Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Isiklik uurimine teeb meist pädevad õpetajad

Isiklik uurimine teeb meist pädevad õpetajad

 Isiklik uurimine teeb meist pädevad õpetajad

„Nende asjade peale mõtle, ela selles, et su edenemine oleks avalik kõigile! Pane tähele iseennast ja õpetust.” (1. TIMOTEOSELE 4:15, 16, EP 97)

1. Milline ajaga seotud tõsiasi kehtib isikliku uurimise puhul?

„IGALE asjale on määratud aeg,” ütleb piiblisalm Koguja 3:1. Kindlasti käib see ka isikliku uurimise kohta. Raske on mõtiskleda vaimsete asjade üle ebasobival ajal või vales kohas. Näiteks, kas sul tekiks tahtmist uurida, kui oled kogu päeva kõvasti tööd teinud, söönud tugeva õhtueine ning lösutad oma lemmiktugitoolis teleri ees? Ilmselt mitte. Milline oleks siis lahendus? On selge, et meil tuleb otsustada, millal ja kus uurida, et meie pingutustest oleks võimalikult palju kasu.

2. Milline aeg on isiklikuks uurimiseks tihtipeale parim?

2 Paljude meelest on parim uurimisaeg kohe hommikul, kui nad on tavaliselt kõige erksamad. Teised kasutavad mõningaseks uurimiseks lõunavaheaega. Pane tähele järgmistes näidetes viiteid ajale, mis on eraldatud tähtsate vaimsete tegevuste jaoks. Muistse Iisraeli kuningas Taavet kirjutas: „Kuuluta mulle hommikul oma heldust, sest ma loodan sinu peale, teata mulle tee, mida ma pean käima, sest sinu poole tõstan ma oma hinge” (Laul 143:8, SP). Prohvet Jesaja väljendas õppimise vastu samasugust hindamist sõnadega: „Issand Jehoova on mulle andnud õpilaste keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel!” Mõte on selles, et meil on vaja uurida Piiblit ja suhelda Jehoovaga ajal, mil meie mõistus on ergas, ükskõik mis aeg päevast see ka poleks (Jesaja 50:4, 5; Laul 5:4; 88:14).

3. Millistes tingimustes saab tõhusalt uurida?

 3 Teine tegur, mis uurimise tõhusust mõjutab, on see, et me ei tohiks istuda liiga mugaval toolil või diivanil, sest nii me ei saa jääda virgeks. Uurimise ajal peab mõistus olema ergas, kuid liiga mugavad tingimused avaldavad vastupidist mõju. Samuti oleks soovitav leida uurimise ja mõtisklemise jaoks suhteliselt vaikne koht, kus pole tähelepanu hajutavaid tegureid. Kui proovime uurida paigas, kus raadio, teler või lapsed nõuavad meie tähelepanu, ei ole tulemused just kõige paremad. Kui Jeesus tahtis mõtiskleda, läks ta eemale vaiksesse paika. Ta rääkis, et ka palvetamiseks oleks hea leida kõrvaline koht (Matteuse 6:6; 14:13; Markuse 6:30–32).

Isiklik uurimine aitab meil küsimustele vastata

4., 5. Mille poolest on „Nõuete” brošüür praktiline?

4 Isiklik uurimine pakub rahulolu, kui kasutame mõne teema sügavamaks mõistmiseks mitmesuguseid piibliuurimise abivahendeid. Seda eriti just siis, kui meie uurimise eesmärgiks on vastata kellegi siirastele küsimustele (1. Timoteosele 1:4; 2. Timoteosele 2:23). Paljud huvilised uurivad alustuseks brošüüri „Mida Jumal meilt nõuab?”, mis on praegu saadaval 261 keeles. * See on väga lihtsakoeline, kuid täpne väljaanne, mis põhineb täielikult Piiblil. See aitab lugejail kiiresti mõista, millised on Jumala nõuded õige jumalateenimisviisi kohta. Kuna aga brošüür on väikesemahuline, ei võimalda see iga teema kohta väga üksikasjalikku uurimismaterjali esitada. Kui su piibliõpilane esitab siiraid küsimusi mõne kõnealuse piibliteema kohta, siis kust võid sa leida rohkem informatsiooni, et tema küsimustele vastata?

5 Neil, kel on laserplaat „Vahitorni ühingu raamatukogu” („Watchtower Library”), on arvuti abil hõlbus ligipääs suurele hulgale informatsioonile. Mida saavad aga teha need, kel seda abivahendit pole? Uurigem lähemalt kahte teemat „Nõuete” brošüürist,  et näha, kuidas me saame süvendada oma arusaamist ja anda küsimustele üksikasjalikumaid vastuseid. Seda näiteks juhul, kui meilt küsitakse „Kes on Jumal?” ja „Milline Jeesus tegelikult oli?” (2. Moosese 5:2; Luuka 9:18–20; 1. Peetruse 3:15).

Kes on Jumal?

6., 7. a) Milline küsimus tekib seoses Jumalaga? b) Milline tõsine väljajätt oli ühe vaimuliku loengus?

6 „Nõuete” brošüüri teine õppetund annab vastuse väga olulisele küsimusele: kes on Jumal? Seda on tähtis mõista, sest inimene ei saa teenida tõelist Jumalat, kui ta teda ei tunne või kahtleb tema olemasolus (Roomlastele 1:19, 20; Heebrealastele 11:6). Inimestel kogu maailmas on aga sadu ettekujutusi selle kohta, kes Jumal on (1. Korintlastele 8:4–6). Iga usuline filosoofia annab erineva vastuse küsimusele Jumala olemuse kohta. Enamik ristiusu religioone peab Jumalat kolmainsuseks. Üks silmapaistev USA vaimulik pidas loengu teemal „Kas sa tunned Jumalat?”, kuid ei maininud oma kõnes kordagi Jumala nime, ehkki ta tsiteeris mitu korda Heebrea Kirju. Loomulikult luges ta piiblitõlget, kus esineb mitmetähenduslik ja anonüümne tiitel „Issand”, mitte aga nimi Jehoova või Jahve.

7 See vaimulik jättis tähelepanuta väga olulise mõtte, kui ta tsiteeris teksti Jeremija 31:33, 34: „Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, öeldes: „Tunne Issandat [heebreakeelses tekstis „tunne Jehoovat”]!”, sest nad kõik tunnevad mind, niihästi pisikesed kui suured, ütleb Issand [heebreakeelses tekstis „Jehoova”].” Tõlkest, mida see vaimulik kasutas, oli Jumala nimi Jehoova välja jäetud (Laul 103:1, 2).

8. Millest võib näha, et on tähtis kasutada Jumala nime?

8 Laul 8:10 näitab, miks Jehoova nimi on nii tähelepanuväärne, öeldes: „Jehoova, meie Issand, kui auline on su nimi kõiges maailmas!” Võrdle seda ütlusega „ISSAND, meie Issand, kui ülev on su nimi kogu maailmas!” (UT; samalaadne sõnastus on ka väljaannetes EP 97, ingliskeelses Kuningas Jamesi tõlkes ja mujalgi). Nagu aga eelmises artiklis mainiti, on meil võimalik leida Jumala tundmist, kui me vaid laseme tema Sõnal end valgustada. Millisest piibliuurimise abivahendist me võime siis leida vastuseid küsimustele Jumala nime tähtsuse kohta? (Õpetussõnad 2:1–6.)

9. a) Mis väljaanne võib aidata meil selgitada Jumala nime kasutamise tähtsust? b) Kuidas on paljud tõlkijad Jumala nime suhtes lugupidamatust ilmutanud?

9 Me võime leida vastused brošüürist „Jumala nimi, see jääb püsima igaveseks”, mis on tõlgitud 69 keelde. * Alateema „Jumala nimi – selle tähendus ja hääldamine” (lk 6–11) näitab selgelt, et heebreakeelne tetragrammaton (see sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab ’neli tähte’) esineb vanades heebrea tekstides peaaegu 7000 korda. Ometi on vaimulikkond ning juudi ja ristiusu tõlkijad selle enamikust oma piiblitõlgetest sihilikult välja jätnud. * Kuidas nad võivad väita, et tunnevad Jumalat ja on temaga heades suhetes, kui nad keelduvad tunnistamast tema nime? Jumala pärisnimi on võtmeks tema eesmärkide ja isiksuse mõistmisel. Pealegi, milline väärtus oleks Jeesuse näidispalve sõnadel „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi”, kui Jumala nime üldse ei kasutata? (Matteuse 6:9; Johannese 5:43; 17:6.)

 Kes on Jeesus Kristus?

10. Kuidas me võime saada täieliku pildi Jeesuse elust ja teenistusest?

10 „Nõuete” brošüüri kolmas õppetund kannab pealkirja „Kes on Jeesus Kristus?” Kõigest kuue lõiguga antakse põgus ülevaade Jeesusest, tema päritolust ja eesmärgist, miks ta maa peale tuli. Kui sa aga soovid lugeda tema täielikku elulugu, siis lisaks evangeeliumidele sobib selleks hästi raamat „Suurim inimene, kes kunagi on elanud”, mis on saadaval 111 keeles. * See raamat esitab nelja evangeeliumi põhjal täieliku kronoloogilise jutustuse Kristuse elust ja õpetustest. Selle 133 peatükki räägivad sündmustest Jeesuse elus ja teenistuses. Teistsuguse, analüütilise lähenemise võid sa leida piiblientsüklopeediast „Insight” märksõna alt „Jeesus Kristus”.

11. a) Mille poolest erineb Jehoova tunnistajate ja teiste religioonide usk Jeesusesse? b) Millised piiblikohad lükkavad selgelt ümber kolmainuõpetuse ja milline väljaanne võib meid selles osas aidata?

11 Ristiusumaailmas keskendub Jeesusega seotud poleemika sellele, kas ta oli Jumala Poeg ja ühtlasi ka Jumal-Poeg ehk teisisõnu vaieldakse Kolmainsuse üle, mida katoliku kiriku katekismus nimetab „kristliku usu keskseks müsteeriumiks”. Erinevalt ristiusu religioonidest usuvad Jehoova tunnistajad, et Jeesus on jumaliku päritoluga, kuid ta ei ole Jumal. Suurepärane arutelu sellel teemal on kirjas brošüüris „Kas sa peaksid uskuma Kolmainsust?”, mis on tõlgitud 95 keelde. * Paljude piiblikohtade hulgas, mida seal kolmainuõpetuse ümberlükkamiseks kasutatakse, on ka näiteks Markuse 13:32 ja 1. Korintlastele 15:24, 28.

12. Milline küsimus väärib veel meie tähelepanu?

12 Eelnev arutelu Jumala ja Jeesus Kristuse kohta ilmestab seda, kuidas me võime Piiblit uurida nii, et saaksime aidata neil, kes veel pole Piibli tõega tuttavad, omandada täpseid teadmisi (Johannese 17:3). Kuidas on aga lood nendega, kes on juba aastaid kristlikus koguduses olnud? Neil on aja jooksul kogunenud rohkesti teadmisi Piibli kohta. Kas neil tuleb sellegipoolest pöörata tähelepanu Jehoova sõna isiklikule uurimisele?

Miks ennast pidevalt ’tähele panna’?

13. Milline ekslik seisukoht võib isikliku uurimise suhtes tekkida?

13 Mõnel tunnistajal, kes on aastaid koguduses olnud, võib tekkida harjumus toetuda üksnes neile piiblilistele teadmistele, mis ta omandas Jehoova tunnistajaks saades esimeste aastate jooksul. On kerge hakata mõtlema: „Mul pole vaja nii sügavalt uurida kui uuematel kuulutajatel. Ja pealegi olen ma aastate jooksul Piibli mitu korda läbi lugenud ning lisaks rohkesti piibliteemalisi väljaandeid.” See oleks sama kui öelda: „Mul pole enam vaja söögile suurt tähelepanu pöörata, sest ma olen aastate jooksul juba nii palju söönud.” Me teame, et olemaks tugev ja terve vajab meie organism pidevalt toitvat ja õigesti valmistatud rooga. Kui palju enam peab see paika meie vaimsuse tugeva ja tervena hoidmise puhul! (Heebrealastele 5:12–14.)

14. Miks meil tuleks ennast pidevalt tähele panna?

14 Seepärast tuleb meil kõigil, olgu me kaua või lühikest aega Piiblit uurinud, võtta kuulda Pauluse nõuannet Timoteosele, kellest oli tolleks ajaks saanud küps ja vastutusvõimeline ülevaataja. Paulus ütles talle: „Pane tähele iseennast ja õpetust, jää kõigesse sellesse püsima, kui sa seda teed, siis sa päästad enda ja need, kes sind kuulavad” (1. Timoteosele 4:15, 16, EP 97). Miks me peaksime Pauluse nõuannet tõsiselt võtma? Kas mäletad, Paulus juhtis tähelepanu ka sellele, et meil tuleb seista „kuradi kavalate rünnakute vastu” ja võidelda „taevaaluste kurjuse vaimudega”? Apostel Peetrus hoiatas selle eest, et Kurat otsib, „keda neelata”,  ja see keegi võib olla igaüks meist. Meie liigne enesega rahulolu võib olla just see, millest ta püüab kinni haarata (Efeslastele 6:11, 12; 1. Peetruse 5:8).

15. Milline vaimne kaitsevahend meil on ja kuidas me saame seda korras hoida?

15 Kuidas me saame ennast kaitsta? Apostel Paulus tuletab meile meelde: „Võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima” (Efeslastele 6:13). Vaimse sõjavarustuse kaitsevõime ei sõltu mitte ainult selle algsest kvaliteedist, vaid ka pidevast korrashoiust. Täielik Jumala sõjavarustus peab seetõttu hõlmama ka ajakohaseid teadmisi Jumala Sõnast. See näitab, kui oluline on hoida oma arusaamist tõest vastavuses sellega, mida Jehoova on ilmutanud oma Sõna ning ustava ja mõistliku orjaklassi vahendusel. Et vaimset sõjarüüd korras hoida, on tähtis korrapäraselt Piiblit ja piibliteemalisi väljaandeid uurida (Matteuse 24:45–47; Efeslastele 6:14, 15).

16. Kuidas me saame hoolitseda selle eest, et meie suur usukilp oleks korras?

16 Paulus tõstab esile meie kaitserüü olulist osa – suurt „usukilpi”, millega me võime eemale suunata ja kustutada Saatana valesüüdistuste ja ärataganejate õpetuste tulised nooled (Efeslastele 6:16). On tähtis uurida, kui tugev on meie usukilp ja mida me saame teha selle korrashoidmiseks ja tugevdamiseks. Võime endalt näiteks küsida: „Kuidas ma valmistun iganädalaseks koosolekuks, kus uuritakse Piiblit ajakirja „Vahitorn” abil? Kas olen ise uurinud piisavalt, et koosolekul oma hästi läbimõeldud vastustega teisi „armastusele ja headele tegudele” õhutada? Kas loen Piiblist läbi ka kirjakohad, millele on viidatud, kuid mida pole tsiteeritud? Kas julgustan teisi sellega, et võtan koosolekutest entusiastlikult osa?” Meie vaimne toit on tahke roog ja et sellest täit kasu saada, tuleb seda korralikult seedida (Heebrealastele 5:14; 10:24).

17. a) Millist mürki kasutab Saatan, kui ta püüab meie vaimsust laostada? b) Milline vastumürk Saatana mürgile on olemas?

17 Saatan tunneb meie ebatäiusliku loomuse nõrkusi ja tema rünnakud on väga salakavalad. Ühe mõjutusvahendina kasutab ta pornograafiat, mis on teleri, Interneti, videote ja trükiste kaudu hõlpsasti kättesaadav. Mõned kristlased on lasknud sellel mürgil oma nõrgenenud kaitserüüst läbi tungida ja see on viinud eesõiguste kaotamiseni koguduses või veelgi rängemate tagajärgedeni (Efeslastele 4:17–19). Millist vastumürki me võime leida Saatana vaimsele mürgile? Me ei tohiks jätta hooletusse korrapärast isiklikku piibliuurimist, kristlikel koosolekutel käimist ega täielikku Jumala sõjavarustust. Kõige selle abil võime eristada õiget valest ja vihata seda, mida vihkab Jumal (Laul 97:10; Roomlastele 12:9).

18. Kuidas aitab „vaimumõõk” meil vaimset võitlust pidada?

18 Kui säilitame harjumuse korrapäraselt Piiblit uurida, on meil lisaks kindlale kaitsele, mida pakuvad täpsed teadmised Jumala Sõnast, ka tõhus ründerelv „vaimumõõga” kujul, milleks „on Jumala sõna”. Jumala sõna on „teravam kui ükski kaheterane  mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja” (Efeslastele 6:17; Heebrealastele 4:12). Kui õpime seda „mõõka” osavalt kasutama, siis võime ahvatlusi kohates läbistada nende kahjutuna või koguni meeldivana näiva pealispinna ja paljastada Saatana surmatoova lõksu. Meie piibliliste teadmiste ja arusaamise varamu aitab meil hoiduda kurjast ja teha head. Igaüks meist peaks endalt küsima: „Kas minu mõõk on terav või nüri? Kas mul on raske meenutada piiblikohti, mis võivad aidata mul paremini rünnata?” Säilitagem head piibliuurimise harjumused ja seiskem nõnda vastu Kuradile (Efeslastele 4:22–24).

19. Millist kasu võivad tuua isiklikuks uurimiseks tehtud pingutused?

19 Paulus kirjutas: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud.” Kui võtame südamesse need Timoteosele öeldud sõnad, võime meiegi tugevdada oma vaimsust ja muuta teenistuse tulemusrikkamaks. Hea vaimsusega kogudusevanemad ja teenistusabilised võivad olla kogudusele veelgi suuremaks õnnistuseks ja me kõik võime jääda usus kindlaks (2. Timoteosele 3:16, 17; Matteuse 7:24–27).

[Allmärkused]

^ lõik 4 Kui huviline on „Nõuete” brošüüri läbi uurinud, siis tavaliselt jätkab ta uurimist raamatuga „Tundmine, mis viib igavesse ellu” (mõlemate väljaandjad on Jehoova tunnistajad). Siintoodud soovitused aitavad lahendada olukordi, mis võivad takistada huvilise vaimset edenemist.

^ lõik 9 Välja andnud Jehoova tunnistajad. Need, kel on olemas piiblientsüklopeedia „Insight” mõnes võõrkeeles, mida nad oskavad, võivad leida materjali märksõna alt „Jehoova”.

^ lõik 9 Tähelepanuväärne on see, et enamikus eestikeelsetes Piiblites on heebrea tetragrammaton tõlgitud vastetega „Jehoova”, „Jehowa” ja „Jehoowa”.

^ lõik 10 Väljaandjad Jehoova tunnistajad.

^ lõik 11 Väljaandjad Jehoova tunnistajad.

Kas sa mäletad?

• Millised tingimused aitavad isiklikku uurimist tõhusamaks muuta?

• Milline viga on paljudes piiblitõlgetes seoses Jumala nimega?

• Milliseid piiblitekste sa võiksid kasutada kolmainuõpetuse kummutamiseks?

• Mida me peaksime tegema, et kaitsta end Saatana kavalate rünnakute eest, isegi kui oleme juba aastaid olnud tõelised kristlased?

[Küsimused]

[Pildid lk 19]

Tõhusaks isiklikuks uurimiseks on vaja õiget kohta ja võimalikult vähe häirivaid tegureid

[Pildid lk 23]

Kas sinu „mõõk” on terav või nüri?