Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mida me õpime Jeesuse sünniloost

Mida me õpime Jeesuse sünniloost

 Mida me õpime Jeesuse sünniloost

MILJONID inimesed on lummatud Jeesuse sünniloost. Seda võib näha loendamatutest Jeesuse sünnilugu kajastavatest piltidest ja ka näitemängudest, mida jõuluajal kõikjal maailmas etendatakse. Jeesuse sünniga seonduvad seigad on küll huvitavad, kuid need pole Piiblisse kirja pandud sugugi mitte meelelahutuseks. Need on osa Pühakirjast, mille Jumal on inspireerinud meie õpetamiseks ja parandamiseks (2. Timoteosele 3:16).

Kui Jumal oleks soovinud, et kristlased tähistaksid Jeesuse sündi, oleks Piiblis selleks antud ka täpne kuupäev. Kas see aga on seal? 19. sajandi piibliõpetlane Albert Barnes mainis, et Jeesus sündis ajal, mil karjased olid öösel väljas oma karja valvamas, ning lisas: „Sellest selgub, et meie Päästja sündis enne 25. detsembrit. ... See aeg on külm, iseäranis kõrgel mägialal, kus Petlemm asub. Jumal on hoidnud [Jeesuse] sünniaja saladuses. ... Polnud tähtis teada seda aega. Kui see oleks olnud oluline, oleks Jumal selle lasknud kirja panna.”

Vastandina sellele annavad neli evangeeliumikirjutajat teada täpse päeva, millal Jeesus suri. See juhtus paasapühal, mida peeti kevadel, juutide niisanikuu 14. päeval. Lisaks andis Jeesus oma järelkäijatele konkreetse käsu pidada seda päeva tema mälestuseks (Luuka 22:19). Piibel ei käsi aga kuskil tähistada Jeesuse sünnipäeva, tegelikult mitte ühegi inimese sünnipäeva. Kurb küll, kuid  vaidlused Jeesuse sünnikuupäeva üle võivad varjutada tunduvalt tähtsamad selle sündmusega seotud üksikasjad.

Jumala poolt valitud vanemad

Missugused vanemad valis Jumal Iisraeli tuhandete perekondade hulgast oma Poega kasvatama? Kas ta pidas oluliseks näiteks silmapaistvust või rikkust? Üldse mitte. Jehoova valis vanemad hoopis nende jumalakartlike omaduste põhjal. Pane tähele Maarja kiituslaulu tekstis Luuka 1:46–55, mille ta laulis pärast teadasaamist, et talle saab osaks eesõigus saada Messia emaks. Muu hulgas ütles Maarja: „Mu hing ülistab väga Issandat ... sest ta on vaadanud oma ümmardaja alanduse peale!” Ta pidas ennast „alanduses” Jehoova ümmardajaks ehk orjatüdrukuks. Veelgi tähtsam oli see, et Maarja kaunis kiituslaul näitas, et ta on jumalakartlik ja tunneb hästi Pühakirja. Kuigi ta oli patuse Aadama järglane, oli ta ideaalne valik saama Jumala Poja maiseks emaks.

Missugune oli Maarja tulevane kaasa, kes pidi saama Jeesuse kasuisaks? Joosep oli puusepp. Ta oli valmis tegema oma kätega rasket tööd ning suutis seetõttu hoolitseda oma perekonna eest, milles lõpuks oli viis poega ja vähemalt kaks tütart (Matteuse 13:55, 56). Joosep polnud rikas mees. Kui Maarjal tuli aeg esitada oma esmasündinud poega Jumala templis, võis Joosep kurvastada selle üle, et ta ei suuda ohverdada lammast. Selle asemel pidid nad tegutsema vaestele mõeldud möönduse kohaselt. Vastsündinud lapse ema kohta ütles Jumala seadus: „Kui ta jõud ei luba tuua lammast, siis ta võtku kaks turteltuvi või kaks muud tuvi, üks põletusohvriks ja teine patuohvriks, ja preester toimetagu lepitust tema eest; siis ta saab puhtaks” (3. Moosese 12:8; Luuka 2:22–24).

Piibel ütleb, et Joosep „oli õiglane” (Matteuse 1:19). Ta ei olnud oma neitsiliku naisega vahekorras enne, kui sündis Jeesus. See hoidis ära igasugused kahtlused selles osas, kes on Jeesuse tegelik Isa. Noorpaaril oli ühe katuse all elades kindlasti raske hoiduda seksuaalsuhetest, kuid nad näitasid sellega, et hindavad eesõigust olla valitud kasvatama Jumala Poega (Matteuse 1:24, 25).

Nagu Maarja, oli ka Joosep jumalakartlik inimene. Ta tegi iga aasta töös puhkuse ja võttis oma perekonna kaasa kolmepäevasele reisile Naatsaretist Jeruusalemma, et osaleda paasapühal (Luuka 2:41). Samuti võis just Joosep kujundada noores Jeesuses harjumuse käia iga nädal Jumalat kummardamas kohalikus sünagoogis, kus loeti ja selgitati Jumala Sõna (Luuka 2:51; 4:16). Seega ei saa olla mingit kahtlust, et Jumal valis oma Pojale õiged maised vanemad.

Suured õnnistused alandlikele karjastele

Hoolimata raskustest, mida võis tunda tema üheksandat kuud rase naine, võttis Joosep ette reisi oma esivanemate linna, et keisri määruse kohaselt lasta end kirja panna. Kui paar Petlemma jõudis, ei leidnud  nad rahvast tungil linnas endale peavarju. Asjaoludest tingituna olid nad sunnitud peatuma tallis, kus sündis Jeesus, kelle hälliks sai sõim. Nende usu tugevdamiseks andis Jehoova neile kinnituse, et see sünd oli tõesti Jumala tahe. Kas ta saatis noorpaari kinnitama Petlemma linna lugupeetud vanemad mehed? Ei. Jehoova Jumal andis sellest sündmusest teada hoopis töökatele karjastele, kes veetsid öö väljas oma karja valvates.

Neile ilmus Jumala ingel ja käskis minna Petlemma, kust nad pidid leidma vastsündinud Messia „sõimes magavat”. Kas need alandlikud mehed olid šokeeritud või hämmeldusid, kui kuulsid, et vastsündinud Messias magab sõimes? Sugugi mitte! Kõhklematult jätsid nad oma karja ja tõttasid Petlemma. Kui nad leidsid Jeesuse, jutustasid nad Joosepile ja Maarjale, mida Jumala ingel oli öelnud. See tugevdas kahtlemata paari usku, et kõik läheb Jumala eesmärgi kohaselt. „Karjased läksid tagasi Jumalale au andes ja teda kiites kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud” (Luuka 2:8–20). Jehoova oli tõesti teinud õige valiku, andes asjast teada jumalakartlikele karjastele.

Sellest me õpime, missugused me peaksime olema, et saada Jehoova heakskiidu osaliseks. Meil pole tarvis taotleda kuulsust ega rikkust. Selle asemel peaksime nagu Joosep, Maarja ja karjased kuuletuma Jumalale ning tõestama oma armastust tema vastu, seades vaimsed huvid materiaalsetest asjadest ettepoole. Tõesti, me saame väärtuslikke õppetunde, kui mõtiskleme Jeesuse sünniloo üle, nagu see on kirjas Piiblis.

[Pilt lk 7]

Mida näitab see, et Maarja tõi ohvriks kaks tuvi?

[Pilt lk 7]

Jumal andis Jeesuse sünnist teada alandlikele karjastele