Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Milline tähendus on Issanda õhtusöömaajal sinu jaoks?

Milline tähendus on Issanda õhtusöömaajal sinu jaoks?

 Milline tähendus on Issanda õhtusöömaajal sinu jaoks?

„Kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.” (1. KORINTLASTELE 11:27, EP 97)

1. Mis on kõige tähtsam sündmus aastal 2003 ja kuidas see sisse seati?

KÕIGE tähtsam sündmus aastal 2003 toimub 16. aprillil pärast päikeseloojangut. Siis kogunevad Jehoova tunnistajad Jeesus Kristuse surma mälestusõhtut pidama. Nagu me eelmisest artiklist nägime, seadis Jeesus sisse selle kombe, mida nimetatakse ka Issanda õhtusöömaajaks, pärast seda, kui ta oli oma apostlitega pühitsenud paasapüha 33. aasta 14. niisanil. Mälestusõhtu sümbolid – hapnemata leib ja punane vein – kujutavad Kristuse patuta keha ja tema verd. See on ainus ohver, mis võib lunastada inimesed päritud patust ja surmast (Roomlastele 5:12; 6:23).

2. Milline hoiatus on kirjas 1. Korintlastele 11:27?

2 Need, kes võtavad osa mälestusõhtu sümbolitest, peavad tegema seda vääriliselt. Seda selgitas apostel Paulus, kui ta kirjutas muistse Korintose kristlastele, kes ei pidanud Issanda õhtusöömaaega kohasel moel (1. Korintlastele 11:20–22). Paulus kirjutas: „Kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu” (1. Korintlastele 11:27, EP 97). Mida need sõnad tähendavad?

Mõned pidasid seda vääritul viisil

3. Kuidas käitusid paljud Korintose kristlased Issanda õhtusöömaajal?

3 Paljud Korintose kristlased osalesid mälestusõhtul vääritul viisil. Nende vahel oli lahkhelisid ning vähemalt mõnda aega tõid osad neist kaasa oma õhtusöögi ja sõid seda kas enne koosolekut või koosoleku ajal, süües ja juues tihtipeale ülemäära palju. Nad ei olnud mõistuse poolest ega vaimselt  erksad. Seetõttu olid nad „süüdi Issanda ihu ja vere vastu”. Need, kes polnud õhtust söönud, olid tühja kõhuga ja nende tähelepanu oli seetõttu hajutatud. Tõepoolest, paljudel osalejatel polnud lugupidamist selle sündmuse vastu ega täit arusaamist selle tõsidusest. Pole siis ime, et nad tõmbasid enda peale hukkamõistu! (1. Korintlastele 11:27–34.)

4., 5. Miks peaksid need, kes tavaliselt mälestusõhtu sümbolitest osa võtavad, end hoolega läbi uurima?

4 Igal aastal mälestusõhtu lähenedes peaksid need, kes tavaliselt sümbolitest osa võtavad, end hoolega läbi uurima. Et sel osadussöömaajal õigel viisil osaleda, peab neil olema hea vaimne seisund. Igaüks, kes ei austa või lausa põlgab Jeesuse ohvrit, võidakse ’hävitada Jumala rahva seast’, nagu juhtus iisraellasega, kes viibis osadussöömaajal ebapuhtana (3. Moosese 7:20; Heebrealastele 10:28–31).

5 Paulus võrdles mälestusõhtut osadussöömaajaga, mida peeti muistses Iisraelis. Ta rääkis mälestusõhtust osavõtjatest, kes olid Kristusega osaduses, ning ütles seejärel: „Te ei või juua Issanda karikat ja kurjade vaimude karikat; te ei või  osa võtta Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast!” (1. Korintlastele 10:16–21). Kui keegi, kes tavaliselt võtab osa mälestusõhtu sümbolitest, teeb ränga patu, siis peaks ta selle Jehoovale üles tunnistama ja ka koguduse vanematelt vaimset abi otsima (Õpetussõnad 28:13; Jakoobuse 5:13–16). Kui ta tõepoolest kahetseb ja kannab õiget meeleparanduse vilja, siis ei osale ta mälestusõhtul vääritul viisil (Luuka 3:8).

Aupaklikud pealtvaatajad

6. Kellele on Jumal andnud eesõiguse Issanda õhtusöömaajal sümbolitest osa võtta?

6 Kas need, kes teevad head Kristuse vendadele, kes 144 000st on veel maa peal, peaksid võtma osa Issanda õhtusöömaaja sümbolitest? (Matteuse 25:31–40; Ilmutuse 14:1.) Ei. Selle eesõiguse on Jumal andnud vaid neile isikutele, kelle ta on võidnud püha vaimuga „Kristuse kaaspärijateks” (Roomlastele 8:14–18; 1. Johannese 2:20). Milline positsioon on siis nendel, kes loodavad elada igavesti ülemaailmses paradiisis Kuningriigi valitsuse all? (Luuka 23:43; Ilmutuse 21:3, 4.) Kuna nad pole Jeesuse kaaspärijad, kel on taevane lootus, siis viibivad nad mälestusõhtul aupaklike pealtvaatajatena (Roomlastele 6:3–5).

7. Kuidas teadsid esimesel sajandil elanud kristlased, et nad peaksid mälestusõhtu sümbolitest osa võtma?

7 Esimesel sajandil elanud tõelised kristlased olid võitud püha vaimuga. Paljud neist said kasutada üht või mitut imelist vaimuannet, näiteks keeltega rääkimist. Seega polnud neil raske teada, et nad on vaimuga võitud ja peaksid mälestusõhtu sümbolitest osa võtma. Meie päevil saab seda aga otsustada näiteks järgmiste inspireeritud sõnade alusel: „Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Sest te ei ole saanud orjapõlve vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapsepõlve Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!” ” (Roomlastele 8:14, 15).

8. Keda kujutavad Matteuse 13. peatükis mainitud „nisu” ja „luste”?

8 Sajandite jooksul kasvasid tõelised võitud valekristlaste seas, nagu nisu kasvab koos lustega (Matteuse 13:24–30, 36–43). Alates 1870. aastatest tuli „nisu” üha rohkem esile ning ligi sada aastat tagasi öeldi võitud kristlikele ülevaatajatele: „Kogudusevanemad ... peaksid [mälestusõhtule] kogunejate ette seadma järgmised tingimused: 1) usu [Kristuse] veresse ja 2) pühendumise Issandale ja tema teenimisele kuni surmani. Nad peaksid kutsuma üles kõiki, kes on nõnda meelestatud ja pühendunud, osalema Issanda surma pühitsemisel.” („Kirjauurimused”, VI köide, „Uus loodu” [„The New Creation”], lk 473.) *

„Teiste lammaste” otsimine

9. Kuidas anti aastal 1935 selgitust ’suure rahvahulga’ kohta ja kuidas see mõjutas mõningaid, kes olid mälestusõhtu sümbolitest osa võtnud?

9 Aja jooksul hakkas Jehoova organisatsioon pöörama tähelepanu ka teistele peale Kristuse võitud järelkäijate. Tähelepanuväärne areng selles osas toimus 1930. aastate keskel. Enne seda suhtus Jumala rahvas Ilmutuse 7:9 mainitud ’suurde rahvahulka’ kui teisejärgulisse vaimsesse klassi, mis pidi minema taevasse koos 144 000 ülesäratatud võituga – otsekui Kristuse pruudi pruutneitsid või kaaslased (Laul 45:15, 16; Ilmutuse 7:4; 21:2, 9). Ent 1935. aasta 31. mail selgitati Jehoova tunnistajate konvendil USAs Washingtonis Pühakirja põhjal, et „suur hulk rahvast” viitab „teistele lammastele”, kes elavad lõpuajal (Johannese 10:16). Pärast seda konventi lõpetasid nii mõnedki mälestusõhtu sümbolite võtmise, sest nad mõistsid, et neil on maine lootus, mitte aga taevane.

10. Kuidas sa kirjeldaksid nüüdisaegsete „teiste lammaste” lootust ja kohustusi?

10 Eriti just alates aastast 1935 on otsitud  neid, kellest saavad „teised lambad”, kes usuvad lunastusse, pühendavad end Jumalale ja toetavad võitud „pisukest karjukest” Kuningriigi kuulutustöös (Luuka 12:32). Teised lambad loodavad elada igavesti maa peal, ent kõigis teistes valdkondades sarnanevad nad Kuningriigi pärijate nüüdisaegse jäägiga. Nagu muistse Iisraeli võõramaalastest elanikud teenisid Jehoovat ja allusid Seadusele, nii täidavad ka tänapäevased teised lambad kristlikke kohustusi. Näiteks kuulutavad nad koos vaimse Iisraeli liikmetega head sõnumit (Galaatlastele 6:16). Nii nagu ükski võõramaalane ei võinud saada Iisraeli kuningaks või preestriks, nii ei saa ka ükski teistest lammastest valitseda taevases Kuningriigis ega teenida preestrina (5. Moosese 17:15).

11. Kuidas on inimese pühendumise aeg seotud tema lootusega?

11 See, et taevane klass on üldjoontes juba ära valitud, hakkas saama selgeks 1930. aastatel. Järgnenud aastakümnete jooksul on otsitud teisi lambaid, kel on maine lootus. Kui mõni võitu osutub ustavusetuks, siis on väga tõenäoline, et seda kohta, mis 144 000 seas vabanes, kutsutakse täitma inimene, kes on teeninud Jumalat ustavalt pikka aega teise lambana.

Miks mõned ekslikult arvavad, et neil on taevane lootus

12. Millisel juhul peaks inimene mälestusõhtu sümbolite võtmise lõpetama ja miks?

12 Võitud kristlased on täiesti kindlad, et neil on taevane kutsumus. Ent mis saab siis, kui mõned, kel seda kutsumust ei ole, on mälestusõhtu sümbolitest osa võtnud? Kui nad mõistavad nüüd, et neil pole kunagi olnud taevast lootust, siis kindlasti ajendab nende südametunnistus sümbolite võtmise lõpetama. Jumal ei kiida heaks ühtegi sellist isikut, kes väidab, et temast saab taevane kuningas ja preester, kui ta ise tegelikult teab, et tal sellist kutsumust pole (Roomlastele 9:16; Ilmutuse 20:6). Jehoova hukkas leviit Korahi selle eest, et too endale jultunult Aaroni preestriametit nõudis (2. Moosese 28:1; 4. Moosese 16:4–11, 31–35). Kui mõni kristlane jõuab arusaamisele, et ta on ekslikult mälestusõhtu sümbolitest osa võtnud, peaks ta selle lõpetama ja paluma alandlikult Jehoovalt andestust (Laul 19:14).

13., 14. Miks võib mõni eksikombel arvata, et tal on taevane kutsumus?

13 Miks võib mõni eksikombel arvata, et tal on taevane kutsumus? Abikaasa surm või mõni muu õnnetus võib põhjustada huvipuuduse maise elu vastu. Mõni soovib ehk sarnaneda lähedase sõbraga, kes väidab, et ta on võitud kristlane. Mõistagi pole Jumal ühelegi inimesele andnud ülesannet julgustada kedagi seda eesõigust taotlema. Ka ei võia ta Kuningriigi pärijaid sel viisil, et laseks neil kuulda sellesisulise sõnumiga hääli.

14 Vale religioosne arusaam selle kohta, et kõik head inimesed lähevad taevasse, võib panna mõningaid arvama, et neil on taevane kutsumus. Järelikult peaksime olema valvel, et meid ei mõjutaks endised väärarusaamad või mingid muud tegurid. Mõningad võiksid endalt näiteks küsida: „Kas ma kasutan ravimeid, mis mõjutavad tundeid? Kas ma kipun olema väga emotsionaalne inimene ning see võib mind eksitada?”

15., 16. Miks võivad mõned valesti järeldada, et nad on võitud kristlased?

15 Mõned võiksid endalt küsida: „Kas ma soovin silma paista? Kas ma taotlen autoriteeti, olgu siis praegu või tulevikus, Kristuse kaaspärijana?” Kui esimesel sajandil esitati Kuningriigi pärijatele kutse, ei olnud nad kõik koguduses vastutavatel kohtadel. Taevase kutsumusega isikud ei püüa silma paista ja nad ei uhkelda sellega, et on võitud. Nad ilmutavad alandlikkust, mida oodatakse neilt, kel on „Kristuse meel” (1. Korintlastele 2:16).

16 Mõned on ehk järeldanud endal taevase  kutsumuse olevat selle põhjal, et nad on omandanud Piibli kohta märkimisväärsel hulgal teadmisi. Ent vaimuga võidmine ei anna mingit erakordset arusaamist, sest nagu näha, tuli Paulusel mõningaid võituid õpetada ja juhatada (1. Korintlastele 3:1–3; Heebrealastele 5:11–14). Jumal on teinud korralduse, et kogu tema rahvas saaks vaimset toitu (Matteuse 24:45–47). Seepärast ei peaks ükski võitud kristlane arvama, et tal on rohkem tarkust kui maise lootusega inimestel. Vaimuga võidmine ei ilmne suurepärases oskuses pühakirjateemalistele küsimustele vastata, tunnistustööd teha või piiblilisi kõnesid esitada. Ka maise lootusega kristlased teevad neid asju hästi.

17. Millest ja kellest oleneb vaimuga võidmine?

17 Kui kaasusklik küsib taevase kutsumuse kohta, siis kogudusevanem või keegi teine küps kristlane võib sellest temaga vestelda. Ent ükski inimene ei saa teise eest otsust teha. Kui kellelgi tõepoolest on see kutsumus, ei tarvitse tal teistelt sellele kinnitust otsida. Võitud on „uuesti sünnitatud mitte kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ning püsiva sõna läbi” (1. Peetruse 1:23). Oma vaimu ja Sõna läbi istutab Jumal „seemne”, mis teeb sellest inimesest taevase lootusega „uue loodu” (2. Korintlastele 5:17). Valiku teeb Jehoova. Võidmine „ei olene ... sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast” (Roomlastele 9:16). Ent kuidas võib inimene kindel olla, et tal on taevane kutsumus?

Miks nad on kindlad

18. Kuidas tunnistab Jumala vaim ühes võitute vaimuga?

18 Jumala vaimu tunnistus veenab võitud kristlasi selles, et neil on taevane lootus. „Te olete saanud lapsepõlve Vaimu,” kirjutas Paulus, „kelles me hüüame: „Abba! Isa!” Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes temaga kannatame, siis meid ühes temaga ka austatakse” (Roomlastele 8:15–17). Püha vaim mõjutab võitute vaimu nõnda, et nad on sisimas ajendatud seostama endaga seda, mida Pühakiri ütleb Jehoova vaimsete laste kohta (1. Johannese 3:2). Jumala vaim  annab neile nii-öelda lapsetunde ning kutsub neis esile erilise lootuse (Galaatlastele 4:6, 7). Igavene maine elu täiusliku inimesena pereliikmete ja sõprade seltsis on küll suurepärane, kuid sellist lootust pole Jumal neile andnud. Jumal on oma vaimu abil tekitanud neis nii tugeva taevase lootuse, et nad loobuvad meelsasti kõigist maistest kiindumustest ja väljavaadetest (2. Korintlastele 5:1–5, 8; 2. Peetruse 1:13, 14).

19. Milline roll on uuel lepingul võitud kristlase elus?

19 Võitud kristlased on kindlad oma taevases lootuses – selles, et nad on võetud uude lepingusse. Jeesus mainis seda lepingut, kui ta seadis sisse mälestusõhtu. Ta ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse” (Luuka 22:20). Uue lepingu osapooled on Jumal ja võitud kristlased (Jeremija 31:31–34; Heebrealastele 12:22–24). Jeesus on vahemees. Uue lepingu kaudu, mille muutis kehtivaks Kristuse veri, koguti mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast Jehoova nimele rahvas, mis tehti Aabrahami „seemne” (UT) osaks (Galaatlastele 3:26–29; Apostlite teod 15:14). See „igavene leping” võimaldab kõigil vaimsetel iisraellastel saada ülesäratamise kaudu taevane elu surematuses (Heebrealastele 13:20).

20. Milline leping on võitutel Kristusega?

20 Võitud on oma lootuses kindlad. Nendega on tehtud veel üks leping – Kuningriigi leping. Pidades silmas võitute osadust Kristusega, ütles Jeesus: „Teie olete need, kes minu juurde on jäänud mu katsumustes, ja mina teen teiega lepingu, nii nagu minu Isa on teinud minuga lepingu, kuningriigi kohta” (Luuka 22:28–30, UM). See leping Kristuse ja tema kaaskuningate vahel jääb kehtima igaveseks (Ilmutuse 22:5).

Mälestusaeg on rõõmurohke aeg

21. Kuidas me võime mälestusajast rohkesti kasu saada?

21 Mälestusajal on palju rõõmutoovaid võimalusi. Meile pakub kosutust piiblilugemine, mis on selleks ajaks kavandatud. See on ka suurepärane aeg palvetamiseks, Jeesuse maise elu ja surma üle mõtisklemiseks ning Kuningriigi kuulutustöös osalemiseks (Laul 77:13; Filiplastele 4:6, 7). Mälestusõhtu ise tuletab meile meelde armastust, mida Jumal ja Kristus on seoses Jeesuse lunastusohvriga ilmutanud (Matteuse 20:28; Johannese 3:16). See korraldus annab lootust ja lohutab meid ning tugevdab meie otsusekindlust elada sellist elu, nagu elas Kristus (2. Moosese 34:6; Heebrealastele 12:3, EP 97). Mälestusõhtu peaks tugevdama ka meie otsust täita Jumala teenijatena oma pühendumistõotust ja olla tema kalli Poja lojaalsed järelkäijad.

22. Mis on Jumala suurim and inimkonnale ja milline on üks viis selle hindamise näitamiseks?

22 Kui häid ande Jehoova meile küll annab! (Jakoobuse 1:17.) Meil on tema Sõna juhatus, tema vaimu abi ja igavese elu lootus. Jumala suurim and on Jeesuse ohver võitute ja kõigi teiste usku ilmutavate inimeste pattude eest (1. Johannese 2:1, 2). Niisiis, kui suur tähendus on Jeesuse surmal sinu jaoks? Kas sa oled nende seas, kes ilmutavad oma tänulikkust sel viisil, et kogunevad 16. aprillil aastal 2003 pärast päikeseloojangut Issanda õhtusöömaaega pidama?

[Allmärkus]

^ lõik 8 Väljaandjad Jehoova tunnistajad; enam ei trükita.

Millised on sinu vastused?

• Kes peaksid võtma osa mälestusõhtu sümbolitest?

• Miks viibivad „teised lambad” Issanda õhtusöömaajal vaid aupaklike pealtvaatajatena?

• Kuidas võitud kristlased teavad, et nad peaksid Kristuse surma mälestusõhtul leivast ja veinist osa võtma?

• Milliseid suurepäraseid võimalusi pakub mälestusaeg?

[Küsimused]

[Arvjoonis/pildid lk 18]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Mälestusõhtul viibijaid

MILJONITES

15 597 746

15

14

13 147 201

13

12

11

10

 9

 8

 7

 6

 5

4 925 643

 4

 3

 2

 1

878 303

63 146

1935 1955 1975 1995 2002

[Pilt lk 18]

Kas sina oled sel aastal Issanda õhtusöömaajal?

[Pildid lk 21]

Mälestusaeg on suurepärane aeg, mil lugeda rohkem Piiblit ja osaleda suuremal määral Kuningriigi kuulutustöös