Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Õppigem olema taktitundelised

Õppigem olema taktitundelised

 Õppigem olema taktitundelised

KORD nägi Peggy, kuidas tema vanem poeg ütles midagi karmilt oma nooremale vennale. ”Kas sinu meelest on ilus niimoodi oma vennaga rääkida?” küsis ta. ”Vaata, kui kurb ta nüüd on.” Miks Peggy seda oma pojale ütles? Sest ta tahtis õpetada teda käituma taktitundeliselt ja arvestama teiste tunnetega.

Apostel Paulus õhutas oma noort kaaslast Timoteost olema ”lahke [ehk ”taktitundeline”, UM allmärkus] kõikide vastu”. Nii sai Timoteos hoiduda teiste tundeid riivamast (2. Timoteosele 2:24). Mis aga on taktitunne? Kuidas seda arendada? Ja kuidas aidata teistel seda teha?

Mis on taktitunne?

Ühe sõnaraamatu järgi tähendab taktitunne ”peenetundelisust, delikaatsust ja mõõdutunnet käitumises”. Taktitundeline inimene tajub teiste tundeid ja aimab, kuidas tema sõnad või teod võivad neid mõjutada. Siiski pole see lihtsalt kätteharjutatud oskus, vaid selle taga on siiras soov hoiduda teistele haiget tegemast.

Piibli jutustus Eliisa teenrist Geehasist on näide mehest, kes ei olnud taktitundeline. Eliisa juurde tuli lohutust otsima üks Suunemi naine, kelle poeg oli äsja tema enda käte vahel surnud. Kui naiselt küsiti, kas tal on kõik hästi, vastas ta: ”Hästi!” Naine jõudis prohveti ette, kuid siis ”Geehasi astus ligi, et teda eemale tõugata”. Eliisa aga ütles: ”Jäta ta rahule, sest ta hing on meeleheitel” (2. Kuningate 4:17—20, 25—27).

Kuidas võis Geehasi nii mõtlematult ja taktitult käituda? On tõsi, et naine ei rääkinud oma tunnetest, kui temalt küsiti. Kuid enamik inimesi ei avalda oma tundeid kohe igale ettejuhtuvale inimesele. Pealegi olid tema tunded mingil moel nähtavad. Eliisa ilmselt märkas neid, kuid Geehasi mitte, või siis jättis ta need meelega tähele panemata. See lugu näitab ilmekalt, mis on taktitundetu käitumise peamine põhjus. Kui keegi tähtsustab oma tööülesannet üle, võib ta kergesti jätta tähelepanuta nende inimeste vajadused, kellega ta tegeleb. Ta on siis nagu bussijuht, kes on niivõrd mures ajagraafikus püsimise pärast, et jätab reisijad peatustest peale võtmata.

Kui meie ei taha käituda taktitundetult nagu Geehasi, tuleb meil püüda olla teiste vastu lahked, sest me ei tea, mida nad tegelikult tunnevad. Meil tuleks alati teraselt tähele panna märke, mis reedavad inimeste tundeid, ja vastata omalt poolt lahke sõna või teoga. Kuidas on võimalik seda oskust endas arendada?

Kuidas teiste tundeid mõista

Jeesus oskas eriti hästi tähele panna inimeste tundeid ja tajuda, kuidas oleks kõige lahkem neid kohelda. Kord einestas ta variser Siimona majas, kui tema juurde tuli üks naine, keda teati kui patustajat. Ka see naine ei  lausunud ühtegi sõna, kuid tema käitumine oli kõnekas. Ta tõi ”alabasterriistatäie kallist lõhnasalvi ja astus nuttes tema [Jeesuse] taha ta jalgade juurde ja hakkas tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles tema jalgu ning võidis neid salviga”. Jeesus mõistis, mida see kõik tähendab. Ja kuigi Siimon ei öelnud sõnagi, taipas Jeesus, et ta mõtles endamisi: ”Kui see oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune see naine on, kes teda puudutab, et ta on patune” (Luuka 7:37—39).

Võib vaid ette kujutada, kui palju halba oleks Jeesus teinud, kui ta oleks naise eemale tõrjunud või Siimonale öelnud: ”Rumal inimene, kas sa siis ei näe, et ta kahetseb!” Selle asemel rääkis Jeesus Siimonale taktitundeliselt näite mehest, kes andestas ühele inimesele suure ja teisele väikese võla. ”Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?” tahtis Jeesus teada. Selle asemel et Siimonat noomima hakata, avanes Jeesusel nüüd hoopis võimalus kiita teda õige vastuse eest. Seejärel näitas ta lahkelt Siimonale, kuidas näha naise tegelike tunnete ja kahetsuse märke. Jeesus pöördus naise poole ja kinnitas lahkelt, et mõistab tema tundeid. Ta ütles naisele, et tema patud on andeks antud, ja sõnas: ”Sinu usk on sind aidanud; mine rahuga!” Kui väga võisid küll need taktitundelised sõnad tugevdada naise otsusekindlust teha seda, mis õige! (Luuka 7:40—50.) Jeesus oskas olla taktitundeline, sest ta pani tähele inimeste tundeid ja reageeris neile kaastundlikult.

Nagu Jeesus aitas Siimonat, nii võime meiegi õppida mõistma emotsioonide sõnatut keelt ja aidata ka teistel seda teha. Kogenud jumalateenijad võivad vahel õpetada seda oskust neile, kellel on kristlikus teenistuses vähem kogemusi. Pärast kuulutustööd võivad nad analüüsida, milliseid tundeid nad märkasid inimese juures, keda nad külastasid. Kas ta oli uje, skeptiline, pahane või hõivatud? Milline võiks olla parim viis teda aidata? Samuti võivad kogudusevanemad aidata vendi ja õdesid, kes on üksteist ehk taktitult solvanud. Aita mõlemal poolel mõista teise tundeid. Kas ta tunneb, et teda on haavatud, välditud või valesti mõistetud? Kuidas võib lahkuse ilmutamine aidata tal end paremini tunda?

Lapsevanemad peaksid õpetama oma lapsi olema teiste suhtes osavõtlikud, sest just see omadus ajendab taktitundeliselt käituma. Artikli alguses mainitud Peggy poeg märkas oma noorema venna õhetavaid põski, mossis suud ja kalkvel silmi ning mõistis, kui palju haiget ta vend oli saanud. Nagu ema oli oodanud, tundis ta kahetsust ja otsustas end muuta. Mõlemad Peggy pojad õppisid nendest lapsepõlves omandatud kogemustest ning aastaid hiljem said neist osavad õpetajad ja kristliku koguduse karjased.

Näita, et sa mõistad

Taktitunnet on eriti vaja siis, kui sul on kellegi vastu kaebusi. Teise inimese eneseväärikust on väga kerge riivata. Alati on hea alustada oma vestlust kiitusega. Selle asemel et teist kritiseerida, keskendu probleemi lahendamisele. Selgita, kuidas selle inimese käitumine sind mõjutab ja milliseid konkreetseid muudatusi sa ootaksid. Seejärel ole valmis kuulama. Võib-olla sa oled temast valesti aru saanud.

Inimestele meeldib, kui sa mõistad nende  seisukohta, isegi kui sa pole sellega nõus. Jeesus rääkis Martaga taktitundeliselt ja näitas, et mõistab naise muret. Ta ütles: ”Marta, Marta, sa muretsed ja teed enesele tüli paljude asjadega” (Luuka 10:41). Kui siis keegi kurdab meile oma muret, ei tuleks enne lõpuni kuulamist kohe lahendust pakkuda. Saame taktitundeliselt väljendada oma mõistmist, kui kordame teise probleemi või muret oma sõnadega. See on hea viis näidata, et saad temast aru.

Taipa, mida ütlemata jätta

Kui kuninganna Ester tahtis paluda oma abikaasalt, et see tühistaks salaplaani, mille Haaman oli sepitsenud juutide hävitamiseks, korraldas ta taktitundeliselt asjad nii, et tema abikaasa oleks heas tujus. Alles siis võttis ta selle tundliku teema kõne alla. Õpetlik on ka tähele panna seda, mida ta ei öelnud. Nimelt jättis ta taktitundeliselt mainimata selle, milline oli tema abikaasa roll selles õelas plaanis (Ester 5:1—8; 7:1, 2; 8:5).

Sarnaselt võime ka meie mõne kristliku õe uskmatut abikaasat külastades kõigepealt taktitundeliselt huvi tunda selle vastu, millest tema on huvitatud, selle asemel et kohe Piibel välja võtta. Kui keegi võõras tuleb kuningriigisaali vaba aja riietes või kui keegi tuleb uuesti saali pärast pikka eemalolekut, siis tervitagem teda südamlikult, selle asemel et teha märkusi riietuse või puudumise kohta. Ja kui märkad, et uuel huvilisel on mõnest asjast vale arusaam, siis poleks ehk kõige parem teda otsekohe parandada (Johannese 16:12). Taktitunne aitab meil olla lahke ja taibata, mida ütlemata jätta.

Kosutavad sõnad

Kui sa õpid taktitundeliselt rääkima, võid tunda rõõmu headest suhetest teistega isegi siis, kui keegi on su motiive valesti mõistnud ning on kibestunud ja pahane. Näiteks kui Efraimi mehed üritasid Giideoniga tüli norida, selgitas too taktitundeliselt, mis tegelikult juhtus, ja tunnustas siiralt Efraimi meeste saavutusi. Giideon rääkis taktitundeliselt, sest ta mõistis meeste viha põhjust, ja tema tagasihoidlikkus leevendas nende pahameelt (Kohtumõistjate 8:1—3; Õpetussõnad 16:24).

Katsu alati mõista, kuidas su sõnad teistele mõjuvad. Kui püüad olla taktitundeline, võid kogeda rõõmu, mida kirjeldatakse Õpetussõnades 15:23: ”Inimesel on rõõm, kui ta suu oskab vastata, ja sõna õigel ajal — küll see on hea!”

[Pilt lk 31]

Kogenud kristlikud teenijad võivad õpetada algajatele, kuidas taktitundeliselt käituda

[Pilt lk 31]

Vanemad võivad õpetada oma lastele, kuidas panna tähele teiste tundeid