Valitse end, et võita auhind!
Valitse end, et võita auhind!
„Iga võidujooksja on kasin [„valitseb ennast”, UM] kõigis asjus.” (1. KORINTLASTELE 9:25)
1. Kuidas on miljonid inimesed öelnud „jah” Jehoovale, kui pidada silmas kirjakohta Efeslastele 4:22–24?
KUI sind ristiti Jehoova tunnistajaks, andsid sa selle sammuga avalikult teada, et soovid osaleda võitluses, mille auhinnaks on igavene elu. Sa ütlesid „jah” Jehoova tahte täitmisele. Enne oma elu pühendamist Jehoovale pidid paljud meist tegema märkimisväärseid muudatusi, et pühendumine oleks tõeline ja Jumalale vastuvõetav. Me järgisime apostel Pauluse nõuannet kristlastele: „Teil tuleb enesest ära heita endise elu poolest vana inimene, kes ennast hävitab järgides petlikke himusid, ... ning riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse” (Efeslastele 4:22–24). Ehk teisisõnu, enne kui ütlesime „jah” Jumalale pühendumisele, tuli meil öelda „ei” lubamatule eluviisile.
2., 3. Kuidas näitab 1. Korintlastele 6:9–12, et Jumala heakskiidu saavutamiseks on vaja teha kahte liiki muudatusi?
2 Mõned vana isiksuse tahud, millest tulevased Jehoova tunnistajad peavad loobuma, on sellised, mida Jumala Sõna otseselt hukka mõistab. Paulus loetles mõningaid asju oma kirjas korintlastele, öeldes: „Hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielurikkujad ja salajased ropud ja poisipilastajad ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad ei päri Jumala riiki!” Seejärel näitas ta, et esimese sajandi kristlased tegid enda isiksuse juures vajalikke muudatusi, kuna ta lisas: „Sellised olid teist mõningad.” Pane tähele, et olid, mitte on (1. Korintlastele 6:9–11).
3 Paulus oletas, et võib-olla on vaja teha veel mingeid muudatusi, sest ta jätkas: „Kõike on mul luba teha, aga kõigest ei ole kasu” (1. Korintlastele 6:12). Seega tunnevad paljud, kes soovivad tänapäeval olla Jehoova teenijad, et neil on tarvis öelda „ei” isegi sellistele tegevustele ja asjadele, mis on küll lubatud, kuid millest pole kasu või mille püsiv väärtus on väike. Need võivad nõuda aega ja juhtida neid eemale tähtsamatest tegevustest.
4. Milles on pühendunud kristlased Paulusega ühel meelel?
4 Jumalale pühendutakse meelsasti, mitte vastu tahtmist, otsekui nõuaks see hiigelsuurt ohvrit. Pühendunud kristlased nõustuvad Paulusega, kes ütles pärast kristlaseks saamist: „[Jeesuse] pärast ma olen minetanud kõik selle ja pean kõike pühkmeiks, et kasuks saada Kristust” (Filiplastele 3:8). Paulus ütles rõõmuga „ei” vähese väärtusega asjadele, et ta saaks edaspidigi öelda „jah” Jumalale.
5. Millises võidujooksus Paulus edukalt osales ja kuidas me võime sama teha?
5 Paulus valitses ennast vaimse võidujooksu ajal ja võis seetõttu lõpuks öelda: „Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud! Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg, mille Issand, õige kohtumõistja, mulle annab tol päeval, aga mitte ainult minule, vaid ka kõigile, kes armastavad ta ilmumist” (2. Timoteosele 4:7, 8). Kas meie võime tulevikus sedasama öelda? Võime, kui ennast valitsedes kristlikus võidujooksus lõpuni usus püsime ja end lõdvaks ei lase.
Hea tegemiseks on vaja enesevalitsust
6. Mis on enesevalitsus ja millisel kahel viisil me peame seda ilmutama?
6 Piibli heebrea ja kreeka sõnad, mille vasteks on „enesevalitsus”, tähendavad otseses mõttes seda, et inimesel on võim või kontroll enda üle. Tihti kannavad need halvast hoidumise mõtet. On aga selge, et end valitseda on vaja ka siis, kui tahame teha head. Ebatäiuslikel inimestel on loomulik kalduvus teha halba, seega me võitleme kahel viisil (Koguja 7:29; 8:11). Lisaks halvast hoidumisele peame end sundima head tegema. Tegelikult on üks parimaid mooduseid halva vältimiseks just see, kui valitseda oma keha, et teha head.
7. a) Mida me peaksime Taaveti sarnaselt paluma? b) Mille üle mõtisklemine aitab meil end valitseda?
7 On selge, et enesevalitsemine on väga oluline, kui tahame elada oma pühendumistõotuse kohaselt. Meil on vaja paluda Taaveti sarnaselt: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Laul 51:12). Me võime mõtiskleda, millist kasu toob see, kui hoidume tegevusest, mis on moraalselt vale või füüsiliselt nõrgestav. Mõelgem ka võimalikule kahjule, kui selliseid asju ei välditaks. Tagajärjeks võivad olla tõsised tervisehädad, rikutud suhted ja isegi enneaegne surm. Teisest küljest mõelgem, kui palju kasu toob Jehoova määratud eluviisist kinnihoidmine. Me peame aga olema realistid ja mitte unustama, et süda on petlik (Jeremija 17:9). Kui meie süda püüab Jehoova mõõdupuudest kinnihoidmise tõsidust vähendada, tuleb meil sellele otsustavalt vastu hakata.
8. Millist tõsiasja me oma kogemustest teame? Too mõni näide.
8 Suurem osa meist teab oma kogemustest, et tõrges keha püüab tihti teovalmis vaimu innukust kustutada. Võtkem näiteks Kuningriigi kuulutamine. Jehooval on hea meel, et inimesed on valmis selles eluandvas töös osalema (Laul 110:3; Matteuse 24:14). Enamiku jaoks meist polnud aga kerge hakata avalikult kuulutama. See nõudis – ja võib-olla nõuab siiani – oma keha valitsemist. Seda on vaja ’lüüa’ ja ’teha oma orjaks’, mitte lasta sel minna kergema vastupanu teed (1. Korintlastele 9:16, 27, EP 97; 1. Tessalooniklastele 2:2).
„Kõigis asjus”?
9., 10. Mida tähendab see, et valitsetakse ennast „kõigis asjus”?
9 Piibli nõuanne valitseda end „kõigis asjus” viitab sellele, et tarvis on midagi rohkemat kui valitseda oma loomust ja hoiduda ebamoraalsusest. Me võime tunda, et suudame neis valdkondades end hästi valitseda. Kui see on nii, võib selle üle muidugi rõõmu tunda. Kuidas on aga lood teiste valdkondadega, kus vajadus enesevalitsuse järele pole nii ilmne? Oletagem näiteks, et elame suhteliselt jõukal maal, kus on kõrge elatustase. Kas poleks tark õppida ütlema „ei” ebavajalikele väljaminekutele? Vanematel oleks hea õpetada lastele, et nad ei ostaks ükskõik mida lihtsalt sellepärast, et see on saadaval, meeldiv või taskukohane. Muidugi on sellised juhendid tõhusad siis, kui vanemad ise eeskuju annavad (Luuka 10:38–42).
10 Kui õpime elama asjadeta, mida soovime või millega oleme harjunud, tugevdab see meie tahtejõudu. See kasvatab ka tänutunnet materiaalsete asjade eest, mis meil on olemas, ning teeb meid osavõtlikumaks nende suhtes, kes peavad ilma mõningate asjadeta läbi ajama mitte omal valikul, vaid paratamatuse tõttu. Tõesti, tagasihoidlik eluviis läheb vastuollu selliste populaarsete loosungitega nagu „ole enda vastu hea” või „sa väärid parimat”. Reklaamimaailm pakub rahuldust kohe, ent seda tehakse kasumi saamise eesmärgil. Selline olukord võib takistada meie püüdeid end valitseda. Ühe jõuka Euroopa riigi ajakiri märkis hiljuti: „Kui soovimatute tungide kontrolli all hoidmine nõuab sisemist võitlust neilt, kes elavad äärmises vaesuses, siis kui palju enam peab see paika nende puhul, kes elavad jõukal maal, mis piima ja mett voolab!”
11. Miks on kasulik õppida läbi saama ilma mõningate asjadeta, ent mis teeb selle raskeks?
11 Kui meil on raske teha vahet, mida me tahame ja mida me tõepoolest vajame, siis oleks tarvis astuda mõningaid samme, et me ei käituks vastutustundetult. Kui me näiteks tahame hoiduda kontrollimatutest väljaminekutest, siis võiks teha otsuse mitte osta asju võlgu ning poodi minnes võtta kaasa vaid piiratud rahasumma. Tuleta meelde Pauluse sõnu: „Jumalakartus on suur tuluallikas, kui ta on ühendatud rahulolemisega.” Ta arutles: „Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia. Aga kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul” (1. Timoteosele 6:6–8). Kas meie oleme rahul? On tarvis tahtejõudu ja enesevalitsust, et õppida elama lihtsat elu ja olla vaba ülemäärasest koormast, milleks kujuneb mõnusa elu taotlemine ükskõik mil viisil. Seda tasub siiski õppida.
12., 13. a) Miks on seoses kristlike koosolekutega vaja enesevalitsemist? b) Mis on mõned teised valdkonnad, kus meil on vaja enesevalitsust arendada?
12 Ka kristlikel koosolekutel ja kokkutulekutel käimine nõuab enesevalitsust. See omadus pole sugugi vähetähtis, kui me näiteks ei taha lasta oma mõtetel programmi ajal rändama minna (Õpetussõnad 1:5). Enesevalitsust võib vaja minna selleks, et mitte segada oma naabreid sosistamisega, vaid pöörata kogu tähelepanu kõnepidajale. Enesevalitsust võib nõuda oma päevakava sättimine nii, et jõuaksime kohale õigel ajal. Enesevalitsust on tarvis ka selleks, et võtta aega koosolekuteks valmistumiseks ja neil osalemiseks.
13 Kui valitseme end väikestes asjades, siis oleme tugevamad tegema seda ka suuremates asjades (Luuka 16:10). Kui hea oleks küll distsiplineerida ennast, et Jumala Sõna ja piiblilisi väljaandeid korrapäraselt lugeda, neid uurida ja õpitu üle mõtiskleda! Kui tark on teha muudatusi, kui meie töö, sõbrad, hoiakud või isiklikud harjumused on ebasobivad! Samuti tuleks end distsiplineerida selles mõttes, et öelda „ei” tegevustele, mis röövivad meilt väärtusliku aja, mida võiks kasutada Jumala teenistuseks. Hõivatus Jehoova teenimisega on suurepärane kaitse tegevuste eest, mis võivad meid tõmmata eemale Jehoova ülemaailmse koguduse vaimsest paradiisist.
Saage enesevalitsuse kaudu täisealiseks
14. a) Kuidas lapsed enesevalitsemist õpivad? b) Mis kasu on sellest, et lapsed õpivad seda juba varakult?
14 Vastsündinu ei valitse ennast. Ühes trükises, mille on koostanud laste käitumise eksperdid, öeldakse: „Enesevalitsus ei tule iseenesest või äkitselt. Beebid ja väikelapsed vajavad vanemate juhatust ja toetust, et õppida end valitsema. ... Vanemate juhatusel kasvab nende enesevalitsus kooliaastate jooksul.” Ühest uurimusest, mis tehti nelja-aastaste laste kohta, selgus, et need lapsed, kes olid õppinud end mingil määral valitsema, „kasvasid tavaliselt kohanemisvõimelisemateks, populaarsemateks, julgemateks, enesekindlamateks ja usaldusväärsemateks teismelisteks”. Need, kes nelja-aastaselt polnud veel alustanud enesevalitsuse õppimist, „olid üksildasemad, kergemini masenduvad ja kangekaelsemad. Nad olid stressis ja vältisid proovilepanevaid ülesandeid”. On selge, et kohanemisvõimeliseks täiskasvanuks saamiseks peab laps õppima end valitsema.
15. Millele viitab nõrk enesevalitsus, ent milline eesmärk on toodud välja Piiblis?
15 Kui tahame saada küpseteks kristlasteks, tuleb meil õppida end valitsema. Nõrk enesevalitsus näitab, et oleme ikka veel vaimselt lapsed. Piibel innustab meid ’saama mõtteviisi poolest täisealiseks’ (1. Korintlastele 14:20). Meie eesmärk on ’jõuda ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning täieks meheks saada Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda’. Miks? Et me ei „jääks enam väetiteks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks” (Efeslastele 4:13, 14). Oskus end valitseda on kahtlemata väga tähtis meie vaimsusele.
Enesevalitsuse arendamine
16. Kuidas Jehoova meid aitab?
16 Enesevalitsuse arendamiseks on vaja Jumala abi ja me võime seda ka saada. Jumala Sõna on nagu täiuslik peegel. See näitab, mida meil on tarvis oma isiksuse juures muuta, ning annab ka nõuandeid, kuidas seda teha (Jakoobuse 1:22–25). Lisaks on armastav vennaskond valmis abi pakkuma. Kogudusevanemad on isiklikku abi pakkudes mõistvad. Ja Jehoova annab meile lahkelt oma püha vaimu, kui seda palves palume (Luuka 11:13; Roomlastele 8:26). Võtkem see pakutav abi siis rõõmuga vastu. Abiks võivad olla leheküljel 21 toodud ettepanekud.
17. Kuidas julgustab meid Õpetussõnad 24:16?
17 Lohutav on teada, et Jehoova peab kalliks meie pingutusi, mida me teeme, et talle meele järele olla. See peaks meid ajendama paremini end valitsema. Hoolimata sellest, kui tihti me komistame, ei tohiks me kunagi pingutamast loobuda. „Õige langeb seitse korda ja tõuseb üles” (Õpetussõnad 24:16). Iga võidu puhul on meil põhjust endaga rahul olla. Võime olla kindlad, et ka Jehoova on meiega rahul. Üks tunnistaja meenutab, et kui ta enne Jehoovale pühendumist püüdis suitsetamisest loobuda, siis iga eduka nädala korral premeeris ta end nõnda, et ostis midagi kasulikku raha eest, mida enesevalitsemine oli aidanud tal säästa.
18. a) Millega on seotud enda üle valitsemiseks peetav võitlus? b) Mida Jehoova kinnitab?
18 Eelkõige on meil tarvis meeles pidada, et enesevalitsemine on seotud mõistuse ja tunnetega. Me näeme seda Jeesuse sõnadest: „Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames” (Matteuse 5:28; Jakoobuse 1:14, 15). Inimene, kes on õppinud kontrollima oma mõtteid ja tundeid, suudab paremini kontrollida kogu oma keha. Tugevdagem siis oma otsusekindlust ning hoidugem mitte ainult väärtegudest, vaid ka nendele mõtlemisest. Kui valed mõtted tekivad, ajagem nad kohe ära. Me saame kiusatusest põgeneda, kui järgime palvemeelselt Jeesuse eeskuju (1. Timoteosele 6:11; 2. Timoteosele 2:22; Heebrealastele 4:15, 16). Kui anname endast parima, toimime nõuande järgi, mis on kirjas Laul 55:23: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!”
Kas sa mäletad?
• Millisel kahel viisil me peame end valitsema?
• Mida tähendab valitseda end „kõigis asjus”?
• Millised praktilised soovitused enesevalitsuse arendamiseks sul selle uurimise jooksul silma jäid?
• Millest algab enesevalitsemine?
[Küsimused]
[Kast/pildid lk 21]
Kuidas tugevdada enesevalitsust
• Arenda seda ka väikestes asjades
• Mõtiskle selle praeguse ja tulevase kasu üle
• Ära tee seda, mida Jumal keelab, vaid seda, mida ta julgustab tegema
• Heida ebaõiged mõtted kohe peast ära
• Täida oma mõistus vaimselt ülesehitavate mõtetega
• Võta vastu abi, mida annavad küpsed kaaskristlased
• Väldi kiusatust tekitavaid olukordi
• Kui oled kiusatuses, siis palu Jumalalt abi
[Pildid lk 18, 19]
Enesevalitsemine ajendab meid head tegema