Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

 Lugejate küsimusi

Kellele viitas Jehoova tekstis 1. Moosese 3:22 kui „ühele meie hulgast”?

Jehoova Jumal viitas ilmselt endale ja oma ainusündinud Pojale, kui ta ütles: „Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja!” (1. Moosese 3:22). Uurigem, miks võib nii väita.

Jehoova ütles need sõnad pärast seda, kui oli esimesele inimpaarile välja kuulutanud kohtuotsuse. Mõned on mõistnud väljendit „üks meie hulgast” kui majesteetlikkust rõhutavat mitmust, nagu mõni kuningas võiks öelda „me pole rahul” vaid endale viidates. Tekstide 1. Moosese 1:26 ja 3:22 kohta ütleb aga piibliõpetlane Donald E. Gowan: „V[ana] T[estament] ei toeta enamikku esitatud selgitusi: kuninglik „meie”, ... rõhutav mitmus või osutamine jumaluse mitmeisikulisusele. ... Mitte ükski neist seletustest ei paku loogilist seletust tekstile 3:22, mis räägib „ühest meie hulgast”.”

Kas Jehoova võis viidata Kurat-Saatanale, kes hakkas ise otsustama, mis on „hea ja kuri” ning kes mõjutas ka esimesi inimesi seda tegema? See pole mõistlik. Jehoova kasutas väljendit „üks meie hulgast” (meie kursiiv). Saatan ei kuulunud enam Jehoova ustavate inglite hulka, seega ei saanud teda arvata nende sekka, kes on Jehoova poolel.

Kas Jumal viitas ustavatele inglitele? Seda ei saa kindlalt väita. Ent tekstide 1. Moosese 1:26 ja 3:22 väljendite sarnasus annab meile võtme. Tekstis 1. Moosese 1:26 on kirjas Jehoova sõnad: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks” (meie kursiiv). Kellele ta ütles need sõnad? Viidates vaimolendile, kellest sai täiuslik mees Jeesus, ütles apostel Paulus: „Tema on nähtamatu Jumala kuju, kõige loodu esmasündinu. Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevastes ja mis on maa peal” (Koloslastele 1:15, 16). Paistab loogiline, et tekstis 1. Moosese 1:26 rääkis Jehoova oma ainusündinud Poja, „meistertöölisega” (UM), kes oli tema kõrval taevaste ja maa loomise ajal (Õpetussõnad 8:22–31). Sarnasus teksti 1. Moosese 3:22 väljendiga viitab sellele, et Jehoova rääkis jälle oma kõige lähedasema isiku, oma ainusündinud Pojaga.

Jumala ainusündinud Poeg tundis ilmselt „head ja kurja”. Tänu kauaaegsetele ja lähedastele suhetele Jehoovaga oli ta kindlasti õppinud põhjalikult tundma oma Isa mõtteviisi, põhimõtteid ja mõõdupuid. Jehoova oli veendunud selles, et tema Poeg tunneb neid põhimõtteid ja on nendele ustav, ning see võis anda talle mingil määral vabadust, nii et Poeg ei pidanud temaga igas olukorras nõu pidama. Seega sai Poeg otsustada, mis on hea ja halb, ning tal oli selleks õigus. Kuid tema hea ja halva mõõdupuud ei läinud kunagi vastuollu Jehoova omadega, nagu läksid Saatana, Aadama ja Eeva omad.