Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 19. UURIMISARTIKKEL

Armastus ja õiglus on kaitseks

Armastus ja õiglus on kaitseks

„Sina oled Jumal, kes ei salli kurjust, ükski õel ei või jääda su juurde.” (LAUL 5:4)

LAUL 142 Lootus, hinge ankur

ÜLEVAADE *

1.–3. a) Mida arvab Jehoova kurjusest vastavalt tekstile Laul 5:4–6? b) Miks võib öelda, et laste väärkohtlemine on Kristuse seaduse vastu?

JEHOOVA vihkab igasugust kurjust. (Loe Laul 5:4–6.) Kui tugevalt võib Jehoova küll vihata laste seksuaalset väärkohtlemist, mis on eriti võigas kuritegu! Jehoova tunnistajatena jälestame meiegi seda ja millelgi sellisel pole kohta kristlikus koguduses. (Rooml. 12:9; Heebr. 12:15, 16.)

2 Igasugune lapse väärkohtlemine on täielikult Kristuse seaduse vastu. (Gal. 6:2.) Miks me võime seda öelda? Eelmises artiklis nägime, et Kristuse seadus, mis hõlmab kõiki Jeesuse õpetusi ja tegusid, põhineb armastusel ja edendab õiglust. Tõelised kristlased alluvad sellele seadusele ja kohtlevad lapsi nii, et need tunnevad end turvaliselt ja armastatuna. Lapse väärkohtlemine on aga isekas ja ebaõiglane tegu, mis röövib temalt turvatunde.

3 Kahjuks on laste seksuaalne väärkohtlemine ülemaailmne probleem ja ka kristlikus koguduses on lapsi, kes on sattunud selle ohvriks. Kuidas on see võimalik? „Kurjad inimesed ja petised” on igal pool ja mõned neist võivad püüda kogudusse imbuda. (2. Tim. 3:13.) Ja on ka neid, kes on olnud koguduses, aga on andnud järele oma perverssetele ihadele ja lapsi seksuaalselt väärkohelnud. Arutame nüüd, miks on laste väärkohtlemine eriti ränk patt. Seejärel uurime, mida võtavad kogudusevanemad  ette lapse väärkohtlemise või mõne muu tõsise väärteo puhul, ning kuidas saavad lapsevanemad oma lapsi kaitsta. *

RÄNK PATT

4., 5. Miks on väärkohtlemine patt ohvri vastu?

4 Lapse väärkohtlemisel on kaugeleulatuvad tagajärjed. See teeb haiget ohvrile ja samuti neile, kes temast hoolivad: pereliikmetele ning kristlikele vendadele ja õdedele. Lapse väärkohtlemine on ränk patt.

5 Patt ohvri vastu. * On patt põhjustada teistele valu ja kannatusi. Nagu näeme järgmisest artiklist, teeb lapse väärkohtleja just seda. Ta kuritarvitab lapse usaldust ja röövib temalt turvatunde. Me peame lapsi selle eest kaitsma. Need, kes on langenud sellise väärteo ohvriks, vajavad meie toetust ja abi. (1. Tess. 5:14.)

6., 7. Miks on lapse väärkohtlemine patt koguduse ja ilmalike võimude vastu?

6 Patt koguduse vastu. Kui koguduses keegi last väärkohtleb, rikub ta Jehoova tunnistajate mainet. (Matt. 5:16; 1. Peetr. 2:12.) See on ebaõiglane miljonite ustavate kristlaste suhtes, kes võitlevad, et tuua au Jehoovale. (Juuda 3.) Meie kogudustesse ei saa jääda sellised inimesed, kes teevad kahetsematult kurja ja häbistavad kogudust.

7 Patt ilmalike võimude vastu. Kristlased peavad alluma võimudele. (Rooml. 13:1.) Me austame ja järgime nende kehtestatud seadusi. Kui koguduses sooritab keegi mõne kriminaalse teo, näiteks väärkohtleb last seksuaalselt, on see patt ilmalike võimude vastu. (Võrdle Apostlite teod 25:8.) Kogudusevanematel pole õigust kedagi riigi seaduse alusel karistada, kuid nad ei varja ametivõimude eest ühtegi isikut, kes on last väärkohelnud. (Rooml. 13:4.) Patustanu lõikab seda, mida ta külvab. (Gal. 6:7.)

8. Kuidas suhtub Jehoova sellesse, kui keegi patustab teise inimese vastu?

8 Patt Jumala vastu. (Laul 51:4.) Kui üks inimene patustab teise vastu, teeb ta sellega pattu ka Jumala vastu. Mõtle ühele sättele Moosese seaduses, mille Jumal andis iisraellastele. Seal öeldakse, et mees, kes „röövib või tüssab oma ligimest” on „ustavusetu Jehoovale”. (3. Moos. 6:2–4.) Seega, kui keegi koguduses väärkohtleb last seksuaalselt, röövides temalt turvatunde, on ta ustavusetu Jehoovale. Ta toob suurt teotust Jehoova nimele. Meil tuleb suhtuda laste seksuaalsesse väärkohtlemisse kui jälestusväärsesse pattu Jehoova vastu.

9. Millist infot on Jehoova organisatsioon aastate jooksul avaldanud ja miks?

9 Jehoova tunnistajate organisatsioon on aastate jooksul avaldanud külluslikult infot laste väärkohtlemise teemal. Näiteks on ajakirjades Vahitorn ja Ärgake! arutatud selle üle, kuidas võivad seksuaalse väärkohtlemise ohvrid tulla  toime emotsionaalsete haavadega. Samuti on antud nõu, kuidas teised saavad neid aidata ja lohutada ning kuidas lapsevanemad saavad kaitsta oma lapsi. Organisatsioon on andnud kogudusevanematele üksikasjalikud Piiblil põhinevad juhendid selle kohta, mida teha, kui last on väärkoheldud. Juhtiv kogu vaatab korrapäraselt need juhendid üle. Miks seda tehakse? Et meie toimimisviis oleks täielikult kooskõlas Kristuse seadusega.

TÕSISTE VÄÄRTEGUDE KÄSITLEMINE

10.–12. a) Mida peaksid kogudusevanemad meeles pidama, kui käsitlevad tõsiseid väärtegusid, ja mis on nende eesmärgid? b) Mida püüavad kogudusevanemad teksti Jaakobuse 5:14, 15 järgi teha?

10 Kui kogudusevanemad käsitlevad tõsiseid väärtegusid, hoiavad nad meeles, et Kristuse seaduse järgi tuleb neil kohelda kõiki koguduses armastavalt ja õiglaselt. Kui nad saavad tõsisest süüteost teada, peaksid nad hoolega mõtlema mitmele aspektile. Kogudusevanemate kõige tähtsam eesmärk on austada Jehoovat ja hoida tema maine puhtana. (3. Moos. 22:31, 32; Matt. 6:9.) Samuti soovivad nad aidata vendadel ja õdedel hoida häid suhteid Jehoovaga ning toetada neid, keda on väärkoheldud.

11 Kui koguduses on keegi patustanud, püüavad kogudusevanemad kindlaks teha, kas ta kahetseb. Kui see on nii, saavad nad aidata tal oma suhted Jehoovaga korda seada. (Loe Jaakobuse 5:14, 15.) Kristlane, kes annab järele oma valedele ihadele ja teeb pattu, on usulises mõttes haige. See tähendab, et tal ei ole Jehoovaga enam häid suhteid. * Kogudusevanemad on justkui arstid. Nad püüavad haige ehk patustanu terveks ravida. Pühakirjal põhinevad nõuanded võivad aidata eksinul suhted Jehoovaga taastada, kuid see on võimalik vaid siis, kui ta siiralt kahetseb. (Ap. t. 3:19; 2. Kor. 2:5–10.)

12 Kogudusevanematel on tõesti vastutusrikas ülesanne. Nad peavad kogudust väga kalliks, sest Jehoova on usaldanud selle nende hoolde. (1. Peetr. 5:1–3.) Nad soovivad, et kõigil oleks koguduses turvaline olla. Seetõttu tegutsevad nad kiiresti, kui saavad teada, et keegi on teinud raske patu, näiteks väärkohelnud last. Mida nad sellises olukorras ette võtavad? Vaatame seda nende küsimuste alusel, mis on  lõikude 13,  15 ja  17 alguses.

13., 14. Kas kogudusevanemad järgivad seadusest tulenevat kohustust teatada võimudele lapse väidetavast väärkohtlemisest? Selgita.

 13 Kas kogudusevanemad järgivad seadusest tulenevat kohustust teatada võimudele lapse väidetavast väärkohtlemisest? Jah. Riikides, kus seadus nõuab teavitamist, toimivad kogudusevanemad selle kohaselt. (Rooml. 13:1.) Sellised seadused ei ole Jumala seadusega vastuolus. (Ap. t. 5:28, 29.) Seega, kui kogudusevanemad saavad väidetavast väärkohtlemisest teada, võtavad nad otsekohe ühendust harubürooga. Sealt saavad nad juhendeid, kuidas seaduse järgimiseks toimida.

14 Kogudusevanemad ütlevad ohvritele  ja nende vanematele ning teistele, kes on olukorrast teadlikud, et igaühel on õigus võimusid väärkohtlemise kahtlusest teavitada. Kuidas on lood aga siis, kui süüdistatav on kogudusega seotud ja teised väljaspool kogudust saavad asjast teada? Kas kristlane, kes teavitas väärteost, peaks tundma endal süüd Jumala nime teotamise tõttu? Kindlasti mitte. Väärteo toimepanija on see, kes toob Jumala nimele häbi.

15., 16. a) Miks on tarvis vähemalt kahte tunnistajat, enne kui kogudusevanemad saavad hakata asja õiguslikult käsitlema? (Vaata 1. Timoteosele 5:19.) b) Mida kogudusevanemad teevad, kui saavad teada, et kedagi kogudusest süüdistatakse lapse väärkohtlemises?

 15 Miks peab väidetava väärteo puhul olema vähemalt kaks tunnistajat, enne kui kogudusevanemad hakkavad asja õiguslikult käsitlema? See on Piibli nõue, mis tagab selle, et kedagi ei koheldaks ebaõiglaselt. Kui süüdistatav eitab oma süüd, peab olema kaks tunnistajat, kes kinnitavad väärteo toimepanekut, enne kui kogudusevanemad saavad moodustada õiguskomitee. (5. Moos. 19:15; Matt. 18:16; loe 1. Timoteosele 5:19.) Kas kahe tunnistaja ütlusi on vaja ka selleks, et keegi saaks teavitada lapse väidetavast väärkohtlemisest võimusid? Ei ole. Kogudusevanemad või teised võivad võimalikust kuriteost võimudele teada anda, ilma et neil oleks kahe tunnistaja kinnitus.

16 Kui kogudusevanemad saavad teada, et kedagi kogudusest süüdistatakse lapse väärkohtlemises, järgivad nad riigi seadust kuriteost teavitamise kohta. Seejärel teevad nad kindlaks, kas on vaja moodustada õiguskomitee. Kui süüdistatav eitab väärtegu, kaaluvad kogudusevanemad tunnistajate ütlusi. Kui süüdistaja väidet, et on toimunud lapse väärkohtlemine, kinnitab veel vähemalt üks tunnistaja, siis on kogudusevanematel alust moodustada õiguskomitee. * Tunnistaja puudumine ei tähenda, et süüdistuse esitaja oleks valelik. Isegi kui tunnistaja puudumise tõttu ei saa väärtegu tõestada, mõistavad kogudusevanemad, et võib-olla on sooritatud tõsine patt, mis tegi kellelegi väga haiget. Kogudusevanemad pakuvad tuge ja lohutust igaühele, kellele on ehk põhjustatud kannatusi. Lisaks on nad süüdistatava suhtes edaspidi tähelepanelikud, et kaitsta kogudust võimaliku ohu eest. (Ap. t. 20:28.)

17., 18. Mis on õiguskomitee ülesanne?

 17 Mis on õiguskomitee ülesanne? Termin „õiguskomitee” ei viita sellele, et kogudusevanemad otsustavad, kas võimud peaksid riigi seadust rikkunud isikut karistama või mitte. Nad ei sekku õiguskaitseorganite tegevusse, vaid jätavad kriminaaljuhtumite käsitlemise nende hooleks. (Rooml. 13:2–4; Tiit. 3:1.) Vanemate otsustada on üksnes see, kas väärteo toimepanija saab jääda kogudusse või mitte.

18 Kogudusevanemad, kes kuuluvad õiguskomiteesse, otsustavad vaid selle üle, mis puudutab inimese suhteid Jumala ja kaaskristlastega. Nad selgitavad välja, kas patustaja kahetseb siiralt. Kui mitte, siis ta eemaldatakse kogudusest  ja kogudusele antakse teada, et ta ei ole enam Jehoova tunnistaja. (1. Kor. 5:11–13.) Kui ta aga kahetseb, võib ta jääda kogudusse, kuid vanemad ütlevad talle, et tõenäoliselt ei saa ta koguduses eesõigusi palju aastaid või üldse mitte kunagi. Laste heaolu nimel võidakse eraviisil kogudusse kuuluvaid lapsevanemaid hoiatada, et nad jälgiksid, kuidas nende lapsed selle isikuga läbi käivad. Samas on kogudusevanemad hoolsad, et nad ei avalikustaks, keda on väärkoheldud.

KUIDAS OMA LAPSI KAITSTA

Lapsevanemad saavad oma lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest kaitsta, kui jagavad neile eakohaseid teadmisi seksi kohta. Selleks kasutavad nad infot, mida Jehoova organisatsioon on avaldanud (vaata 19. uurimisartiklist lõike 19–22)

19.–22. Mida saavad vanemad teha, et kaitsta oma lapsi? (Vaata kaanepilti.)

19 Kellel on esmane vastutus kaitsta lapsi kahju eest? Lapsevanematel. * Su lapsed on sinu hoolde usaldatud pärand Jehoovalt. (Laul 127:3.) Mida teha, et neid väärkohtlemise eest kaitsta?

20 Esiteks, hari end laste väärkohtlemise teemal. Uuri välja, millised isikud kuritarvitavad lapsi ja millist taktikat nad kasutavad laste lõksu meelitamiseks. Ole tähelepanelik potentsiaalse ohuolukorra suhtes. (Õpet. 22:3; 24:3.) Hoia meeles, et enamasti on väärkohtleja isik, keda laps teab ja usaldab.

21 Teiseks, suhtle lastega tihedalt. (5. Moos. 6:6, 7.) See hõlmab hoolikat kuulamist. (Jaak. 1:19.) Tea, et lapsed kipuvad üldjuhul varjama, et neid on väärkoheldud. Nad võivad karta, et neid ei usuta, või olla hirmul, sest väärkohtleja on neid ähvardanud. Kui tajud, et midagi on valesti, küsi lapselt lahkel viisil küsimusi ja kuula kannatlikult tema vastuseid.

22 Kolmandaks, hari oma lapsi. Anna neile eakohast infot seksi kohta. Õpeta lastele, mida öelda ja teha, kui keegi püüab neid vääral viisil puudutada. Kasuta infot, mida organisatsioon on laste kaitsmise teemal välja andnud. (Vaata kasti „ Hari end ja oma lapsi”.)

23. Kuidas me suhtume lapse seksuaalsesse väärkohtlemisse ja mida me arutame järgmises artiklis?

23 Jehoova tunnistajate silmis on lapse seksuaalne väärkohtlemine ränk patt. Kuna meid juhib Kristuse seadus, siis ei kaitse me kunagi väärteo toimepanijat tema tegude tagajärgede eest. Kuidas aga aidata neid, kes on väärkohtlemise tõttu kannatanud? Sellele küsimusele vastab järgmine artikkel.

LAUL 103 Karjased, annid inimeste kujul

^ par. 5 Selles artiklis vaatame, kuidas hoida lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest. Saame teada, kuidas kogudusevanemad kaitsevad kogudust ja kuidas lapsevanemad saavad kaitsta oma lapsi.

^ par. 3 SELGITUS. Lapse seksuaalse väärkohtlemisega on tegemist siis, kui täiskasvanu kasutab last oma seksuaaltungide rahuldamiseks. See hõlmab suguühet, oraal- ja anaalseksi, suguelundite, rindade või tuharate hellitamist või muid perverssusi. Kuigi enamik ohvreid on tüdrukud, on väärkoheldute hulgas ka palju poisse. Ja ehkki suurem osa laste väärkohtlejatest on mehed, on nende seas ka naisi.

^ par. 5 SELGITUS. Selles ja järgmises artiklis viitab sõna „ohver” isikule, keda on lapsena seksuaalselt väärkoheldud. Selle sõnaga anname mõista, et lapsele on tehtud liiga, teda on ära kasutatud ning et tema pole selles süüdi.

^ par. 11 Kui keegi sooritab vaimse nõrkuse tõttu raske väärteo, ei vähenda see tema patu tõsidust. Ta on täielikult vastutav oma valede valikute ja tegude eest ning tal tuleb Jehoovale aru anda. (Rooml. 14:12.)

^ par. 16 Kogudusevanemad ei nõua kunagi, et väärkoheldud laps oleks kohal, kui nad räägivad süüdistatuga. Lapsevanem või mõni teine lapse usaldusisik võib kogudusevanematele edasi rääkida, mida ta lapselt on kuulnud. Sel viisil ei pea laps rohkem kannatama.

^ par. 19 Vanematele antud juhtnöörid kehtivad ka lapse eestkostjale või teistele, kellel on vastutus tema eest hoolitseda.