Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jehoova õnnistus teeb meid rikkaks

Jehoova õnnistus teeb meid rikkaks

 Jehoova õnnistus teeb meid rikkaks

„See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa sellele valu.” (ÕPETUSSÕNAD 10:22, UM)

1., 2. Miks pole õnn seotud jõukusega?

MATERIALISTLIKUD taotlused juhivad tänapäeval miljonite inimeste elu. Ent kas materiaalsed asjad teevad neid õnnelikuks? Ühes ajakirjas öeldi: „Ma ei mäleta aega, mil inimesed oleksid olnud oma elukäigu pärast nii sünged kui praegu. ... See on paradoksaalne. Meile räägitakse, et Austraalia majanduslik olukord on suurepärane ja et elu pole kunagi olnud parem. ... Siiski on inimesed kogu riigis väga pessimistlikud. Nii mehed kui naised tunnevad, et nende elust puudub miski, kuid nad ei suuda täpselt öelda, mis see on.” („The Australian Women’s Weekly”.) Kui õigesti ütleb küll Pühakiri, nentides, et õnn ja elu ei sõltu asjadest, mida me omame! (Koguja 5:9; Luuka 12:15.)

2 Piibel õpetab, et suurim õnn tuleneb Jumala õnnistusest. Seoses sellega ütleb Õpetussõnad 10:22 (UM): „See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa sellele valu.” Valu tuntakse tihtipeale selle pärast, et taotletakse ahnelt materiaalseid rikkusi. Apostel Paulus andis sobiva hoiatuse: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja  võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse. Sest rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu.” (1. Timoteosele 6:9, 10.)

3. Miks on Jumala teenijatel katsumusi?

3 Ent kõigile, kes ’võtavad kuulda Jehoova häält’, saavad osaks õnnistused, millega ei kaasne valu (5. Moosese 28:2). Mõned võivad aga küsida: „Kui Jehoova ei lisa õnnistustele valu, siis miks peavad paljud Jumala teenijad kannatama?” Piiblist selgub, et Jumal küll lubab meile katsumusi osaks saada, kuid alguse saavad need tegelikult Saatanast, tema kurjast süsteemist ja meie enda ebatäiuslikkusest (1. Moosese 6:5; 5. Moosese 32:4, 5, UM; Johannese 15:19; Jakoobuse 1:14, 15). Jehoova on „kõige hea anni ja täiusliku annetuse” allikas (Jakoobuse 1:17). Seepärast ei põhjusta tema õnnistused kunagi valu. Vaadelgem mõningaid Jumala ’täiuslikke annetusi’.

Jumala Sõna on hindamatu and

4. Milline õnnistus ja hindamatu and on Jehoova rahval „lõpuajal”?

4 Viidates lõpuajale, ütleb Taanieli prohvetikuulutus: „Arusaamine kasvab.” Ent seda täpsustavad sõnad: „Ükski õel ei mõista seda; aga mõistlikud mõistavad küll!” (Taaniel 12:4, 10). Kujutle vaid! Jumala Sõna – eriti just prohvetikuulutused – on väljendatud sellise jumaliku tarkusega, et õelad ei suuda seda õigesti mõista, Jehoova rahvas aga suudab. Jumala Poeg palvetas: „Mina tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa oled tarkade ja mõistlike eest selle pannud varjule ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Luuka 10:21). Milline õnnistus, et meil on see hindamatu and Jumala kirjapandud Sõna Piibli kujul ja et oleme nende hulgas, kellele Jehoova on andnud vaimset arusaamist! (1. Korintlastele 1:21 [UM], 27, 28; 2:14, 15.)

5. Mis on tarkus ja kuidas me võime seda saada?

5 Meil poleks mingit vaimset arusaamist, kui meil poleks „tarkust, mis on ülalt” (Jakoobuse 3:17). Tarkus on võime kasutada probleemide lahendamiseks oma teadmisi ja arusaamist, vältida ohte või tulla ohtlikust olukorrast välja, saavutada eesmärke või anda mõistlikke nõuandeid. Kuidas me saame Jumala tarkust? Õpetussõnad 2:6 ütleb: „Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus!” Tõepoolest, Jehoova õnnistab meid tarkusega, kui me seda püsivalt palume, nagu ta andis ka kuningas Saalomonile „targa ja mõistliku südame” (1. Kuningate 3:11, 12; Jakoobuse 1:5–8). Et tarkust saada, peame ka meie Jehoovat pidevalt kuulama, uurides korrapäraselt tema Sõna ja rakendades seda ellu.

6. Miks on tark rakendada oma elus Jumala seadusi ja põhimõtteid?

6 Olulisemaid näiteid Jumala tarkusest võib leida Piibli seadustest ja põhimõtetest. Need on meile igati kasuks – nii füüsiliselt, intellektuaalselt, emotsionaalselt kui vaimselt. Laulukirjutaja laulis tabavalt: „Jehoova käsuõpetus on laitmatu, see kosutab hinge; Jehoova tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks!  Jehoova korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant; Jehoova käsk on selge, see valgustab silmi! Jehoova kartus on puhas, see püsib igavesti; Jehoova seadlused on tõde, need on puha õiged; need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda.” (Laul 19:8–11; 119:72.)

7. Milliste tagajärgedeni viib Jumala õiglaste mõõdupuude eiramine?

7 Need aga, kes eiravad Jumala õiglasi mõõdupuid, ei leia seda õnne ja vabadust, mida nad otsivad. Varem või hiljem nad avastavad, et Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene külvab, seda ta ka lõikab (Galaatlastele 6:7). Miljonid inimesed, kes ei hooli Piibli põhimõtetest, lõikavad selliseid hirmsaid vilju nagu soovimatu rasedus, kohutavad haigused või kurnavad sõltuvused. Kui nad ei kahetse ega muuda oma elu, viib nende tee kindlasti surma ja nad võivad hukkuda Jumala käe läbi (Matteuse 7:13, 14).

8. Miks on Jumala Sõna armastajad õnnelikud?

8 Ent neile, kes armastavad Jumala Sõna ja rakendavad seda ellu, saavad osaks rikkalikud õnnistused nüüd ja tulevikus. Neil on põhjust tunda, et Jumala Seadus on nad vabaks teinud. Nad on tõeliselt õnnelikud ning ootavad innukalt aega, mil vabanevad patust ja selle hukatuslikest mõjudest (Roomlastele 8:20, 21; Jakoobuse 1:25). See lootus on kindel, sest see tugineb Jumala kõige armastusväärsemale annile, mille ta inimkonnale on andnud – tema ainusündinud Poja Jeesus Kristuse lunastusohvrile (Matteuse 20:28; Johannese 3:16; Roomlastele 6:23). See ülim and näitab, kui sügav on Jumala armastus inimeste vastu, ning tagab lõputud õnnistused kõigile, kes pidevalt kuulavad Jehoovat (Roomlastele 8:32).

Oleme tänulikud püha vaimu anni eest

9., 10. Milliseks abiks võib olla Jehoova püha vaimu and? Too näide.

9 Veel üks armastav Jumala and, mille eest me peaksime talle tänulikud olema, on tema püha vaim. Nelipühal aastal 33 m.a.j innustas apostel Peetrus Jeruusalemma kogunenud rahvahulka: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni” (Apostlite teod 2:38). Tänapäeval annab Jehoova püha vaimu oma pühendunud teenijatele, kes seda temalt paluvad ning kes tahavad täita tema tahet (Luuka 11:9–13). Muistsel ajal tugevdas see universumi võimsaim jõud – Jumala püha vaim ehk tema tegev jõud – usumehi ja -naisi, sealhulgas ka algkristlasi (Sakarja 4:6; Apostlite teod 4:31). See võib ka meid tugevdada, kuigi Jehoova rahvana tuleb meil ehk silmitsi seista hirmuäratavate takistuste või raskustega (Joel 3:1, 2).

10 Mõtle Laurelile, kes põdes lastehalvatust ja elas kunstliku hingamise aparaadis 37 aastat. * Hoolimata äärmiselt katselepanevast olukorrast, teenis ta Jumalat innukalt kuni oma surmani. Aastate jooksul said Laurelile osaks Jehoova rikkalikud õnnistused. Näiteks suutis ta aidata koguni 17 inimesel omandada täpseid teadmisi Piibli tõest, ehkki ta pidi olema oma masinas 24 tundi ööpäevas! Tema olukord tuletab meelde apostel Pauluse sõnad: „Kui olen nõder, siis olen vägev!” (2. Korintlastele 12:10). Tõepoolest, ükskõik milline edu, mida me head sõnumit kuulutades võime saavutada, ei tulene meie endi oskustest  ja jõust, vaid hoopis Jumala abist püha vaimu näol. Ta annab seda neile, kes pidevalt kuulavad tema häält (Jesaja 40:29–31).

11. Milliseid omadusi toob Jumala vaim esile neis, kes riietuvad ’uue isiksusega’?

11 Kui me kuuletume Jumalale, arendab tema vaim meis armastust, rõõmu, rahu, pikameelsust, lahkust, headust, usku, tasadust ja enesevalitsemist (Galaatlastele 5:22, 23, UM). See „vaimu vili” on osa ’uuest isiksusest’, millega kristlased riietuvad, asendades kõik oma varasemad ahned ja loomalikud omadused (Efeslastele 4:20–24; Jesaja 11:6–9). Selle vilja tähtsaim osa on armastus, mis on „täiuslik ühtsuse side” (Koloslastele 3:14, UM).

Kristlik armastus – and, mida tuleb kalliks pidada

12. Kuidas ilmutasid Tabiita ja teised esimese sajandi kristlased armastust?

12 Kristlik armastus on samuti õnnistus Jehoovalt ning me peame seda õigustatult kalliks. See rajaneb põhimõtetel, kuid selles on nii palju kiindumust, et see liidab usklikke tihedamalt, kui seda võivad teha isegi sugulussidemed (Johannese 15:12, 13; 1. Peetruse 1:22). Mõtle näiteks Tabiitale, toredale kristlikule naisele, kes elas esimesel sajandil. Ta oli „rikas häist tegudest ja armastusandidest”, eriti just koguduse leskede heaks (Apostlite teod 9:36). Neil naistel võis olla sugulasi, kuid Tabiita soovis neid igati aidata ja julgustada (1. Johannese 3:18). Kui head eeskuju Tabiita küll andis! Vennaarmastus ajendas Priskat ja Akvilat ’panema oma kaela tapavalmis’ Pauluse eest. Armastus ajendas ka Epafrast, Luukast, Onesiforost ja teisi aitama apostel Paulust, kui too oli Roomas vangis (Roomlastele 16:3, 4; 2. Timoteosele 1:16; 4:11; Fileemonile 23, 24). Tõepoolest, sellistel kristlastel on tänapäeval „armastus isekeskis”. See Jumala and teeb nad tuntavaks kui Jeesuse tõelised järelkäijad (Johannese 13:34, 35).

13. Kuidas me võime näidata, et hindame südamest oma kristlikku vennaskonda?

13 Kas sa pead kalliks armastust, mida ilmutatakse kristlikus koguduses? Kas sa oled tänulik meie ülemaailmse vaimse vennaskonna  eest? Meie vennad saavad samuti Jehoovalt õnnistusi ja ande. Kuidas me saame näidata, et me neid hindame? Olles Jumala pühas teenistuses, osaledes kristlikel koosolekutel ning ilmutades armastust ja teisi Jumala vaimu vilju (Filiplastele 1:9; Heebrealastele 10:24, 25).

„Annid inimeste näol”

14. Milline peab olema kristlik mees, kes soovib teenida kogudusevanema või teenistusabilisena?

14 Kristlikud mehed, kes soovivad teenida oma kaaskummardajaid kogudusevanemate ja teenistusabilistena, taotlevad suurepärast eesmärki (1. Timoteosele 3:1, 8). Et vend oleks kõlblik saama neid eesõigusi, peab ta olema vaimne mees, tundma hästi Pühakirja ning osalema innukalt põlluteenistuses (Apostlite teod 18:24; 1. Timoteosele 4:15; 2. Timoteosele 4:5). Ta peab ilmutama alandlikkust, tagasihoidlikkust ja kannatlikkust, sest Jumala õnnistused ei saa osaks neile, kes on ülbed, uhked ja auahned (Õpetussõnad 11:2; Heebrealastele 6:15; 3. Johannese 9, 10). Kui ta on abielus, peab ta olema armastav perekonnapea, kes suudab kogu oma peret hästi juhtida (1. Timoteosele 3:4, 5, 12). Kuna ta hindab vaimseid rikkusi, kogeb ta Jehoova õnnistust (Matteuse 6:19–21).

15., 16. Kes osutuvad „andideks inimeste näol”? Too näiteid.

15 Kui kogudusevanemad pingutavad, et olla evangeeliumikuulutajad, karjased ja õpetajad, siis meil on tõesti põhjust hinnata neid „ande inimeste näol” (Efeslastele 4:8, 11, UM). Inimesed, kelle heaks nad armastavalt teenivad, ei väljenda võib-olla alati oma hindamist, kuid Jehoova näeb kõike, mida ustavad kogudusevanemad teevad. Ta ei unusta nende armastust, mida nad on osutanud tema nimele, teenides tema rahvast (1. Timoteosele 5:17; Heebrealastele 6:10).

16 Mõtle ühele töökale kogudusevanemale, kes külastas kristlikku tütarlast, kel seisis ees ajuoperatsioon. Üks perekonnatuttav kirjutas selle vanema kohta: „Ta oli nii lahke, abivalmis ja hoolitsev. Ta küsis luba, et koos meiega Jehoova poole palvetada. Palve ajal tüdruku isa [kes ei ole Jehoova tunnistaja] nuuksatas ning kõik seal haiglaruumis viibijad olid pisarais. Kui õrn oli selle kogudusevanema palve ja kui armastav oli Jehoovast saata ta just sellisel ajal!” Üks teine Jehoova tunnistajast patsient ütles teda külastanud kogudusevanemate kohta: „Kui nad tulid minu voodi juurde intensiivravi osakonnas, teadsin ma, et ükskõik mis minuga nüüd ka juhtuks, ma pean vastu. Tundsin end tugeva ja rahulikuna.” Kas sellist armastavat hoolitsust on võimalik osta? Ei iialgi! See on and Jumalalt, mis on tehtud kättesaadavaks kristliku koguduse kaudu (Jesaja 32:1, 2).

 Põlluteenistuse and

17., 18. a) Millise teenimisega seotud anni on Jehoova teinud kättesaadavaks kogu oma rahvale? b) Millist abi on Jumal andnud, et me kristlikus teenistuses hästi toime tuleksime?

17 Ühelegi inimesele ei või saada osaks suuremat au, kui seda on eesõigus teenida Jehoovat, Kõigekõrgemat (Jesaja 43:10; 2. Korintlastele 4:7; 1. Peetruse 2:9). Sellest hoolimata võivad Jumalat avalikult teenida kõik, kes seda tõeliselt soovivad – noored ja vanad, mehed ja naised. Kas sa kasutad seda kallist andi? Mõned hoiavad ennast ehk tagasi, sest tunnevad end küündimatuna, kuid pidagem meeles, et Jehoova annab oma teenijatele püha vaimu ja see korvab meie võimalikud puudused (Jeremija 1:6–8; 20:11).

18 Jehoova on usaldanud Kuningriigi kuulutustöö oma alandlikele teenijatele, mitte sellistele inimestele, kes kalduvad olema uhked ja loodavad omaenda võimetele (1. Korintlastele 1:20, 26–29). Alandlikud ja tagasihoidlikud inimesed teavad oma piire ja loodavad põlluteenistuses olles Jumala abile. Nad hindavad ka seda vaimset juhatust, mida ta annab ’ustava majapidaja’ kaudu (Luuka 12:42–44; Õpetussõnad 22:4).

Õnnelik pereelu – imetore and

19. Millised tegurid toovad laste kasvatamisel edu?

19 Abielu ja õnnelik perekonnaelu on annid Jumalalt (Rutt 1:9; Efeslastele 3:14, 15). Ka lapsed on kallihinnaline „pärand Jehoovalt”. Nad toovad rõõmu oma vanematele, kui need on lastesse edukalt sisendanud omadusi, mis meeldivad Jumalale (Laul 127:3). Kui sina oled lapsevanem, siis võta kuulda Jehoova häält ja õpeta oma lapsi tema Sõna kohaselt. Need, kes toimivad nii, kogevad kindlasti Jehoova toetust ja rikkalikke õnnistusi (Õpetussõnad 3:5, 6; 22:6; Efeslastele 6:1–4).

20. Mis võib aidata vanemaid, kelle lapsed pöörduvad ära õigest kummardamisest?

20 Hoolimata jumalakartlike lapsevanemate pidevatest pingutustest võivad mõned nende lastest vanemaks saades õigest kummardamisest ära pöörduda (1. Moosese 26:34, 35). See võib vanematele emotsionaalselt väga raskelt mõjuda (Õpetussõnad 17:21, 25). Kuid selle asemel et lootust kaotada, oleks neil hea meeles pidada Jeesuse tähendamissõna kadunud pojast. Ehkki see poeg lahkus kodust ja toimis isemeelselt, pöördus ta hiljem oma isakoju tagasi. Isa võttis ta vastu rõõmu ja armastusega (Luuka 15:11–32). Ükskõik mis ka juhtub, kristlikud lapsevanemad võivad olla kindlad, et Jehoova mõistab neid, hoolitseb armastavalt nende eest ja toetab neid pidevalt (Laul 145:14).

21. Keda me peaksime kuulama ja miks?

21 Niisiis, tehkem endale selgeks, mis on meie elus tõeliselt tähtis. Kas me taotleme innukalt materiaalset küllust, mis võib põhjustada meile ja meie perele valu? Või kas me taotleme ’häid ande ja täiuslikke annetusi, mis tulevad valguse Isalt’? (Jakoobuse 1:17.) Saatan, kes on „vale isa”, tahab, et me rügaksime jõukuse pärast ja kaotaksime nii õnne kui elu (Johannese 8:44; Luuka 12:15). Ent Jehoova on meist tõesti huvitatud ja soovib meile parimat (Jesaja 48:17, 18). Kuulakem seega pidevalt meie armastavat taevast Isa ja tundkem temast alati rõõmu (Laul 37:4). Kui me nõnda elame, teevad Jehoova hindamatud annid ja rohked õnnistused meid rikkaks – ning seda ilma igasuguse valuta.

[Allmärkus]

^ lõik 10 Vaata „Ärgake!”, 22. jaanuar 1993, lk 18–21 (inglise keeles).

Kas sa mäletad?

• Kust võib leida suurimat õnne?

• Mis on mõned annid, mida Jehoova oma rahvale annab?

• Miks võib põlluteenistust anniks pidada?

• Mida võivad lapsevanemad teha, et kogeda laste kasvatamisel Jumala õnnistust?

[Küsimused]

[Pilt lk 16]

Kas sa hindad Jumala andi, tema kirjapandud Sõna?

[Pilt lk 17]

Laurel Nisbet teenis innukalt Jehoovat hoolimata oma väga raskest olukorrast

[Pildid lk 18]

Nagu Tabiitat, nii tuntakse ka tänapäeva kristlasi armastavate tegude poolest

[Pilt lk 19]

Kristlikud kogudusevanemad hoolitsevad armastavalt oma kaasusklike eest