Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Olgem rõõmsad lõikustöölised!

Olgem rõõmsad lõikustöölised!

 Olgem rõõmsad lõikustöölised!

„Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta läkitaks töötegijaid välja oma lõikusele.” (MATTEUSE 9:37, 38)

1. Mis aitab meil Jumala tahet jätkuvalt täita?

KUI meenutame päeva, mil meid ristiti Jehoova teenijateks, oli see siis hiljuti või ammu, võib tunduda, et see oli justkui eile. Jehoovale pühendatud elu keskpunktiks sai tema kiitmine. Kuna ostsime sobivat aega, et aidata teistel Kuningriigi sõnumit kuulda ja ehk ka vastu võtta, sai rõõmutoov Jehoova teenimine meie jaoks kõige tähtsamaks asjaks (Efeslastele 5:15, 16, UM). Tänaseni tundub meile, et aeg otsekui lendab, kui oleme „innukad Issanda töös” ja sellega hõivatud (1. Korintlastele 15:58). Ehkki meil tuleb ette raskusi, kannustab meid rõõm, mida saame Jehoova tahte täitmisest (Nehemja 8:10).

2. Mis aitab meil piltlikul lõikustööl rõõmu leida?

2 Kristlastena oleme hõivatud piltliku lõikustööga, sest Jeesus Kristus võrdles inimeste kogumist igaveseks eluks viljalõikusega (Johannese 4:35–38). Kuna osaleme sellises töös, siis oleks julgustav uurida, millest leidsid rõõmu esimesed kristlikud lõikustöölised. Teeme ülevaate kolmest tegurist, mis aitavad tänapäeval lõikustööl rõõmu leida. Need on: 1) meie lootusesõnum, 2) meie otsimise edukus ja 3) meie kui lõikustööliste rahumeelne hoiak.

Lõikustööliste läkitamine

3. Mille üle tundsid Jeesuse esimesed järelkäijad rõõmu?

3 Kuidas küll muutus esimeste lõikustööliste – eriti just Jeesuse 11 ustava apostli – elu sel meie ajaarvamise 33. aasta päeval, kui nad läksid ühele Galilea mäele kohtuma ülestõusnud Kristusega! (Matteuse 28:16.) Seal võis olla kohal „rohkem kui viissada venda” (1. Korintlastele 15:6). Nende kõrvu jäi helisema Jeesuse antud käsk: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Karmist tagakiusamisest hoolimata kogesid nad lõikustööl rohkesti rõõmu, kui nägid, et ühes paigas teise järel rajatakse Kristuse järelkäijate kogudusi. Peagi oli head sõnumit „kuulutatud kõigele loodule taeva all” (Koloslastele 1:23; Apostlite teod 1:8; 16:5).

4. Milline oli olukord, kui Kristus oma jüngrid tööle läkitas?

4 Ühel varasemal korral Galileas teenistuses olles oli Jeesus kutsunud oma 12 apostlit ning läkitanud nad kuulutama: „Taevariik on lähedal!” (Matteuse 10:1–7). Jeesus ise  „käis läbi kõik [Galilea] linnad ja külad, õpetas nende kogudusekodades ja kuulutas Jumala riigi evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga”. Tal oli hale meel rahvahulkade pärast, „sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:35, 36). Sügavalt liigutatuna ütles ta oma jüngritele: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid. Paluge siis lõikuse Issandat [Jehoova Jumalat], et ta läkitaks töötegijaid välja oma lõikusele” (Matteuse 9:37, 38). Samasugune vajadus lõikustööliste järele oli Jeesuse arvestuse järgi ka Juudamaal kõigest kuus kuud enne tema maise teenistuse lõppu (Luuka 10:2). Mõlemal korral saatis ta oma järelkäijad välja kui lõikustöölised (Matteuse 10:5; Luuka 10:3).

Meie lootusesõnum

5. Millist sõnumit me kuulutame?

5 Nüüdisaegsete Jehoova teenijatena vastame rõõmuga sellele üleskutsele, et vajatakse lõikustöölisi. Üks tegur, mis tublisti suurendab meie rõõmu, on lootusesõnumi viimine masendunutele ja rõhututele. Milline eesõigus see küll on! Me võime kuulutada nagu ka Jeesuse esimese sajandi jüngrid head sõnumit – tõelist lootusesõnumit – neile, kes on „piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast”.

6. Millise tegevusega olid apostlid hõivatud esimesel sajandil?

6 Esimese sajandi keskpaigaks oli apostel Paulus hõivatud hea sõnumi kuulutamisega. Tema lõikustöö oli kindlasti tõhus, sest umbes aastal 55 m.a.j kirjutas ta Korintose kristlastele: „Ma juhin teie tähelepanu evangeeliumile, mida ma teile kuulutasin, mille te ka vastu võtsite ja milles ka püsite” (1. Korintlastele 15:1). Apostlid ja teised algkristlased olid usinad lõikustöölised. Ehkki Piibel ei räägi, kui paljud apostlid elasid üle otsustavad sündmused, mis lõppesid aastal 70 m.a.j Jeruusalemma hävinguga, teame siiski, et apostel Johannes kuulutas veel umbes 25 aastat hiljemgi (Ilmutuse 1:9).

7., 8. Millist lootusesõnumit kuulutavad Jehoova teenijad praegu innukamalt kui kunagi varem?

7 Järgnesid sajandid, mil mõjuvõim oli ristiusu vaimulikkonna ehk ärataganenud „ülekohtu-inimese” käes (2. Tessalooniklastele 2:3). Kuid 19. sajandi lõpu poole võtsid need, kes soovisid elada algkristluse kohaselt, vastu lootusesõnumi ja hakkasid kuulutama Kuningriiki. Õigupoolest on olnud käesoleva ajakirja pealkirjas juba alates selle esimesest numbrist (juuli 1879) niisugused väljendid kui „Kristuse Juuresoleku Teataja”, „Kristuse Kuningriigi Teataja” ja „Kuulutab Jehoova Kuningriiki”.

8 Jumala taevane Kuningriik anti Jeesuse kätte aastal 1914. Praegu me kuulutame seda lootusesõnumit innukamalt kui kunagi varem. Miks? Sest Kuningriigi valitsuse õnnistuste hulka kuulub ka praeguse kurja süsteemi peatne lõpp (Taaniel 2:44). Kas võib olla veel paremat sõnumit? Ning mis võiks tuua suuremat rõõmu kui osalemine Kuningriigi kuulutamises enne „suure viletsuse” algust? (Matteuse 24:21; Markuse 13:10.)

Edukas otsimine

9. Mida õpetas Jeesus oma jüngritele ning kuidas suhtusid inimesed Kuningriigi sõnumisse?

9 Teine tegur, mis aitab meil lõikustöölistena rõõmsad olla, on see, et me leiame inimesi, kes saavad jüngriteks ja hakkavad koos meiega lõikustööd tegema. Aastatel 31–32 m.a.j õpetas Jeesus oma jüngreid: „Kui te kuhugi linna või külasse astute, siis kuulake, kes seal on vääriline” (Matteuse 10:11). Sugugi mitte kõik inimesed ei olnud väärilised, seda oli näha nende suhtumisest Kuningriigi sõnumisse. Sellest hoolimata kuulutasid Jeesuse jüngrid innukalt head sõnumit kõikjal, kus leidus inimesi.

10. Kuidas Paulus püüdis väärilisi otsida?

10 Pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist  jätkus vääriliste otsimine täie hooga. Paulus arutles juutidega kogudusekodades ja inimestega, keda ta kohtas Ateena turul. Kui ta andis tunnistust selles Kreeka linnas Areopaagil, siis „mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks; nende hulgas oli ka Areopaagi liige Dionüüsios ja üks naine, nimega Daamaris, ja muid ühes nendega”. Kuhu iganes Paulus läks, oli ta eeskujuks, kuulutades „avalikult ja kodasid mööda” (Apostlite teod 17:17, 34; 20:20).

11. Milliseid kuulutustöömeetodeid kasutati aastaid tagasi?

11 Võitud kristlased otsisid 19. sajandi viimastel aastakümnetel julgelt väärilisi. Artiklis pealkirjaga „Võitud kuulutama” öeldi: „Head sõnumit kuulutatakse ... jätkuvalt „alandlikele” – neile, kes tahavad ja on valmis kuulama, et nende seast tuleks ilmsiks Kristuse ihu, tema kaaspärijad.” („Zion’s Watch Tower”, juuli/august 1881.) Jumala lõikustöölised pöördusid inimeste poole sageli just siis, kui need tulid kirikust oma jumalateenistuselt. Nad andsid neile piiblilise sisuga traktaate, mis olid koostatud eesmärgiga ärgitada väärilisi positiivset vastukaja avaldama. Kui selle kuulutustöömeetodi tõhususe üle oldi hoolikalt järele mõeldud, innustati lõikustöölisi 1903. aasta 15. mai „Vahitornis” levitama traktaate „kodasid mööda pühapäeva hommikupoolikuti”.

12. Kuidas me oleme oma kuulutustööd tõhusamaks muutnud? Too näide.

12 Viimastel aastatel oleme laiendanud oma teenistust sel viisil, et oleme rääkinud inimestega mitte ainult nende kodus, vaid ka mujal. See on osutunud väga efektiivseks maades, kus majandusliku olukorra ja meelelahutusürituste tõttu pole inimesi kodus sel ajal, kui me neid tavaliselt püüame külastada. Kui üks Inglismaal elav tunnistaja ja tema kaaslane panid tähele, et inimesi lahkub pidevalt bussidega rannast päeva veetmast, võtsid nad julguse kokku, et pakkuda neis bussides värskeid „Vahitorni” ja „Ärgake!” numbreid. Ühe kuuga levitasid nad 229 ajakirja. Nad teatavad: „Me ei karda kuulutada mererannas, äriterritooriumil või mingis muus proovilepanevas kohas, sest me teame, et Jehoova on alati meiega.” Nad rajasid ajakirjaringi, alustasid ühe piibliuurimise ning nad mõlemad on osalenud abipioneerteenistuses.

13. Kuidas on mõnes paigas vaja meie teenistust kohandada?

13 Kuna vääriliste otsimine jätkub, tuleb ehk mõnes kohas teenistusmeetodeid taas hoolikalt analüüsida. Ehkki paljud tunnistajad on harjunud kuulutama majast majja pühapäeva hommikuti, paistab siiski, et mõnel pool on varajased külastused väheefektiivsed, sest inimesed võivad veel magada. Paljud tunnistajad on oma päevaplaani muutnud ning nad püüavad otsida väärilisi  hilisemal kellaajal, näiteks pärast kristlikku koosolekut. See on tõepoolest ära tasunud. Eelmisel aastal suurenes Kuningriigi kuulutajate arv ülemaailmselt 2,3 protsenti. See toob au lõikuse Issandale ja rõõmu meie südamesse.

Jäägem lõikustööl rahumeelseks

14. Millise hoiakuga me tahame oma sõnumit edastada ja miks?

14 Veel üks rõõmu põhjus on seotud rahumeelse hoiakuga, mida me lõikustööl ilmutame. Jeesus ütles: „Sisse astudes majasse teretage seda. Ja kui see maja on selle vääriline, siis tulgu teie rahu ta peale” (Matteuse 10:12, 13). Heebreakeelne tervitus ja selle vaste piibliaegses kreeka keeles kätkevad endas mõtet „Mingu sul hästi”. Selline peaks olema meie hoiak, kui kuulutame inimestele head sõnumit. Me loodame, et nad avaldavad Kuningriigi sõnumile positiivset vastukaja. Neil, kes avaldavad positiivset vastukaja, on lootus saada Jumalaga lepitatud, kui nad kahetsevad oma patte, pöörduvad ja hakkavad täitma tema tahet. Rahu Jumalaga viib aga igavesse ellu (Johannese 17:3; Apostlite teod 3:19; 13:38, 48; 2. Korintlastele 5:18–20).

15. Kuidas me võime jääda rahulikuks, kui meie kuulutustööle reageeritakse negatiivselt?

15 Kuidas me võime jääda rahulikuks, kui kohtame negatiivset reaktsiooni? Jeesus andis juhise: „Kui see [maja] ei ole vääriline, pöördugu teie rahu tagasi teie juurde” (Matteuse 10:13). Luuka ülestähenduses 70 jüngri läkitamisest ütleb Jeesus: „Kui iganes seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal; aga kui mitte, siis tuleb rahu tagasi teie peale” (Luuka 10:6). Kui pöördume inimeste poole hea sõnumiga, siis teeme seda meeldival ja rahulikul viisil. Korterivaldaja ükskõikne suhtumine, kaeblik või lahkusetu märkus laseb vaid rahusõnumil ’meie juurde tagasi pöörduda’. Ükski selline situatsioon ei röövi meilt rahu, mis on Jehoova püha vaimu vili (Galaatlastele 5:22, 23).

Lõikustööliste suurepärane eesmärk

16., 17. a) Mis on meie korduskülastuste eesmärk? b) Kuidas me võime aidata neid, kel on piiblilisi küsimusi?

16 Lõikustöölistena oleme väga rõõmsad, et võime koguda inimesi, kes saavad igavese elu. Ning millist rõõmu me küll tunneme,  kui inimene, kellele me kuulutame, avaldab positiivset vastukaja, tahab teada rohkem ja osutub „rahulapseks”! Võib-olla on tal Piibli kohta palju küsimusi ning meil on võimatu vastata neile kõigile esimese külastuse jooksul. Kuna esimesel külastusel pole kohane jääda väga kauaks, siis mida teha? Me võiksime seada omale eesmärgi, mida soovitati umbes 60 aastat tagasi.

17 „Kõik Jehoova tunnistajad peaksid olema valmis juhatama piibliuurimisi.” See lause oli kolmandas osas „Näidisuurimiste” brošüüride seeriast, mis anti välja aastatel 1937 kuni 1941. Seal lisati: „Kõik [Kuningriigi] kuulutajad peaksid olema hoolikad aitamaks igal viisil hea tahtega inimesi, kes näitavad üles huvi Kuningriigi sõnumi vastu. Nende juurde tuleb teha korduskülastusi, vastata nende erisugustele küsimustele ... ja alustada piibliuurimist ... nii ruttu kui võimalik.” Tõepoolest, meie korduskülastuste eesmärk on alustada kodust piibliuurimist ja juhatada seda korrapäraselt. * Sõbralik suhtumine huvilistesse ja armastav hool nende vastu ajendab meid uurimist hästi ette valmistama ja seda tõhusalt juhatama.

18. Kuidas me võime aidata huvilistel saada Jeesus Kristuse jüngriteks?

18 Meie saame juhatada tõhusalt koduseid piibliuurimisi selliste väljaannete abil kui raamat „Tundmine, mis viib igavesse ellu” ja brošüür „Mida Jumal meilt nõuab?”. Nii aitame vasthuvitatutel jüngriteks saada. Kui püüame jäljendada Suurt Õpetajat Jeesus Kristust, siis anname piibliõpilastele õpetust ka oma rahuliku ja rõõmsa hoiaku, siiruse ning austusega Jehoova mõõdupuude ja juhendite vastu. Kui aitame huvilistel leida vastuseid nende küsimustele, siis püüdkem õpetada võimaluse korral ka seda, kuidas nad võivad anda vastuseid inimestele, kes neile küsimusi esitavad (2. Timoteosele 2:1, 2; 1. Peetruse 2:21). Piltlike lõikustöölistena oleme kindlasti rõõmsad, et eelmise teenistusaasta jooksul oli kogu maailmas iga kuu keskmiselt 4 766 631 kodust piibliuurimist. Me võime olla eriti rõõmsad sel juhul, kui oleme ka ise nende lõikustööliste seas, kes on juhatanud mõnda kodust piibliuurimist.

Tunne lõikustööst jätkuvalt rõõmu

19. Miks oli ajal, mil Jeesus teenis ja vahetult pärast seda põhjust lõikustöö üle rõõmustada?

19 Ajal, mil Jeesus teenis ja vahetult pärast seda oli põhjust lõikustööst rõõmu tunda. Sel ajal avaldasid paljud heale sõnumile positiivset vastukaja. Rõõm oli eriti suur 33. aasta nelipühal, kui umbes 3000 inimest võttis kuulda Peetruse õpetust, võiti Jehoova püha vaimuga ning sai Jumala rahva, vaimse Iisraeli osaks. Tõepoolest, nende arv järjest kasvas ja rõõmu oli rohkesti, sest „Issand lisas iga päev nende ühendusele juurde neid, kes päästeti” (Apostlite teod 2:37–41, 46, 47; Galaatlastele 6:16; 1. Peetruse 2:9).

20. Mis teeb meid lõikustöö juures väga rõõmsaks?

20 Sel ajal täitus Jesaja prohvetiennustus: „Sina [Jehoova] valmistad suure hõiskamise [„teed rohkeks rahva”, EP 97], annad rohkesti  rõõmu: nad rõõmutsevad sinu ees, otsekui lõikuseajal ollakse rõõmsad, otsekui saaki jagades hõisatakse!” (Jesaja 9:2). Ehkki me mõistame nüüd, et võitutest koosnev „rohke rahvas” on niisama hästi kui koos, oleme väga rõõmsad ka selle üle, kui näeme, et teiste lõikustööliste arv aasta-aastalt kasvab (Laul 4:8; Sakarja 8:23; Johannese 10:16).

21. Mida me arutame järgmises artiklis?

21 Meil on kindlasti häid põhjusi lõikustööst jätkuvalt rõõmu tunda. Lõikustöölistena toob meile rõõmu see, et meil on lootusesõnum, me võime otsida väärilisi ja olla rahumeelsed. Ent see kutsub esile paljude vaenuliku reageeringu. Seda koges apostel Johannes. Ta oli vangis Patmose saarel „Jumala sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistuse pärast” (Ilmutuse 1:9). Kuidas me võime siis jääda rõõmsaks, kui kogeme tagakiusamist ja vastuseisu? Mis aitab meil tulla toime olukorraga, et inimesed, kellele me praegusel ajal kuulutame, on järjest kalgima suhtumisega? Järgmine artikkel vastab nendele küsimustele Pühakirja põhjal.

[Allmärkus]

^ lõik 17 Esialgu uuriti Piiblit gruppides, kuhu huvilised kokku kutsuti. Ent peagi korraldati uurimisi ka üksikisikutele ja perekondadele. (Vaata lk 574 raamatust „Jehovah’s Witnesses–Proclaimers of God’s Kingdom”, mille on välja andnud Jehoova tunnistajad.)

Kuidas sa vastaksid?

• Mis on piltlik lõikustöö?

• Millist sõnumit me kuulutame?

• Miks läheb meil jüngrite otsimine edukalt?

• Kuidas me saame jääda lõikustööl rahumeelseks?

• Miks me tunneme lõikustööst jätkuvalt rõõmu?

[Küsimused]

[Pildid lk 12, 13]

Kuulutamine 1. ja 20. sajandil

[Pildid lk 13]

Nagu Paulus, nii püüavad ka tänapäeva lõikustöölised inimestega kõikjal rääkida

[Pilt lk 13]

Kuuluta head sõnumit meeldiva hoiakuga