1. Mis juhtus kadeduse tõttu Joosepi peres?

JAAKOB armastas kõiki oma poegi, kuid eriliselt kiindunud oli ta 17-aastasesse Joosepisse. Kuidas Joosepi vennad sellele vaatasid? Nad olid tema peale kadedad ja hakkasid teda vihkama. Joosep polnud kuidagi sellist suhtumist ära teeninud. Lõpuks müüsid vennad ta orjaks ja valetasid isale, et metsloom oli Joosepi maha murdnud. Kadeduse tõttu rikkusid nad perekonna rahu ja murdsid oma isa südame. (1. Moos. 37:3, 4, 27–34.)

2. Miks on kadedus nii ohtlik, nagu näitab Galaatlastele 5:19–21?

² Piiblis on kadedust * mainitud „patuse loomuse tegude” hulgas. Need, kes selliseid tegusid ei lõpeta, ei päri Jumala kuningriiki. (Loe Galaatlastele 5:19–21.) Kadedusel on tihti sellised mürgised viljad nagu vaen, riid ja vihahood.

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Joosepi ja tema vendade lugu näitab, kuidas kadedus võib rikkuda perekonnas nii suhted kui ka rahu. Kuigi me ei teeks kunagi midagi sellist nagu Joosepi vennad, on meil kõigil ebatäiuslik ja reeturlik süda. (Jer. 17:9.) Pole siis ime, et meie sees on vahel kadedust. Vaatame Piiblist mõnd hoiatavat näidet, mis aitavad meil mõista, miks võib kadedus meis pead tõsta. Seejärel arutame, kuidas kadeduse vastu võidelda ja rahu edendada.

4. Miks vilistid Iisakit kadestasid?

⁴ Jõukus. Iisak oli rikas mees ja seepärast vilistid kadestasid teda. (1. Moos. 26:12–14.) Nad läksid koguni niikaugele, et ajasid kinni kaevud, kust Iisaki loomad juua said. (1. Moos. 26:15, 16, 27.) Vilistite sarnaselt on ka tänapäeval mõned kadedad nende peale, kel on rohkem vara. Nad mitte ainult ei ihka endale samasuguseid asju, vaid soovivad ka seda, et teistel neid asju poleks.

5. Miks usujuhid Jeesust kadestasid?

⁵ Kui teisi tunnustatakse. Juudi usujuhid olid Jeesuse peale kadedad, sest ta meeldis inimestele. (Matt. 7:28, 29.) Jeesus oli Jumala esindaja, kes õpetas tõde. Usujuhid aga levitasid tema kohta valesid ja laimasid teda. (Mark. 15:10; Joh. 11:47, 48; 12:12, 13, 19.) Mida me sellest õpime? Me ei tohiks vähimalgi määral kadestada neid, keda kogudus nende heade omaduste pärast armastab. Selle asemel oleks hea hoopis neid endale eeskujuks võtta. (1. Kor. 11:1; 3. Joh. 11.)

6. Milles ilmnes kadedus Diotrefese puhul?

⁶ Ülesanded Jehoova teenistuses. Esimesel sajandil kadestas Diotrefes neid, kes olid kristlikus koguduses eestvedajad. Ta tahtis „olla koguduses tähtsaim”. Seepärast levitas ta laimujutte Johannese ja teiste vastutavate vendade kohta. (3. Joh. 9, 10.) Ilmselt ei toimiks keegi meist samamoodi nagu Diotrefes. Kuid võib juhtuda, et ka meie hakkame kadestama usukaaslast, kes saab ülesande, mida meie lootsime saada. Eriti võib see oht varitseda meid siis, kui tunneme, et täidaksime seda ülesannet sama hästi kui tema või isegi paremini.

7. Millist mõju võib kadedus avaldada?

⁷ Kadedus on nagu umbrohi. Kui see on kellegi südames juba juurdunud, on sellest raske lahti saada. Sellised negatiivsed tunded nagu uhkus ja isekus on kadedusele otsekui väetis. Kadedus võib lämmatada head omadused, näiteks armastuse, kaastunde ja lahkuse. Kui tajume, et kadedus hakkab meis võrsuma, on vaja see otsekohe endast välja juurida. Kuidas kadeduse vastu võidelda?

8. Millised loomujooned aitavad meil kadedusega võidelda?

⁸ Kadedusest hoidumiseks on meil tarvis olla alandlik ja rahul sellega, mis meil on. Kui need head loomujooned täidavad meie südant, pole kadedusel ruumi kasvada. Alandlikkus aitab meil endast mitte liiga palju arvata. Alandlik inimene ei tunne, et ta väärib rohkem kui teised. (Gal. 6:3, 4.) Rahulolev inimene on rahul sellega, mis tal on, ja ta ei võrdle end teistega. (1. Tim. 6:7, 8.) Kui alandlik ja rahulolev inimene näeb, et keegi saab midagi head, siis ta rõõmustab koos temaga.

9. Mida aitab püha vaim meil teha? (Vt Gal. 5:16; Filipl. 2:3, 4.)

⁹ Meil on tarvis Jumala püha vaimu abi, et hoiduda patusele loomusele omasest kadedusest ning olla alandlik ja rahulolev. (Loe Galaatlastele 5:16; Filiplastele 2:3, 4.) Püha vaim aitab meil analüüsida oma sisimaid mõtteid ja ajendeid. Jumala abiga saame asendada negatiivsed mõtted ja tunded positiivsetega. (Laul 26:2; 51:10.) Mõtleme  Moosesele ja Paulusele, kes seisid edukalt kadedusele vastu.

10. Milline olukord pani Moosese proovile? (Vaata kaanepilti.)

¹⁰ Moosesel oli Jumala rahva üle palju võimu, kuid ta ei hoidnud kiivalt oma positsioonist kinni. Näiteks kord võttis Jehoova osa tema peal olevast vaimust ja pani selle Iisraeli vanemate peale, kes seisid kogudusetelgi juures. Peagi pärast seda kuulis Mooses, et kaks vanemat, kes polnud tulnud telgi juurde, olid samuti püha vaimu saanud ja hakanud prohveti viisil rääkima. Joosua palus tal neid keelata. Kuidas Mooses reageeris? Ta ei saanud kadedaks, et Jehoova neile meestele niimoodi tähelepanu osutas. Selle asemel rõõmustas ta alandlikult koos nendega. (4. Moos. 11:24–29.) Mida me Mooseselt õpime?

11. Kuidas saavad kogudusevanemad Moosesest eeskuju võtta?

¹¹ Kui sa oled kogudusevanem, siis kas sul on kunagi palutud õpetada kedagi täitma ülesannet, mida sa ise armastad? Oletame, et sa juhatad iganädalast Vahitorni-uurimist ja sulle meeldib see väga. Ent siis palutakse sul juhendada mõnd venda, et tema võiks millalgi selle ülesande üle võtta. Kui sa oled alandlik nagu Mooses, siis sa ei mõtle kahjutundega, et jääd oma ülesandest ilma, vaid õpetad seda venda rõõmuga.

12. Kuidas on paljud kristlased tänapäeval näidanud, et nad on alandlikud ja rahulolevad?

¹² Mõtleme veel ühele olukorrale, millega paljudel eakatel vendadel tuleb silmitsi seista. Mõned neist on aastakümneid teeninud vanematekogu koordineerijana. Ent kui nad saavad 80-aastaseks, annavad nad oma ülesande meeleldi üle noorematele vendadele. Ringkonnaülevaatajad, kes saavad 70-aastaseks, loobuvad alandlikult oma tööst ja võtavad vastu mõne teise teenistusülesande. Ning viimastel aastatel on paljud Peeteli pere liikmed üle maailma saanud uue ülesande kuulutustööpõllul. Need ustavad vennad ja õed ei kanna vimma nende peale, kes praegu nende varasemat tööd teevad.

13. Miks oleks Paulus võinud olla kade 12 apostli peale?

¹³ Paulus oli samuti alandlik ja rahulolev jumalateenija. Ta ei andnud maad kadedusele. Ta tegi Jehoova teenistuses kõvasti tööd, kuid ütles ise alandlikult: „Ma olen apostlite seast kõige tähtsusetum ja mind ei kõlba apostliks nimetadagi.” (1. Kor. 15:9, 10.) Jeesuse 12 apostlit järgisid teda ta maapealse teenistuse ajal, kuid Paulus sai kristlaseks alles pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist. Kuigi Paulus määrati lõpuks „mittejuutide apostliks”, ei arvatud teda 12 apostli hulka. (Rooml. 11:13; Ap. t. 1:21–26.) Ent ta ei kadestanud neid 12 meest, kes olid saanud koos Jeesusega teenida. Ta oli rahul oma ülesandega.

14. Mida me teeme, kui oleme rahulolevad ja alandlikud?

¹⁴ Kui me oleme rahulolevad ja alandlikud, siis oleme nagu Paulus ja peame lugu neist, kelle Jehoova on määranud koguduses eestvedajateks. (Ap. t. 21:20–26.) Kuigi need vennad on ebatäiuslikud, peab Jehoova neid andideks. (Efesl. 4:8, 11.) Kui peame neist meestest lugu ja allume alandlikult nende juhatusele, siis püsime Jehoova ligi ja meil on usukaaslastega rahu.

15. Mida meil on vaja teha?

¹⁵ Kui meie vahel on kadedust, ei saa rahu õitseda. Me peame omaenda südamest kadeduse välja juurima ja hoiduma külvamast kadeduse seemneid teistesse. See on väga tähtis, kui tahame kuuletuda Jehoova käsule „Taotlegem seda, mis edendab rahu ja ehitab teisi üles”. (Rooml. 14:19.) Mida me saame teha, et aidata teistel kadedusest hoiduda, ja kuidas me saame edendada rahu?

16. Kuidas me saame aidata teistel kadedusest hoiduda?

¹⁶ Meie suhtumisel ja tegudel võib olla teistele suur mõju. Maailmas on levinud „varaga uhkeldamine”, mis võib mõjutada meidki. (1. Joh. 2:16.) Kuid see tekitab kadedust. Et mitte õhutada teistes kadedust, tuleks meil hoiduda rääkimast pidevalt asjadest, mis meil on või mida me plaanime osta. Samuti on tarvis suhtuda tagasihoidlikult ülesannetesse, mis meil koguduses on. Kui tõstaksime neid esile, rajaksime pinnase, kus kadedus võib võrsuma hakata. Kui me aga tunneme siirast huvi teiste vastu ja tunnustame nende tööd, siis aitame neil olla rahulolevad. Nii edendame koguduses ühtsust ja rahu.

17. Mida oli Joosepi vendadel võimalik teha ja miks?

¹⁷ Meil on võimalik kadeduse vastu edukalt võidelda. Mõtleme veel kord  Joosepi vendadele. Aastaid pärast seda, kui nad olid Joosepi orjaks müünud, kohtusid nad temaga Egiptuses. Enne, kui Joosep andis vendadele teada, kes ta tegelikult on, pani ta nad proovile. Ta tahtis teada saada, kas nad on muutunud. Joosep korraldas söömaaja ja lasi noorimale vennale Benjaminile serveerida teiste omast mitu korda suurema portsjoni. (1. Moos. 43:33, 34.) Kuid miski ei viita sellele, et vennad oleksid saanud Benjamini peale kadedaks. Nende sõnadest ilmnes hoopis hoolivus oma venna ja nende isa Jaakobi vastu. (1. Moos. 44:30–34.) Kuna Joosepi vennad olid kadedusest jagu saanud, oli neil võimalik aidata taastada oma peres rahu. (1. Moos. 45:4, 15.) Kui ka meie juurime endast välja väiksemagi kadeduse võrse, aitab see peres ja koguduses rahu hoida.

18. Mis on tulemus, kui aitame luua rahuküllast keskkonda? (Vt Jaak. 3:17, 18.)

¹⁸ Jehoova tahab, et me hoiduksime kadedusest ja taotleksime rahu. Selleks on vaja pingutada. Nagu arutasime, on meil kalduvus teisi kadestada. (Jaak. 4:5.) Ja maailmas meie ümber on palju kadedust. Ent kui me arendame alandlikkust ja tänulikkust ning oleme rahul sellega, mis meil on, ei jäta me kadedusele ruumi. Nii aitame luua rahuküllast keskkonda, kus saab kasvada õiguse vili. (Loe Jaakobuse 3:17, 18.)