Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mis keelt Jeesus rääkis?

Mis keelt Jeesus rääkis?

 Mis keelt Jeesus rääkis?

SELLES küsimuses on teadlaste hulgas suuri eriarvamusi. Professor G. Ernest Wright ütleb nende keelte kohta, mida räägiti Palestiinas Jeesus Kristuse maa peal oleku ajal: „Suurte linnade tänavail võis kahtlemata kuulda paljusid keeli. Üldkasutatavad keeled olid ilmselt kreeka ja aramea. Neid mõlemaid mõistis arvatavasti enamik linnaelanikke isegi sellistes „moodsates” ehk „läänelikes” linnades nagu Kaisarea ja Samaaria, kus räägiti peamiselt kreeka keelt. Rooma sõdureid ja ametnikke võidi kuulda vestlemas ladina keeles. Ortodokssed juudid võisid omavahel rääkida heebrea keele hilist vormi, mille kohta on teada, et see polnud ei klassikaline heebrea ega aramea keel, kuigi sel oli sarnasusi mõlemaga.” Rääkides edasi keelest, mida kõneles Jeesus Kristus, ütleb professor Wright: „Selle üle, mis keelt Jeesus rääkis, on palju vaieldud. Meil ei ole võimalik kindlalt teada saada, kas ta oskas kreeka või ladina keelt, kuid õpetamistööl kasutas ta peamiselt kas aramea keelt või sellest tugevalt mõjutatud rahvapärast heebrea keelt. Piibel ütleb, et kui Paulus templis rahvahulgale kõnet pidas, rääkis ta heebrea keeles (Apostlite teod 21:40). Üldiselt on teadlased pidanud seda aramea keeleks, kuid on vägagi tõenäoline, et juudid rääkisid tol ajal valdavalt rahvapärast heebrea keelt.” („Biblical Archaeology”, 1963, lk 243.)

Võimalik, et Jeesus ja tema esimesed jüngrid, nagu näiteks apostel Peetrus, rääkisid vähemalt mõnikord Galilea aramea keelt, sest Peetrusele öeldi sel ööl, kui Kristus vahi alla võeti: „Tõesti, sinagi oled üks nende seast, sest su keelemurregi näitab, kust sa oled!” (Matteuse 26:73). Võib-olla öeldi nii sellepärast, et apostel rääkis tookord Galilea aramea keelt – kuigi seda ei saa täiesti kindlalt väita – või sellepärast, et ta rääkis Galilea heebrea keelt, mis erines keelemurretest, mida räägiti Jeruusalemmas või mujal Juudamaal. Kui Jeesus varem Galileas olles Naatsaretti tuli ja sünagoogi läks, luges ta seal Jesaja prohvetikuulutust, mis oli ilmselt kirjutatud heebrea keeles, ja ütles: „Täna on see kiri täide läinud teie kuuldes!” Siinkohal ei mainita, et Jeesus oleks tõlkinud selle kirjakoha aramea keelde. Seega on tõenäoline, et kohalolijad mõistsid vabalt Piibli heebrea keelt (Luuka 4:16–21). Samuti on märkimisväärne, et kui kirjakoht Apostlite teod 6:1 (EP 97) viitab 33. aasta nelipühale järgnenud ajale, mainitakse seal kreeka ja heebrea keelt kõnelnud juute Jeruusalemmas.

Professor Harris Birkeland („The Language of Jesus”, Oslo, 1954, lk 10, 11) juhib tähelepanu sellele, et kuigi aramea  keel oli Jeesuse maa peal oleku ajal Palestiina kirjakeel, ei tähenda see tingimata seda, et laiemad rahvahulgad selles keeles rääkisid. Tõsiasi, et Elephantine papüürused, mis kuulusid ühele Egiptuse juutide kogukonnale, kirjutati aramea keeles, ei tõenda samuti, et seda räägiti üldiselt juutide kodumaal, sest aramea keel oli tol ajal rahvusvaheline kirjakeel. Kristlikes Kreeka Kirjades on muidugi mitmeid arameapäraseid keelendeid, näiteks kasutas Jeesus mõningaid aramea sõnu. Kuid nagu Birkeland märgib, võis Jeesus tavaliselt rääkida rahvapärast heebrea keelt ja kasutada aeg-ajalt aramea väljendeid.

Kuigi Birkelandi väidet, mille kohaselt tavainimesed ei osanud aramea keelt, pole ehk võimalik tõestada, tundub siiski, et kui koolitatud arsti Luukase sõnul rääkis Paulus juutidele „heebrea keeli” ning kui apostel ütles, et hääl taevast rääkis temaga „heebrea keeli”, siis ei mõeldud sellega aramea keelt, vaid tõesti mingit heebrea keele vormi (mis polnud ehk siiski muinasheebrea keel) (Apostlite teod 22:2; 26:14).

Lisakinnitust sellele, et Palestiinas räägiti Jeesus Kristuse maa peal oleku ajal mingit heebrea keele vormi, annavad varajased viited, mille kohaselt apostel Matteus kirjutas oma evangeeliumi esialgu heebrea keeles. Näiteks ütles Eusebios (3.–4. sajand m.a.j), et „evangelist Matteus andis välja evangeeliumi heebrea keeles” („Patrologia Graeca”, XXII köide, veerg 941). Hieronymus (4.–5. sajand m.a.j) ütles oma raamatus „De viris inlustribus” („Kuulsatest meestest”) III peatükis: „Matteus, keda tunti ka Leevina ja kes sai publikaanist apostliks, koostas kõigepealt Juudamaal evangeeliumi Kristusest heebrea keeles ja kirjamärkides nende ümberlõigatute kasuks, kes olid usklikud ... Pealegi on heebreakeelne [tekst] säilinud tänini Kaisarea raamatukogus, mille märter Pamphilos usinalt kokku kogus.” (Tsitaat E. C. Richardsoni toimetatud ladina tekstist, mis on ilmunud sarjas „Texte und Untersuchungen zur Geschichte der altchristlichen Literatur”, Leipzig, 1896, 14. osa, lk 8, 9.) Seega võis Jeesus Kristus inimesena maa peal olles rääkida mõnd heebrea keele vormi või aramea murret.