda ainuüksi süümepiina puudumine, et meie valitud meelelahutusega on kõik korras. Usaldusväärne teejuht on ainult terve südametunnistus, mida on õpetatud Jumala Sõna abil.

14 Enesepettuse vältimiseks võiks meeles pidada mõningaid häid soovitusi. Analüüsi end palvemeelselt (Laul 26:2; 2. Korintlastele 13:5). Aus eneseanalüüs võib aidata sul näha vajadust, et mõtteviisis või käitumises tuleb mingeid muudatusi teha. Võta kuulda teisi (Jakoobuse 1:19). Kuna enese läbiuurimine kipub jääma vaid oma vaatepunktist lähtuvaks, siis on tark kuulata küpse kaaskristlase erapooletut arvamust. Kui sinu otsused või teod tunduvad tasakaalukatele ja kogenud usukaaslastele küsitavad, siis võiksid endalt küsida, kas põhjus on äkki selles, et su südametunnistus pole õigesti õpetatud või petab sind süda. Uuri korrapäraselt Piiblit ja piiblilisi väljaandeid (Laul 1:2). See aitab hoida mõtted, hoiakud ja tunded kooskõlas Jumala põhimõtetega.

Ole valvas Saatana valede suhtes

15., 16. a) Milliseid valesid Saatan meie petmiseks kasutab? b) Mida teha, et mitte lasta end selliste valedega petta?

15 Saatan kasutab meie petmiseks mitmesuguseid valesid. Ta püüab meid uskuma panna, et materiaalne vara toob õnne ja rahulolu, ehkki tihtipeale osutub tõeks vastupidine (Koguja 5:9–11). Ta tahab meile sisendada, et see kuri maailm püsib igavesti, kuigi on selgeid tõendeid, et me elame „viimseil päevil” (2. Timoteosele 3:1–5). Saatan edendab ideed, et ebamoraalne eluviis on kahjutu, kuid sageli lõikavad sellised lõbutsejad kibedaid vilju (Galaatlastele 6:7). Mida teha, et mitte lasta end selliste valedega petta?

16 Õpi Piiblis leiduvatest näidetest. Piiblis on hoiatavaid näiteid inimestest, kes lasid end petta Saatana valedest. Nad kas armastasid materiaalset vara, ei saanud aru, kui tähtsal ajal nad elavad, või andsid järele ebamoraalsetele ihadele – sel kõigel olid halvad tagajärjed (Matteuse 19:16–22; 24:36–42; Luuka 16:14; 1. Korintlastele 10:8–11). Õpi tänapäeva eeskujudest. Kahju küll, kuid mõned kristlased näivad unustavat, kui pakilisel ajal me elame, ning on hakanud arvama, et Jumalat teenides jäävad nad millestki heast ilma. Nad võivad tõest lahkuda, et niinimetatud mugavat elu elada. Sellised inimesed on aga libedal teel, sest varem või hiljem kogevad nad jumalakartmatu käitumise tagajärgi (Laul 73:18, 19). Meil on tark õppida teiste vigadest (Õpetussõnad 22:3).

17. Miks tahab Saatan meid uskuma panna, et Jehoova ei armasta meid ega pea meid väärtuslikuks?

17 Veel üks vale, mida Saatan edukalt kasutab, on väide, et Jehoova ei armasta meid ega pea meid väärtuslikuks. Saatan on tuhandeid aastaid ebatäiuslikke inimesi uurinud. Ta teab, et julgusekaotus võib meie vaimsust nõrgendada (Õpetussõnad 24:10). Seepärast levitab ta valet, et me pole Jumala silmis midagi väärt. Kui oleme „maha vajutatud” ja arvame, et Jehoova ei hooli meist, siis võime kergesti alla anda (2. Korintlastele 4:9). Just seda suur Petis ootabki! Kuidas end selle vale eest kaitsta?

18. Kuidas kinnitab Piibel meile Jehoova armastust?

18 Mõtiskle sügavalt selle üle, mida Piibel räägib Jumala armastusest meie vastu. Jumala Sõnas on mõned kujukad näited, mis kinnitavad, et Jehoova märkab ja armastab meist igaüht. Ta kogub sinu „pisarad oma lähkrisse”. See tähendab, et ta näeb ja mäletab pisaraid, mida sa oled valanud selle nimel, et temale ustavaks jääda (Laul 56:9). Ta teab, millal su süda on murtud, ning ta on sel ajal sinu ligi (Laul 34:19). Ta teab sinu kohta igat üksikasja, ka seda, mitu juuksekarva on su peas (Matteuse 10:29–31). Ja mis kõige tähtsam, Jumal andis „oma ainusündinud Poja” sinu eest (Johannese 3:16; Galaatlastele 2:20). Mõnikord on sul võib-olla raske uskuda, et need piiblitekstid käivad ka sinu kohta. Me peaksime aga uskuma Jehoova sõnu. Ta soovib, et me usuksime, et ta armastab meid mitte ainult kui gruppi, vaid kui üksikisikuid.

19., 20. a) Miks on tähtis ära tunda ja peast heita Saatana vale, mille kohaselt Jehoova ei armasta sind? b) Kuidas on üks reisiv ülevaataja masendunuid aidanud?

19 Tunne ära vale ja hoidu sellest. Kui sa tead, et keegi valetab, siis võid end pettasaamise eest kaitsta. Järelikult, kui oled juba aru saanud, et Saatan tahab sind uskuma panna, et Jehoova ei armasta sind, on sellest palju abi. Üks kristlik naine ütles „Vahitorni” artikli kohta, mis hoiatas Saatana võtete eest: „Ma ei mõelnud kunagi, et Saatan püüab mu tundeid kasutada selleks, et minult julgust röövida. Selle teadmine annab mulle ajendi võidelda selliste tunnete vastu.”

20 Mõtle ühele Lõuna-Ameerika reisiva ülevaataja kogemusele. Kui ta teeb karjasekülastusi masendunud kaasusklike juurde, küsib ta neilt sageli: „Kas sa usud kolmainsust?” Õde või vend vastab tavaliselt: „Muidugi mitte”, sest ta saab aru, et see on üks Saatana valedest. Seejärel küsib see reisiv ülevaataja: „Kas sa usud, et on olemas põrgutuli?” Jällegi kõlab vastus: „Muidugi mitte!” Siis selgitab ülevaataja, et on olemas veel üks Saatana vale, mida tavaliselt Saatana omaks ei peeta. Ta juhib oma usukaaslaste tähelepanu raamatule „Tule Jehoova ligi” *. Selle väljaande leheküljel 249 lõigus 21 selgitatakse, et väide, mille kohaselt Jehoova ei armasta meid kui üksikisikuid, on vale. See reisiv ülevaataja on saavutanud häid tulemusi, kui ta on püüdnud sel viisil aidata masendunutel ära tunda seda Saatana valet ja seda peast heita.

Kaitse end pettuse eest

21., 22. Miks pole me Saatana taktika suhtes teadmatuses ja mida me peaksime otsusekindlalt tegema?

21 Pole midagi üllatavat, et praegu, viimsete päevade lõpuosas, püüab Saatan kõvasti valetada ja petta. Õnneks pole Jehoova jätnud meid pimedusse Saatana taktika suhtes. Piibel ning „ustava ja mõistliku sulase” väljaanded paljastavad selgelt Kuradi pahatahtlikud võtted (Matteuse 24:45). Saadud hoiatused annavad meile otsekui relvad kätte (2. Korintlastele 2:11).

22 Olgem siis valvsad ärataganejate arutluskäikude suhtes. Hoidugem otsusekindlalt enesepettuse kavalast lõksust. Tundkem ära kõik Saatana valed ja heitkem need peast. Nii saame kaitsta oma suhteid „tõe Jumalaga”, kes jälestab pettust (Laul 31:6).

[Allmärkused]

^ lõik 5 Üks teatmeteos ütleb selle kreeka verbivormi kohta, mis esineb Ilmutuse 12:9 sõnas „eksitab”, et see „viitab pidevale tegevusele, mis on muutunud kellegi loomuse harjumuspäraseks osaks”.

^ lõik 20 Väljaandjad Jehoova tunnistajad.

Kas sa mäletad?

• Miks on tänapäeva maailmas nii palju pettust?

• Kuidas me võime olla valvsad ärataganejate pettuse suhtes?

• Kuidas vältida kalduvust ennast petta?

• Mida teha, et Saatan meid oma valedega ei petaks?

[Küsimused]

[Pilt lk 17]

Ära peta ennast meelelahutuse valikul

[Pildid lk 18]

Et ennast mitte petta, analüüsi end palvemeelselt, võta kuulda teisi ja uuri korrapäraselt Jumala Sõna