Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Me kõik oleme üks, nagu Jehoova ja Jeesus kuuluvad ühte

Me kõik oleme üks, nagu Jehoova ja Jeesus kuuluvad ühte

„Et nad kõik oleksid üks, nii nagu sina, isa, kuulud ühte minuga ja mina sinuga.” (JOH. 17:20, 21)

LAULUD: 24, 99

1., 2. a) Mis oli üks asi, mida Jeesus oma viimases palves koos apostlitega palus? b) Miks võis ühtsus olla Jeesusele südameasjaks?

KUI Jeesus sõi koos apostlitega viimast õhtusööki, oli ta südameasjaks nende ühtsus. Nendega koos palvetades palus ta, et nad oleksid üks, nagu tema ja ta isa kuuluvad ühte. (Loe Johannese 17:20, 21.) Jeesuse jüngrite ühtsus pidi olema võimsaks tunnistuseks, tõestuseks, et Jehoova oli Jeesuse maa peale läkitanud tema tahet täitma. Armastus pidi olema Jeesuse jüngrite tundemärk ja see pidi ühtsusele kaasa aitama. (Joh. 13:34, 35.)

2 Jeesus võis rõhutada ühtekuuluvuse tähtsust, kuna ta oli märganud, et apostlitel jäi sellest vajaka, isegi selle viimase söömaaja jooksul. Nagu varemgi, oli seal tõusnud „äge vaidlus selle üle, kes on nende seas suurim”. (Luuka 22:24–27; Mark. 9:33, 34.) Ühel teisel korral olid Jaakobus ja Johannes palunud Jeesusel anda neile tema kuningriigis kõrged kohad. (Mark. 10:35–40.)

3. Mis veel Kristuse jüngrite ühtsust ohustas ja milliseid küsimusi me arutame?

 3 Kristlaste ühtsust ei ohustanud vaid soov silma paista. Rahvaid killustasid vaenulikkus ja eelarvamused. Jeesuse jüngritel tuli sellistest pahedest lahti saada. Selles artiklis mõtleme järgmistele küsimustele. Mida Jeesus eelarvamuste vastu ette võttis? Kuidas ta aitas oma järelkäijatel kohelda teisi erapooletult ja olla ühtsed? Ja kuidas aitab tema õpetus meil ühtsust hoida?

JEESUSESSE JA JÜNGRITESSE SUHTUTI EELARVAMUSEGA

4. Too näiteid, kuidas Jeesus sai tunda eelarvamusi.

4 Jeesus sai eelarvamusi omal nahal tunda. Kui Filippus ütles Naatanaelile, et ta on leidnud messia, küsis too vastu: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?” (Joh. 1:46.) Ilmselt teadis Naatanael prohvetiennustust piiblisalmis Miika 5:2 ja mõtles, et Naatsaret kui tähtsusetu linn ei sobi messia kodupaigaks. Ka Juudamaa ülemad põlgasid Jeesust, kuna ta oli Galileast. (Joh. 7:52.) Paljud juudamaalased pidasid galilealasi endast alamateks. Jeesust püüti solvata ka teda samaarlaseks nimetades. (Joh. 8:48.) Samaarlased olid teisest rahvusest ja nende uskumused erinesid juutide omadest. Nii juudamaalased kui ka galilealased vältisid neid. (Joh. 4:9.)

5. Milliseid eelarvamusi said tunda Jeesuse jüngrid?

5 Juudi usujuhid mustasid ka Jeesuse jüngreid. Variserid pidasid neid neetud lihtrahvaks. (Joh. 7:47–49.) Nad suhtusid kõigisse, kes ei olnud õppinud rabide koolis või ei järginud nende traditsioone, kui põlastusväärsetesse ja tavalistesse inimestesse. (Ap. t. 4:13, allmärkus.) Eelarvamused, mida Jeesus ja ta jüngrid tunda said, olid seotud religioossete, ühiskondlike ja rahvuslike erinevustega. Jüngritelgi oli eelarvamusi ja neil tuli ühtsuse nimel oma mõttemaailma muuta.

6. Kuidas võivad eelarvamused meid mõjutada? Too näiteid.

6 Tänapäeval on maailm täis eelarvamusi. Eelarvamustega võidakse suhtuda meisse ja ka me ise võime olla mingite eelarvamuste küüsis. „Minu vihavaen valgete vastu kasvas, kui keskendusin sellele, kui ebaõiglaselt on aborigeenidesse suhtutud varem ja suhtutakse praegu,” räägib üks õde Austraaliast, kes on nüüd pioneer. „Minu isiklikud kogemused valasid veel õli tulle.” Ühel Kanada vennal oli varem eelarvamus seoses keelega. „Pidasin prantsuse keelt kõnelevaid inimesi paremateks,” tunnistab ta. „Inglise keelt kõnelevad inimesed olid mulle vastumeelsed.”

7. Mida Jeesus eelarvamuste vastu ette võttis?

7 Eelarvamused võivad olla sügavale juurdunud, nagu need olid Jeesuse päevil. Mida Jeesus ette võttis? Esiteks hoidis ta eelarvamused endast kaugel, ta oli täielikult erapooletu. Ta kuulutas rikastele ja vaestele, variseridele ja samaarlastele, isegi maksukogujatele ja tuntud patustajatele. Teiseks, oma õpetuse ja eeskujuga näitas ta jüngritele, et neil tuleb võitu saada teiste kahtlustamisest ja sallimatusest.

ARMASTUS JA ALANDLIKKUS VÕIDAVAD EELARVAMUSED

8. Millel põhineb meie kristlik ühtsus? Selgita.

8 Jeesus õpetas jüngritele, millel meie ühtsus põhineb. „Teie kõik olete  vennad,” ütles ta. (Loe Matteuse 23:8, 9.) Muidugi me oleme vennad selles mõttes, et me kõik oleme Aadama järeltulijad. (Ap. t. 17:26.) Jeesus aga selgitas, et tema jüngrid on vennad ja õed, sest nad peavad Jehoovat oma taevaseks isaks. (Matt. 12:50.) Lisaks on nad suure vaimse pere liikmed, kes on ühte seotud armastuse ja usuga. Seepärast on apostlite kirjades tihti öeldud usukaaslaste kohta „vennad”. * (Rooml. 1:13; 1. Peetr. 2:17; 1. Joh. 3:13.)

9., 10. a) Miks polnud juutidel põhjust pidada enda rahvust ülemaks? b) Millise loo Jeesus jutustas, et aidata jagu saada rahvuslikust eelarvamusest? (Vaata pilti artikli alguses.)

9 Pärast seda, kui Jeesus käskis oma jüngritel pidada üksteist vendadeks ja õdedeks, rõhutas ta alandlikkuse tähtsust. (Loe Matteuse 23:11, 12.) Nagu juba mainitud, häiris uhkus apostlite ühtsust. Samuti põhjustas probleeme rahvuslik üleolek. Kas juutidel oli põhjust olla uhked, et nad on Aabrahami järeltulijad? Paljud juudid olid selles veendunud. Ent Ristija Johannes ütles neile: „Jumal võib lasta neist kividestki Aabrahamile lapsi tõusta.” (Luuka 3:8.)

10 Jeesus mõistis natsionalismi hukka. Ta leidis selleks hea võimaluse, kui üks seadusetundja temalt küsis: „Kes siis on mu ligimene?” Jeesus rääkis seepeale loo samaarlasest, kes hoolitses lahkelt juudist rändaja eest, kelle röövlid olid läbi peksnud. Juudid, kes sellest õnnetust mehest mööda kõndisid, ei teinud tast väljagi, kuid samaarlasel hakkas temast kahju. Jeesus soovitas seadusetundjal toimida samamoodi. (Luuka 10:25–37.) Ta näitas, et samaarlane võib õpetada juudile, mida tähendab tõeline ligimesearmastus.

11. Kuidas tuli Kristuse jüngritel võõramaalastesse suhtuda ja kuidas Jeesus seda neil mõista aitas?

11 Enne taevasse minekut andis Jeesus oma jüngritele ülesande olla tema tunnistajad „kogu Juudamaal, Samaarias ning maailma otsani”. (Ap. t. 1:8.) Et seda üüratut ülesannet täita, tuli neil jagu saada uhkusest ja eelarvamustest. Jeesus oli neid kõiksugustele inimestele kuulutamiseks ette valmistanud, pöörates tähelepanu võõramaalaste headele omadustele. Näiteks kiitis ta võõra sõjaväe sadakonnaülema suurt usku. (Matt. 8:5–10.) Oma kodulinnas Naatsaretis rääkis Jeesus, kuidas Jehoova oli soosinud võõramaalasi, nagu Sarepta lesknaist, kes oli foiniiklanna, ja pidalitõbist Naamanit, kes oli süürlane. (Luuka 4:25–27.) Ja pärast samaarlannale kuulutamist jäi Jeesus tema linna kaheks päevaks, et kuulutada teistelegi, kes tundsid huvi tema sõnumi vastu. (Joh. 4:21–24, 40.)

VÕITLUS EELARVAMUSTE VASTU ESIMESEL SAJANDIL

12., 13. a) Kuidas reageerisid apostlid sellele, et Jeesus Samaaria naist õpetas? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Mis näitab, et Jaakobusele ja Johannesele ei jõudnud Jeesuse õpetus kohale?

12 Apostlitel polnud sugugi lihtne eelarvamustest lahti saada. Nad imestasid, kui nägid Jeesust Samaaria naist õpetamas. (Joh. 4:9, 27.) Juudi usujuhid ei  rääkinud avalikus paigas naistega. Ja pealegi oli tegu samaarlannaga, kel oli kahtlane maine. Kui apostlid käisid Jeesusele peale, et ta sööks, andis Jeesus mõista, et ta oli vaimsetel teemadel rääkimist nii nautinud, et söök polnudki talle enam tähtis. Kuulutamine kõigile – isegi Samaaria naisele – oli see, mida Isa talt ootas, ja see oli talle toidu eest. (Joh. 4:31–34.)

13 Jaakobusele ja Johannesele ei jõudnud see õpetus kohale. Kui nad hiljem Jeesusega läbi Samaaria rändasid, otsisid nad ühest külast öömaja, aga samaarlased polnud nõus neid vastu võtma. Jaakobus ja Johannes tahtsid vihaga tule taevast alla tuua, et küla hävitada. Jeesus aga noomis neid. (Luuka 9:51–56.) Tõenäoliselt poleks nad niimoodi reageerinud, kui inimesed Galileas mõnes nende kodukandi külas neid vastu poleks võtnud. Paistab, et nende tigeduse taga olid eelarvamused. Võib-olla tundis apostel Johannes häbi oma vihapurske pärast, kui ta hiljem samaarlastele edukalt head sõnumit kuulutas. (Ap. t. 8:14, 25.)

14. Kuidas lahendati kreeka keelt kõnelevate leskede probleem?

14 Pärast nädalatepüha aastal 33 tekkis koguduses probleem. Toidujagamises ei arvestatud kreeka keelt kõnelevate leskedega. (Ap. t. 6:1.) Põhjuseks võisid olla eelarvamused seoses keelega. Apostlid reageerisid kiiresti ja määrasid pädevad mehed toitu jagama. Kõigil meestel olid kreeka nimed ja see võis olla solvunud leskedele lohutuseks.

15. Mil moel õppis Peetrus kõiki võrdselt kohtlema? (Vaata pilti artikli alguses.)

15 Aastal 36 muutus kuulutustöö rahvusvahelisemaks. Apostel Peetrus oli seni käinud läbi peamiselt juutidega. Kui aga Jumal andis selgelt mõista, et kristlased peaksid kõiki võrdselt kohtlema, kuulutas Peetrus Korneeliusele, kes oli Rooma sõjaväelane. (Loe Apostlite teod 10:28, 34, 35.) Sealtpeale hakkas Peetrus sööma ja seltsima ka mittejuutidest kristlastega. Ent aastaid hiljem Antiookias olles lõpetas ta järsku nendega koos söömise. (Gal. 2:11–14.) Paulus noomis teda otsekoheselt ja Peetrus võttis nähtavasti õppust. Kui Peetrus kirjutas oma esimese kirja, mis oli adresseeritud juutidele ja mittejuutidele Väike-Aasias, rääkis ta, kui tähtis on armastada kogu vennaskonda. (1. Peetr. 1:1; 2:17.)

16. Milline maine oli algkristlastel?

16 Apostlid õppisid Jeesuselt, et armastada tuleb „kõiksuguseid inimesi”. (Joh. 12:32; 1. Tim. 4:10.) Kuigi see võttis aega, muutsid nad oma mõtteviisi. Algkristlased olid tuntud selle poolest, et nad armastasid üksteist. Teise sajandi kirjamees Tertullianus tsiteeris kõrvaltvaatajate sõnu kristlaste kohta, kui ütles: „Nad armastavad üksteist ... nad on valmis üksteise eest isegi surema.” Riietudes „uude isiksusse”, hakkasid algkristlased kõigisse võrdselt suhtuma, nagu teeb seda Jumal. (Kol. 3:10, 11.)

17. Kuidas eelarvamused oma südamest välja juurida? Too näiteid.

17 Ka meil võib võtta aega, et oma südamest eelarvamused välja juurida. Üks õde Prantsusmaalt räägib oma võitlusest: „Jehoova on õpetanud mulle, mida tähendab olla lahke ja armastada kõiki inimesi. Kuid mul on siiani eelarvamusi ja võitlus nendega pole alati lihtne. Ma palvetan jätkuvalt  selle pärast.” Teine õde, kes on Hispaaniast, tunneb samamoodi. Ta ütleb: „Mõnikord on raske mitte tunda antipaatiat ühe teatud rahvuse vastu, aga enamasti saan endast jagu. Kuid tean, et minu võitlus endaga jätkub. Tänu Jehoovale olen õnnelik, et kuulun ühtsesse perre.” Igaühel meist tasuks end ausalt läbi uurida. Kas ka mul on vaja võidelda mingite eelarvamustega?

ARMASTUS KASVAB, EELARVAMUSED HÄÄBUVAD

18., 19. a) Miks me peame kõiki kristlasi kalliks? b) Millega me saame seda näidata?

18 On hea meeles hoida, et kunagi olime Jumalast kaugel. (Efesl. 2:12.) Jehoova aga tõmbas meid „armastuse paeltega”. (Hoosea 11:4; Joh. 6:44.) Ja Jeesus võttis meid meelsasti vastu, et meist võiksid saada Jumala pere liikmed. (Loe Roomlastele 15:7.) Kuna Jeesus on meid, ebatäiuslikke inimesi, lahkelt vastu võtnud, peaks olema mõeldamatu, et põlgame kedagi, keda on samuti sellesse perre kutsutud.

Jehoova teenijad otsivad ülalt lähtuvat tarkust ja neid seob armastus (vaata lõiku 19)

19 Selle maailma lõpu lähenedes on üha rohkem lahkhelisid, eelarvamusi ja vaenulikkust. (Gal. 5:19–21; 2. Tim. 3:13.) Jehoova teenijatena otsime tarkust, mis lähtub ülalt ning mis aitab olla erapooletu ja rahumeelne. (Jaak. 3:17, 18.) Me rõõmustame, kui saame sõpradeks teistest rahvustest inimestega. Me peame kultuurilisi erinevusi rikkuseks ja võib-olla isegi õpime teisi keeli. Nii tehes on meie rahu otsekui jõgi ja õigus nagu merelained. (Jes. 48:17, 18.)

20. Mis juhtub, kui meie südant ja mõistust vormib armastus?

20 „Mulle avanesid tõe tundmise taevaluugid,” ütleb varem mainitud õde Austraaliast. Ta räägib sellest, kuidas Piibli uurimine teda mõjutas: „Mind vormiti ning mulle anti uus süda ja mõistus. Kõik minu tugevad eelarvamused hääbusid ja vihkamine kadus.” Kanada vend mõistab nüüd, et „võhiklikkus põhjustab natsionalismi ning inimese isiksus ei sõltu tema sünnikohast”. Ta abiellus inglise keelt rääkiva õega! Sellised muutused kinnitavad tõsiasja, et kristlik armastus võidab eelarvamused. Niisugune armastus on ühtsuse täiuslik side. (Kol. 3:14.)

^ lõik 8 Piibli sõna „vennad” võib hõlmata ka naissoost koguduseliikmeid. Paulus saatis oma kirja „vendadele” Roomas. Ta mõtles ka õdesid, kuna ta mainib mitut neist nimepidi. (Rooml. 16:3, 6, 12.) Vahitorn on juba pikka aega nimetanud kristlasi vendadeks ja õdedeks.