Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 25. UURIMISARTIKKEL

Anna oma mured Jehoova hoolde

Anna oma mured Jehoova hoolde

„Mul on suur mure.” (1. SAAM. 1:15)

LAUL 30 Jehoova, mu Isa ja sõber

ÜLEVAADE *

1. Miks on meil vaja võtta kuulda Jeesuse hoiatust?

ENNUSTUSES viimsete päevade kohta ütles Jeesus: „Vaadake, et te ei koormaks oma südant ... elumuredega [„elatise pärast muretsemisega”].” (Luuka 21:34, allmärkus.) Miks on meil kristlastena vaja seda hoiatust kuulda võtta? Sellepärast, et meil on praegusel ajal samasuguseid probleeme nagu kõigil inimestel.

2. Milliseid raskeid olukordi on meie vendadel ja õdedel?

2 Vahel on meil mitu keerulist probleemi korraga. Mõtle mõnele näitele. John *, kes on Jehoova tunnistaja, põeb sclerosis multiplex’i. Pärast 19 aastat kestnud abielu jättis naine ta maha. Seejärel lakkasid tema kaks tütart Jehoovat teenimast. Abikaasad Bob ja Linda kogesid teistsuguseid raskusi. Nad mõlemad kaotasid töö ja seetõttu ka oma kodu. Lisaks sellele diagnoositi Lindal eluohtlik südamehaigus ja veel teine tervisehäda, mis hakkas kahjustama tema immuunsüsteemi.

3. Milles me võime teksti Filiplastele 4:6, 7 järgi kindlad olla?

3 Me võime olla kindlad, et meie looja ja armastav isa Jehoova mõistab, kuidas elumured meid mõjutavad. Ta tahab aidata meil nendega toime tulla. (Loe Filiplastele 4:6, 7.) Piiblis on palju jutustusi Jehoova teenijate läbielamistest. Samuti on seal kirjas, kuidas Jehoova  aitas neil keeruliste olukordadega toime tulla. Arutame mõnda näidet.

EELIJA OLI SAMASUGUNE INIMENE NAGU MEIE

4. Milliseid katsumusi oli Eelijal ja millised olid tema tunded Jehoova vastu?

4 Eelijal oli Jehoovat teenides ränki katsumusi. Iisraeli kuningas Ahab, kes polnud Jehoovale ustav, abiellus Baali teenija Iisebeliga. Nad edendasid Baali kummardamist kogu maal ja tapsid palju Jehoova prohveteid. Eelijal õnnestus põgeneda. Samuti jäi ta Jehoova abiga ellu laastavas näljahädas. (1. Kun. 17:2–4, 14–16.) Eelija lootis kindlalt Jehoovale ka siis, kui oli vastamisi Baali prohvetite ja kummardajatega. Ta innustas iisraellasi Jehoovat teenima. (1. Kun. 18:21–24, 36–38.) Eelijal oli küllaldaselt tõendeid selle kohta, kuidas Jehoova oli teda toetanud neil pingelistel aegadel.

Jehoova saatis ingli, et anda Eelijale jõudu (vaata lõike 5, 6) *

5., 6. a) Mida räägib tekst 1. Kuningate 19:1–4 Eelija tunnete kohta? b) Kuidas andis Jehoova Eelijale mõista, et armastab teda?

5 Loe 1. Kuningate 19:1–4. Kui kuninganna Iisebel ähvardas Eelijat tappa, lõi too kartma ja põgenes Beer-Sebasse. Ta oli nii masendunud, et soovis surra. Miks olid tal sellised tunded? Eelija oli ebatäiuslik, „samasugune inimene nagu meie”. (Jaak. 5:17.) Ta oli suure pinge all ja väga kurnatud. Eelija võis mõelda, et tema püüded puhast Jehoova  teenistust taastada on luhtunud, et midagi Iisraelis pole paranenud ja et ainult tema üksi teenib veel Jehoovat. (1. Kun. 18:3, 4, 13; 19:10, 14.) Meid võivad Eelija tunded üllatada, kuid Jehoova mõistis teda.

6 Jehoova ei tõrelenud temaga, vaid aitas tal jõu tagasi saada. (1. Kun. 19:5–7.) Hiljem juhtis Jehoova lahkelt tema mõtteid õiges suunas, demonstreerides talle oma aukartustäratavat väge. Samuti ütles Jehoova Eelijale, et tal on Iisraelis ikka veel 7000 teenijat, kes keelduvad Baali kummardamast. (1. Kun. 19:11–18.) Jehoova andis Eelijale selgelt mõista, et ta armastab teda.

KUIDAS JEHOOVA MEID AITAB

7. Mida me õpime sellest, kuidas Jehoova aitas Eelijat?

7 Kas sina oled praegu pingelises olukorras? On nii lohutav teada, et Jehoova mõistis Eelija tundeid. See kinnitab, et ta mõistab ka meie sisemisi heitlusi. Jehoova teab meie piire ning isegi seda, mida me mõtleme ja tunneme. (Laul 103:14; 139:3, 4.) Kui toetume Eelija kombel Jehoovale, aitab ta meil probleemidega toime tulla. (Laul 55:22.)

8. Kuidas aitab Jehoova sul stressiga hakkama saada?

8 Stress võib põhjustada negatiivseid mõtteid ja tekitada masendust. Kui see juhtub, siis pea meeles, et Jehoova aitab sul hakkama saada. Kuidas ta seda teeb? Ta ergutab sind heitma oma mured tema peale ja vastab sinu appihüüetele. (Laul 5:3; 1. Peetr. 5:7.) Seepärast palveta tema poole tihti ja räägi talle oma muredest. Ta ei räägi sinuga nii nagu Eelijaga, vaid Piibli ja oma organisatsiooni kaudu. Piiblijutustused võivad sind lohutada ja sinu lootust tugevdada. Samuti aitavad sind vennad ja õed. (Rooml. 15:4; Heebr. 10:24, 25.)

9. Kuidas võib hea sõber meid aidata?

9 Jehoova aitas Eelijat ka sellega, et andis talle kaaslaseks Eliisa, kellega ta sai oma muresid ja ülesandeid jagada. Kui meie usaldame oma muresid heale sõbrale, võib ta aidata meil nendega toime tulla. (2. Kun. 2:2; Õpet. 17:17.) Kui tunned, et sul pole kellegagi rääkida, siis palu Jehoovalt abi, et leiaksid küpse kristlase, kes võiks sind aidata.

10. Kuidas annab Eelija lugu meile lootust ja kuidas julgustab meid tekst Jesaja 40:28, 29?

10 Jehoova aitas Eelijal stressiga hakkama saada ja teenida teda palju aastaid. Eelija lugu annab meile lootust. Mõnikord võime kogeda ränka stressi, mis kurnab meid nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Ent kui me toetume Jehoovale, annab ta meile jõudu, et jaksaksime teda edasi teenida. (Loe Jesaja 40:28, 29.)

HANNA, TAAVET JA ÜKS LAULUKIRJUTAJA

11.–13. Kuidas mõjutasid raskused kolme muistset jumalateenijat?

11 On ka teisi piiblitegelasi, kes olid vahel suure pinge all. Näiteks Hanna pidi tulema toime häbitundega lastetuse tõttu ja taluma oma mehe teise naise õelusi. (1. Saam. 1:2, 6.) Tema murekoorem oli nii suur, et ta  nuttis ja kaotas söögiisu. (1. Saam. 1:7, 10.)

12 Kuningas Taavetil oli samuti elus pingelisi olukordi. Mõtleme mõnele neist. Ta tundis süüd oma paljude eksimuste pärast. (Laul 40:12.) Tema poeg Absalom hakkas tema vastu mässama ja lõpuks hukkus. (2. Saam. 15:13, 14; 18:33.) Ning üks Taaveti lähim kaaslane reetis ta. (2. Saam. 16:23–17:2; Laul 55:12–14.) Paljudest Taaveti loodud lauludest on näha tema masendust, kuid ka vankumatut usaldust Jehoova vastu. (Laul 38:5–10; 94:17–19.)

Mis aitas laulukirjutajal Jehoovat taas rõõmuga teenida? (Vaata lõike 13–15) *

13 Hiljem hakkas üks teine laulukirjutaja kurjade inimeste elu kadestama. Ta võis olla leviit Aasafi järeltulija, kes teenis „Jumala aulises pühamus”. See laulukirjutaja oli suure pinge all, õnnetu ja rahulolematu. Ta hakkas isegi mõtlema, kas Jehoova teenimine ikka tasub end ära. (Laul 73:2–5, 7, 12–14, 16, 17, 21.)

14., 15. Mida me õpime kolmelt piiblitegelaselt Jehoovale lootmise kohta?

14 Need kolm jumalateenijat otsisid abi Jehoovalt. Nad rääkisid talle oma muredest ahastavates palvetes. Nad kõnelesid Jehoovale avameelselt, miks nad olid nii suure pinge all. Ja nad ei lakanud käimast Jehoova kojas. (1. Saam. 1:9, 10; Laul 55:22; 73:17; 122:1.)

15 Jehoova tegeles nende kõigiga kaastundlikult. Hanna sai tagasi meelerahu. (1. Saam. 1:18.) Ja Taavet kirjutas: „Õige kohtab palju raskusi, aga Jehoova päästab ta neist kõigist.” (Laul  34:19.) Aasafi järeltulija tundis, kuidas Jehoova otsekui võttis kinni tema paremast käest ja juhatas teda oma nõuga. Ta laulis: „Minul on hea olla Jumala ligi. Kõrgeima valitseja Jehoova olen ma teinud oma varjupaigaks.” (Laul 73:23, 24, 28.) Mida me neist lugudest õpime? Mõnikord võib murekoorem meid enda alla matta. Ent me saame sellega hakkama, kui mõtiskleme, kuidas Jehoova on oma teenijaid aidanud, räägime temaga palves ja järgime tema nõuandeid. (Laul 143:1, 4–8.)

TOETU JEHOOVALE

Üks õde kippus end teistest eraldama, ent kui ta keskendus teiste aitamisele, tundis ta end paremini (vaata lõike 16, 17)

16., 17. a) Miks me ei tohiks end teistest eraldada? b) Kuidas me võime jõudu juurde saada?

16 Neilt kolmelt piiblitegelaselt võime õppida veel midagi tähtsat: me ei tohiks end Jehoovast ja tema rahvast eraldada. (Õpet. 18:1.) Nancy, kes oli äärmiselt suure pinge all, kui tema abikaasa ta maha jättis, ütleb: „Oli palju päevi, kui ma ei tahtnud kedagi näha ega kellegagi rääkida. Kuid mida rohkem ma end teistest eraldasin, seda kurvem ma olin.” Olukord muutus, kui Nancy hakkas otsima võimalusi, et aidata teisi.  Ta sõnab: „Kuulasin, kuidas teised oma muredega maadlevad. Panin tähele, et kui püüan olla nende vastu empaatiline, siis keskendun vähem enda raskustele.”

17 Me saame jõudu juurde koguduse koosolekutel. Neil käies anname Jehoovale võimaluse meid aidata ja trööstida. (Laul 86:17.) Ta annab meile jõudu püha vaimu, Piibli ja kaasteenijate kaudu. Koosolekutel saame üksteist vastastikku julgustada. (Rooml. 1:11, 12.) Meie õde Sofia ütleb: „Jehoova ja vennaskond on aidanud mul vastu pidada. Koguduse koosolekud on mulle väga tähtsad. Olen kogenud, et mida rohkem ma osalen kuulutustöös ja koguduse tegevuses, seda paremini suudan stressi ja muredega toime tulla.”

18. Mida on Jehoova meile lubanud?

18 Kui tunneme masendust, on oluline pidada meeles, et Jehoova mitte ainult ei tõota meile püsivat kergendust tulevikus, vaid aitab juba praegu meil muredega toime tulla. Ta annab meile jõudu, et me niihästi tahaksime kui ka suudaksime saada hakkama masenduse ja lootusetustundega. (Filipl. 2:13.)

19. Mida kirjakoht Roomlastele 8:37–39 meile kinnitab?

19 Loe Roomlastele 8:37–39. Paulus rõhutas, et miski ei saa meid lahutada Jumala armastusest. Järgmises artiklis arutame, kuidas me saame aidata vendi ja õdesid, kes püüavad pingelises olukorras vastu pidada. Samuti näeme, kuidas olla Jehoova eeskujul kaastundlik ja toetada oma usukaaslasi.

LAUL 44 Rõhutu abipalve

^ lõik 5 Ülemäärane või pikaleveninud stress võib mõjuda meile halvasti nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Vaatame, kuidas Jehoova aitas Eelijat, kes oli suure pinge all. Samuti õpime teistelt piiblitegelastelt, mida on tarvis teha, et saada Jehoovalt abi.

^ lõik 2 Nimesid on muudetud.

^ lõik 53 PILDIKIRJELDUS. Jehoova ingel äratab Eelija õrna puudutusega unest ning annab talle leiba ja vett.

^ lõik 55 PILDIKIRJELDUS. Laulukirjutaja, kes võis olla Aasafi järeltulija, koos teiste leviitidega laule kirjutamas ja laulmas.