Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Pädevad Jumala Sõna õpetajad

Pädevad Jumala Sõna õpetajad

 Pädevad Jumala Sõna õpetajad

„Jumal ... on teinud meid kõlblikuks teenima.” (2. KORINTLASTELE 3:5, 6, EP 97)

1., 2. Mida on kuulutustöö tegemiseks aeg-ajalt ette võetud, ent miks need pingutused tavaliselt luhtuvad?

KUIDAS sa ennast tunneksid, kui saaksid ülesande, mida sa pole võimeline täitma? Kujutle järgmist olukorda. Sulle antakse kõik vajalikud materjalid ja ka töövahendid on käepärast. Sul pole aga õrna aimugi, kuidas seda tööd tehakse! Kõigele lisaks on ülesanne äärmiselt pakiline. Inimesed loodavad sinu peale. Tõenäoliselt tunneksid sa ennast üsna kehvasti.

2 Selline olukord pole pelk väljamõeldis. Näiteks, aeg-ajalt on mõni ristiusu kirik üritanud organiseerida ja teha ukselt uksele kuulutustööd. Sellised ettevõtmised on tavaliselt luhtunud ning töö on jäänud soiku juba mõne nädala või kuu pärast. Miks? Ristiusu kirik ei ole aidanud oma poolehoidjatel selle töö jaoks kõlblikuks saada. Ka vaimulikud ise ei ole kõlblikud niimoodi kuulutama, hoolimata sellest, et tihtipeale on nad aastaid õppinud ilmalikes koolides ja seminarides. Miks me võime nii väita?

3. Millist sõna kasutatakse kirjakohas 2. Korintlastele 3:5, 6 kolm korda ning mida see tähendab?

3 Jumala Sõna selgitab, kuidas võib inimene saada kõlblikuks kristliku hea sõnumi kuulutajaks. Apostel Paulust inspireeriti kirjutama: „Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt, kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut” (2. Korintlastele 3:5, 6, EP 97). Pane tähele siin kolm korda kasutatud sõna – kõlblik. Mida see tähendab? Üks Piibli sõnaraamat ütleb: „Kui seda [kreeka sõna] kasutatakse asjade kohta, on selle sõna tähenduseks ’küllaldane’ ..; isikute kohta kasutatuna tähendab see ’kompetentne’, ’vääriline’.” („Vine’s Expository Dictionary of Biblical Words”.) Seega on „kõlblik” isik kompetentne ja vääriline täitma antud ülesannet. Jah, tõelised hea sõnumi kuulutajad on kõlblikud tegema kuulutustööd. Nad on selle töö jaoks kompetentsed, sobivad ja väärilised.

4. a) Kuidas näitab Pauluse eeskuju, et kristlikus teenistuses osalemine pole vaid üksikute väljavalitute eelis? b) Millist kolme viisi Jehoova kasutab, et teha meid kõlblikeks jumalateenriteks?

4 Mis aga teeb inimese selle töö jaoks kõlblikuks? Kas loomupärane andekus? Silmapaistev intellekt? Prestiižikas koolis omandatud eriharidus? Näib, et apostel Pauluse puhul olid täidetud kõik need tingimused (Apostlite teod 22:3; Filiplastele 3:4, 5). Ometi tunnistas ta alandlikult, et tema kõlblikkus jumalateenrina ei tulene mingist kõrgest koolist, vaid Jehoova Jumalalt. Kas kõlblikuks jumalateenriks saamine on vaid üksikute väljavalitute  eelis? Paulus kirjutas Korintose kogudusele „meie kõlblikkusest” (meie kursiiv). Jehoova hoolitseb selle eest, et kõik tema ustavad teenijad võiksid olla kompetentsed ja võimelised tegema tööd, mille tema neile on andnud. Kuidas Jehoova tänapäeval tõelisi kristlasi kõlblikuks teeb? Vaadelgem kolme abinõu, mida ta kasutab. Need on 1) Jumala Sõna, 2) püha vaim ja 3) tema maine organisatsioon.

Meid teeb kõlblikuks Jehoova Sõna

5., 6. Millist mõju avaldab Pühakiri tõelistele kristlastele?

5 Esiteks, kuidas aitab Jumala Sõna meil olla kõlblikud jumalateenrid? Paulus kirjutas: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud” (2. Timoteosele 3:16, 17). Seega aitab Pühakiri meil olla ’täielikud’ ehk kompetentsed ning ’valmistunud heaks tööks’, Jumala Sõna õpetamiseks. Kuidas on lugu ristiusu kirikute poolehoidjatega? Neilgi on olemas Piibel. Kuidas võib siis üks ja seesama raamat aidata mõnedel inimestel saada pädevateks jumalateenriteks, teistel aga mitte? Vastus seisneb meie suhtumises Piiblisse.

6 Kahjuks ei tunnusta tänapäeval paljud kirikuskäijad Piibli sõnumit „sellena, mida see tõesti on, Jumala sõnana” (1. Tessalooniklastele 2:13). Sellisele suhtumisele on suuresti kaasa aidanud ristiusu kirik. Kas vaimulikud on pärast mitmeaastasi õpinguid teoloogilistes õppeasutustes saanud pädevateks Jumala Sõna õpetajateks? Tegelikult mitte. Osa seminari astujaist on alustanud õpinguid, uskudes Piiblit, kuid lõpetanud kooli skeptikuna! Sellest tulenevalt ei jutlusta nad mitte Jumala Sõna – mida paljud neist enam ei usugi –, vaid juhivad oma teenistuse teistele rööbastele: avaldavad arvamust poliitilistes vaidlusküsimustes, propageerivad niinimetatud sotsiaalset evangeeliumi ning rõhutavad inimeste filosoofiaid (2. Timoteosele 4:3). Tõelised kristlased järgivad aga Jeesus Kristuse eeskuju.

7., 8. Kuidas erines Jeesuse suhtumine Jumala Sõnasse tema aja usujuhtide omast?

7 Jeesus ei lasknud oma aja usujuhtidel enda mõtteviisi kujundada. Ükskõik kas ta õpetas väikest kuulajaskonda, näiteks apostleid, või suuri rahvahulki, tsiteeris ta sageli pühi kirju (Matteuse 13:10–17; 15:1–11). See tava eristas teda usujuhtidest, kes ei pidanud  õigeks seda, et lihtrahvas võiks Jumala sügavaid tõdesid mõista. Tollaste õpetajate seas levinud arvamuse kohaselt olid mõned piiblisalmid liiga sügavamõttelised selleks, et arutada neid kellegi teisega peale oma kõige lähedasema õpilase, ja sedagi tehti üksnes tasandatud häälel ja kaetud peaga. Need usujuhid olid mõningate piibliosade arutamise suhtes peaaegu sama ebausklikud kui Jumala nime hääldamise suhtes.

8 Kristus oli teistsugune. Tema seisukoht oli, et kõik inimesed, mitte ainult vähesed väljavalitud, peaksid tähele panema „igaüht sõna, mis lähtub Jumala suust”. Jeesus ei arvanud, et teadmiste võti tuleks anda üksnes koolitatud kirjatundjate kui eliidi kätte. Ta lausus oma jüngritele: „Mis ma teile ütlen pimedas, seda rääkige valges; ja mida te kuulete kõrva sisse räägitavat, seda kuulutage katustelt” (Matteuse 4:4, meie kursiiv; 10:27). Jeesus soovis jagada innukalt Jumala kohta teadmisi nii paljudele inimestele kui võimalik.

9. Kuidas kasutavad tõelised kristlased Piiblit?

9 Jumala Sõna peaks meie õpetustöös olema kesksel kohal. Näiteks kui me Jehoova tunnistajate kuningriigisaalis kõnet peame, ei piisa tavaliselt sellest, et me Piiblist valitud salmid lihtsalt ette loeme. Tarvis on neid ka ehk selgitada, tuua näiteid ja sobitada kontekstiga. Meie eesmärk on teha Piibli sõnum elavaks ja jõuda sellega oma kuulajate südameni (Nehemja 8:8, 12). Piiblit peaks kasutama ka siis, kui on vaja nõu anda või distsiplineerida. Jehoova rahva liikmed kõnelevad küll erisuguseid keeli ja on erisuguse taustaga, kuid me kõik austame raamatute raamatut – Piiblit.

10. Millist mõju võib meile avaldada inspireeritud Piibli sõnum?

10 Kui suhtuda Piiblisse austusega, on selle sõnumil vägi (Heebrealastele 4:12). See ajendab inimesi oma elus muudatusi tegema, näiteks hülgama pühakirjavastased kombed: hooruse, abielurikkumise, ebajumalateenistuse, purjutamise ja varastamise. Piibel on aidanud väga paljudel heita enesest ära vana isiksuse ja riietuda uuega (Efeslastele 4:20–24). Tõepoolest, kui austame Piiblit rohkem kui ükskõik millist inimeste arusaama või mis tahes traditsiooni ning kui kasutame seda raamatut ustavalt, võib see aidata meil saada kompetentseteks, pädevateks Jumala Sõna õpetajateks.

Meid teeb kõlblikuks Jehoova vaim

11. Miks on Jehoova püha vaimu sobivalt nimetatud „aitajaks”?

11 Teiseks vaadelgem, millist rolli etendab Jehoova püha vaim ehk tegev jõud selles, et võiksime olla pädevad jumalateenrid. Ärgem eales unustagem, et Jehoova vaim on kõige tugevam jõud! Jehoova on andnud oma armsale Pojale meelevalla selle aukartustäratava jõu kasutamiseks kõigi tõeliste kristlaste heaks. Seega on kohane, et Jeesus nimetas püha vaimu „aitajaks” (Johannese 16:7, UM). Ta innustas oma järelkäijaid paluma Jehoovalt seda vaimu ja kinnitas neile, et Jehoova annab seda heldesti (Luuka 11:10–13; Jakoobuse 1:17).

12., 13. a) Miks on oluline paluda püha vaimu teenistuses osalemiseks? b) Kuidas näitasid variserid, et neil polnud püha vaimu?

12 Me peaksime iga päev paluma Jumalalt püha vaimu, eriti just selleks, et see aitaks meid teenistuses. Millist mõju saab see tegev jõud meile avaldada? See võib mõjutada meie meelt ja südant, aidates meil muutuda, vaimselt kasvada, asendada vana isiksus uuega (Koloslastele 3:9, 10). See võib aidata meil arendada selliseid väärtuslikke omadusi, mida ilmutas Kristus. Paljud meist suudavad peast tsiteerida kirjakohta Galaatlastele 5:22, 23. Seal loetletakse Jumala vaimu vilju. Esimesena nimetatakse armastust. See omadus on meie teenistuses ülimalt tähtis. Miks?

13 Armastus on võimas tegudele ajendav jõud. Armastus Jehoova ja ligimese vastu ajendab tõelisi kristlasi kuulutama head sõnumit (Markuse 12:28–31). Ilma sellise armastuseta ei oleks me kõlblikud Jumala Sõna õpetajad.  Pangem tähele kontrasti Jeesuse ja variseride vahel. Matteuse 9:36 ütleb Jeesuse kohta: „Aga kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast.” Kuidas suhtusid lihtrahvasse variserid? Nad ütlesid: „See rahvahulk, kes ei tunne käsuõpetust, on neetud!” (Johannese 7:49, meie kursiiv.) Variserid ei tundnud rahva vastu armastust, vaid tugevat põlgust. On selge, et neil ei olnud Jehoova vaimu.

14. Mida peaks meid ajendama tegema Jeesuse eeskuju selles osas, kuidas ta ilmutas armastust teenistuses?

14 Jeesus oli kaastundlik inimeste vastu. Ta oli teadlik nende valust. Ta teadis, et neid on vääralt koheldud, et nad on piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast. Johannese 2:25 ütleb, et Jeesus „teadis, mis oli inimeses”. Kuna ta oli loomise ajal Jehoova Meistertööline, mõistis ta inimloomust suurepäraselt (Õpetussõnad 8:30, 31, UM). See mõistmine süvendas tema armastust. Olgu selline armastus ka meie liikumapanev jõud, mis ajendab meid kuulutustööd tegema! Kui tunneme, et võiksime selles suhtes edeneda, palugem Jehoovalt tema püha vaimu ja tegutsegem seejärel kooskõlas oma palvetega. Jehoova vastab meile. Ta saadab meile oma võrreldamatut väge, mis aitab meil rohkem sarnaneda Kristusega, kes oli kõige pädevam head sõnumit kuulutama.

15. Miks võib öelda, et Jesaja 61:1–3 sõnad käivad Jeesuse, mitte aga kirjatundjate ja variseride kohta?

15 Kes oli Jeesuse tema ülesande jaoks kõlblikuks tunnistanud? „Issanda Vaim on minu peal,” ütles Jeesus (Luuka 4:17–21). Jah, see oli Jehoova, kes seadis Jeesuse ametisse oma püha vaimu kaudu. Jeesus ei vajanud mingeid muid volikirju. Kas tolleaegsed usujuhid olid püha vaimu kaudu ametisse seatud? Ei olnud. Samuti polnud nad võimelised täide viima kirjakohta Jesaja 61:1–3, mille Jeesus valjult ette luges ja endale kohaldas. Loe neid salme ja veendu ise, et see ei käi silmakirjalike kirjatundjate ja variseride kohta. Neil ei olnud head sõnumit, mida vaestele kuulutada. Ja kuidas nad oleksid saanud kuulutada vabakssaamist seotuile ja nägemist pimedaile? Olid nad ju ise vaimses mõttes pimedad ja orjasid inimeste loodud traditsioone. Need mehed ei olnud kõlblikud inimesi õpetama. Kuidas on aga lugu meiega?

16. Milline kindel usaldus on Jehoova teenijatel tänapäeval selle kohta, et nad on pädevad jumalateenrid?

16 On tõsi, et me pole ristiusu kõrgkoolides usuteadust õppinud. Meil pole teoloogilise seminari diplomit, mis kinnitaks, et meil on õpetaja kvalifikatsioon. Kas see tähendab, et oleme ebakompetentsed? Muidugi mitte! Jehoova on meid oma tunnistajatena ametisse määranud (Jesaja 43:10–12). Kui palume tema vaimu ja tegutseme selle juhtimisel, on meil parimatest parim kvalifikatsioon. Muidugi, me oleme ebatäiuslikud ega küüni sugugi mitte täiel määral jäljendama Suurt Õpetajat Jeesust. Kuid kas me pole sellest hoolimata tänulikud, et Jehoova teeb meid enda vaimu abil oma Sõna pädevateks õpetajateks?

Meid teeb kõlblikuks Jehoova organisatsioon

17.–19. Kuidas aitavad meil saada kõlblikeks jumalateenriteks viis iganädalast koosolekut, mida korraldab Jehoova organisatsioon?

17 Vaadelgem nüüd veel kolmandat abinõu, mille kaudu Jehoova teeb meid oma Sõna pädevateks õpetajateks. Selleks on tema maine kogudus või organisatsioon, mis annab meile kui jumalateenritele vajalikku väljaõpet. Kuidas? Mõelgem vaid, kui võimsast õppeprogrammist me osa saame! Harilikult toimub meil iga nädal viis kristlikku koosolekut (Heebrealastele 10:24, 25). Me koguneme väikeste gruppidena koguduse raamatu-uurimisele, et uurida sügavuti Piiblit Jehoova organisatsiooni välja antud õpperaamatu abil. Kuulates ja kommentaare tehes saame üksteiselt õppida ja üksteist innustada. Raamatu-uurimise juhataja võib meile ka  individuaalselt juhatust anda. Avaliku kõne ja „Vahitorni” uurimise käigus pakutakse samuti rikkalikult vaimset rooga.

18 Teokraatlikus teenistuskoolis saame juhatust teiste õpetamiseks. Õpilaskõnesid ette valmistades õpime Jumala Sõna põhjal selgitama väga erisuguseid teemasid (1. Peetruse 3:15, 16a). Kas sulle on mõnikord antud kõne teemal, mis näib esmalt nii tuttav, kuid mida ette valmistades oled ometi midagi juurde õppinud? Nii see tavaliselt on. Miski ei paranda meie arusaamist mingist teemast paremini kui selle õpetamine teistele. Ja isegi kui meil endal programmis osa ei ole, saame sellest koolist ikkagi kasu. Me märkame igal õpilasel häid omadusi ning võime mõelda, kuidas neid omadusi jäljendada.

19 Ka teenistuskoosolek aitab saada paremateks Jumala Sõna õpetajateks. Nädal nädala järel esitatakse meile entusiastlikke kõnesid, arutlusi ja demonstratsioone, mis kõik on kavandatud eesmärgiga parandada meie teenistuse kvaliteeti. Millist esitlust kasutada? Kuidas tulla toime mõningate raskustega avalikus teenistuses? Millistes kuulutustöö vormides osalemist võiksime ehk kaaluda? Mis aitab meil olla tõhusamad õpetajad korduskülastustel ja piibliuurimistel? (1. Korintlastele 9:19–22.) Neid küsimusi käsitletakse ja arutletakse üksikasjalikult teenistuskoosolekul. Paljude programmiosade aluseks võetakse artiklid „Meie Kuningriigiteenistusest”, mis on samuti abivahend meie elutähtsa töö edasiviimiseks.

20. Kuidas me võime koosolekutest ja kokkutulekutest täit kasu saada?

20 Meile on suurepäraseks väljaõppeks, kui valmistume koosolekuteks, osaleme neil ning rakendame seal õpitut oma õpetustöös. Kuid see pole kõik. Meil toimuvad ka suuremad kogunemised – kokkutulekud ja konvendid, mis on mõeldud selleks, et võiksime saada pädevateks Jumala Sõna kuulutajateks. Kindlasti me kõik soovime seal tähelepanelikult kuulata ja saadud nõuandeid ellu rakendada! (Luuka 8:18.)

21. Millised tõendid näitavad, et meie väljaõpe on olnud tõhus, ning kellele kuulub selle eest au?

21 Kas Jehoova korraldatud väljaõpe on osutunud tõhusaks? Kõnelgu faktid iseenda eest. Iga aasta aidatakse sadadel tuhandetel inimestel õppida tundma Piibli põhiõpetusi ning viia oma elu kooskõlla Jumala normidega. Meie arv kasvab, kuid au selle eest ei kuulu mitte ühelegi inimesele. Me peame vaatama asjadele realistlikult nagu Jeesus. Ta ütles: „Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud.” Nagu apostlid vanal ajal, oleme ka meie enamasti nii-öelda kirjatundmatud ja õppimatud (Johannese 6:44; Apostlite teod 4:13). Meie edu oleneb Jehoovast, kes tõmbab tõe juurde ausa südamega inimesi. Apostel Paulus ütles tabavalt: „Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal laskis kasvada” (1. Korintlastele 3:6).

22. Miks ei peaks me kunagi kaotama julgust osaleda oma võimete kohaselt kristlikus teenistuses?

22 Jah, Jehoova Jumalal on meie kui oma Sõna õpetajate töös tähtis roll. Meile võib mõnikord tunduda, et me pole kõlblikud õpetama. Pidagem aga meeles, et Jehoova on see, kes tõmbab inimesi enda ja oma Poja juurde. Jehoova on see, kes teeb meid oma Sõna, püha vaimu ja maise organisatsiooni kaudu kõlblikuks kuulutama. Võtkem siis vastu Jehoova õpetus ja rakendagem ellu tähtsaid teadmisi, mida ta meile jagab, et oleksime tõesti pädevad Jumala Sõna õpetajad!

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas teeb Piibel meid pädevateks kuulutajateks?

• Kuidas aitab püha vaim meil saada kõlblikeks jumalateenriteks?

• Mil viisil on Jehoova maine organisatsioon aidanud sul olla kõlblik hea sõnumi kuulutaja?

• Milles me võime kindlad olla, kui osaleme teenistuses?

[Küsimused]

[Pilt lk 25]

Jumala Sõna õpetajana näitas Jeesus armastust inimeste vastu