Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Noored, teie Looja soovib, et oleksite õnnelikud

Noored, teie Looja soovib, et oleksite õnnelikud

„Ta täidab kogu su elu heaga.” (LAUL 103:5)

LAULUD: 135, 39

1., 2. Miks on tark kuulata oma Loojat, kui langetame tähtsaid otsuseid? (Vaata pilte artikli alguses.)

KUI oled noor, on sulle ilmselt antud palju nõuandeid tuleviku kohta. Õpetajad, koolinõustajad või teised on sind ehk julgustanud pürgima kõrghariduse ja tulusa karjääri poole. Jehoova aga innustab sind valima teist rada. Muidugi soovib ta, et õpiksid koolis hästi ja et suudaksid tulevikus end ära elatada. (Kol. 3:23.) Kui aga jõuab kätte aeg langetada tähtsaid otsuseid, soovib Jehoova, et juhinduksid tema põhimõtetest ja arvestaksid tema eesmärgi ja tahtega sel lõpuajal. (Matt. 24:14.)

2 Lisaks on hea hoida meeles, et Jehoova näeb suurt pilti. Ta teab, mida tulevik toob ja millal täpselt tuleb sellele maailmale lõpp. (Jes. 46:10; Matt. 24:3, 36.) Samuti tunneb ta meid väga hästi. Ta teab, mis toob meile tõelist õnne ja rahulolu ning mis teeb meid õnnetuks või valmistab meile pettumust. Seega, ükskõik kui arukas tundub mõne inimese antud nõuanne, pole selles mingit tarkust, kui see ei võta arvesse Jumala sõna. (Õpet. 19:21.)

 TÕELINE TARKUS TULEB VAID JEHOOVALT

3., 4. Millised tagajärjed olid sellel, et Aadam ja Eeva võtsid kuulda halba nõu?

3 Halba nõu anti esimest korda juba inimajaloo alguses. Saatan ütles Eevale, et tema ja ta abikaasa oleksid õnnelikumad, kui nad elaksid iseenda soovide järgi. (1. Moos. 3:1–6.) Kuid Saatan oli isekas. Ta tahtis, et Aadam, Eeva ja nende tulevased järeltulijad kummardaksid teda, mitte Jehoovat. Saatan polnud aga nende heaks midagi teinud. See oli Jehoova, kes oli andnud inimestele kõik, mis neil oli: abikaasa, kaunis elupaik ja täiuslik keha, mis oleks võimaldanud neil elada igavesti.

4 Kahjuks ei kuuletunud Aadam ja Eeva Jumalale. Nad lõikasid läbi oma suhted eluandjaga. Tagajärjed olid traagilised. Nad närbusid justnagu lõigatud õied ja lõpuks surid. Nende järeltulijad kannatavad siiani patu needuse all. (Rooml. 5:12.) Sellegipoolest ei taha praegugi paljud Jumalale alluda. Nad soovivad elada enda tarkust mööda. (Efesl. 2:1–3.) See aga ei too kaasa midagi head, sest Piibli järgi tuleb tõeline tarkus vaid Jehoovalt. (Õpet. 21:30.)

5. Milles oli Jehoova kindel ja kas tal oli õigus?

5 Jehoova oli kindel, et tulevikus on inimesi, sealhulgas rohkesti noori, kes tahavad teda teenida. (Laul 103:17, 18; 110:3.) Ta peab selliseid noori väga kalliks. Kas sinagi oled üks neist? Sel juhul tunned sa kindlasti rõõmu kõigest heast, mis tuleb Jehoovalt. (Loe Laul 103:5; Õpet. 10:22.) Selle hea hulka kuulub näiteks külluslik vaimne toit, parimad sõbrad, mõttekad eesmärgid ja tõeline vabadus. Räägime neist nüüd lähemalt.

JEHOOVA ANNAB SULLE VAIMSET TOITU

6. Miks tuleb sul end toita vaimse toiduga ja kuidas Jehoova seda annab?

6 Erinevalt loomadest vajab inimene vaimset toitu, mida vaid Looja saab anda. (Matt. 4:4.) Kui sa selle vastu võtad, toob see sulle tarkust, arusaamist ja õnne. Jeesus ütles: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust.” (Matt. 5:3.) Jumal annab sulle vaimset toitu Piibli ning „ustava ja aruka orja” kaudu. (Matt. 24:45.) Kui mitmekesine ja rikkalik see toit küll on! (Jes. 65:13, 14.)

7. Mida head toob see, kui toidad end vaimse toiduga?

7 Jumalalt tulev vaimne toit annab sulle tarkust ja arendab mõtlemisoskust, mis on sulle kaitseks. (Loe Õpetussõnad 2:10–14.) Tarkus ja mõtlemisoskus aitavad sul näha, millised levinud õpetused on valed. Näiteks võid veenduda, kui väär on väide, et Loojat pole olemas. Samuti mõistad, et raha ja materiaalne vara ei too õnne. Sa suudad hoiduda valedest ihadest ja ennasthävitavast käitumisest. Otsi aina edasi jumalikku tarkust ja mõtlemisoskust ning pea neid väärtuslikuks. Kui sa seda teed, siis veendud, et Jehoova armastab sind ja tahab sulle parimat. (Laul 34:8; Jes. 48:17, 18.)

8. Miks tasub praegu saada Jumalaga lähedasemaks?

8 Peagi hävitatakse kogu Saatana  maailm ja ainult Jehoova saab meid päästa. Võib tulla aeg, mil iga meie söögikord sõltub Jehoovast. (Hab. 3:2, 12–19.) Jah, praegu on aeg saada oma taevase isaga lähedasemaks ja tugevdada usaldust tema vastu. (2. Peetr. 2:9.) Kui sa nii teed, siis olenemata sellest, mis toimub ümberringi, võid tunda end sama kindlalt nagu Taavet, kes ütles: „Ma hoian Jehoovat alati silme ees. Ma ei kõigu eal, sest tema on mu paremal käel.” (Laul 16:8.)

JEHOOVA ANNAB SULLE PARIMAD SÕBRAD

9. a) Mida teeb Jehoova vastavalt tekstile Johannese 6:44? b) Mida erilist on selles, kui kohtud esimest korda oma usukaaslasega?

9 Jehoova tõmbab enda ligi neid, keda ta soovib oma vaimse pere liikmeteks. (Loe Johannese 6:44.) Kui kohtud esimest korda kellegagi, kes ei ole Jehoova tunnistaja, siis mida sa tema kohta tead? Võib-olla ainult nime ja seda, milline ta välja näeb. Kui aga kohtud esimest korda oma usukaaslasega, on olukord hoopis erinev. Isegi kui ta on pärit teisest riigist või kultuurist, tead sa juba palju tema kohta ning tema sinu kohta.

Jehoova soovib, et meil oleksid parimad sõbrad ja head eesmärgid (vaata lõike 9–12)

10., 11. Mis on Jehoova teenijatel ühist ja mida head see kaasa toob?

10 Näiteks tunnete kiirelt ära, et räägite mõlemad puhast tõekeelt. (Sef. 3:9.) Samuti teate, mida teine usub Jumala ja tuleviku kohta ning et teil on samad moraalipõhimõtted. Need on tegelikult kõige tähtsamad asjad, mida ühe inimese kohta on vaja teada. See aitab üksteist usaldada ja loob aluse tugevale sõprusele.

11 Pole liialdus öelda, et Jehoova teenijana on sul kõige paremad sõbrad ja neid on igas maailma nurgas. Sa pole nende kõigiga lihtsalt veel kohtunud. Kes peale Jehoova teenijate saaks tunda rõõmu sellisest kingitusest?

 JEHOOVA AITAB SUL SEADA MÕTTEKAID EESMÄRKE

12. Milliseid vaimseid eesmärke võid sa endale seada?

12 Loe Koguja 11:9–12:1. Kas sul on eesmärke, mille poole sa püüdled? Võib-olla on su eesmärgiks lugeda iga päev Piiblit. Või soovid parandada oma kõnelemis- ja õpetamisoskust. Mida sa tunned, kui näed enda arengut või kui teised sind kiidavad? Kahtlemata oled väga rõõmus. Ja selleks on ka põhjust, sest oled pannud Jehoova tahte oma elus esikohale ja jäljendad Jeesust. (Laul 40:8; Õpet. 27:11.)

13. Mis erinevus on vaimsetel ja ilmalikel eesmärkidel?

13 Kui keskendud vaimsetele eesmärkidele, toob see sulle rõõmu ja annab su elule mõtte. Paulus kirjutas: „Olge kindlad, vankumatud ja olgu teil alati palju teha Isanda töös, sest te teate, et teie vaevanägemine Isanda teenistuses ei ole asjatu.” (1. Kor. 15:58.) Inimesed, kes seavad endale ilmalikke eesmärke, pole tõeliselt õnnelikud, isegi kui nad paistavad edukad. (Luuka 9:25.) Kuningas Saalomon tundis seda omal nahal. (Rooml. 15:4.)

14. Mida me õpime Saalomoni kogemusest?

14 Saalomon oli väga rikas ja tal oli suur võim. Ta tegi proovi naudingutega, et vaadata, mida head need toovad. (Kog. 2:1–10.) Saalomon ehitas maju, rajas aedu ja parke ega keelanud endale midagi. Kuidas ta end tundis? Kas ta oli rahulolev ja õnnelik? Saalomon kirjutas: „Aga kui ma mõtlesin kõigele, mida mu käed olid teinud ..., siis mõistsin, et see kõik on tühisus ... Millelgi päikese all pole tõelist väärtust.” (Kog. 2:11.) Milline võimas õppetund! Kas sa oled tark ja võtad sellest õppust?

15. Miks on usk oluline ja kuidas see sind aitab, nagu ütleb Laul 32:8?

15 Jehoova tahab sind säästa valusatest õppetundidest. On vaja usku, et Jumalale kuuletuda ja tema tahe oma elus esikohale panna, aga sa ei pea seda kunagi kahetsema. Jehoova ei unusta kunagi ära sinu tööd ja armastust, mida oled osutanud tema nime vastu. (Heebr. 6:10.) Seega tugevda hoolega oma usku. Siis mõistad, et sinu taevane isa tahab sulle vaid parimat. (Loe Laul 32:8.)

JUMAL ANNAB SULLE TÕELISE VABADUSE

16. Miks peaksime kasutama oma väärtuslikku vabadust targalt?

16 Paulus kirjutas: „Kus on Jehoova püha vaim, seal on vabadus.” (2. Kor. 3:17.) Jehoova armastab vabadust ning ta on pannud selle armastuse ka sinu südamesse. Samas soovib ta, et kasutaksid oma vabadust vastutustundlikult. See on sulle kaitseks. Võib-olla tead noori, kes vaatavad pornograafiat, käituvad ebamoraalselt, tegelevad ekstreemspordiga, pruugivad narkootikume või kuritarvitavad alkoholi. Nad võivad kogeda ajutist naudingut, kuid tihti kaasnevad sellega suured probleemid, nagu sõltuvus, haigused või isegi surm. (Gal. 6:7, 8.) Nende „vabadus” on vaid julm enesepettus. (Tiit. 3:3.)

17., 18. a) Miks võib öelda, et Jumalale allumine on vabastav? b) Kuidas erineb Aadama ja Eeva kogetud vabadus inimeste praegusest olukorrast?

 17 Kui palju sa aga tead inimesi, kes on jäänud haigeks sel põhjusel, et nad on järginud Piibli põhimõtteid? Ilmselgelt on Jehoovale allumine tervisele kasulik ja vabastav. (Laul 19:7–11.) Kui kasutad oma vabadust targalt ning püsid Jumala täiuslike seaduste ja põhimõtete piirides, näitad Jehoovale ja oma vanematele, et sulle võib usaldada veel rohkem vabadust. Tegelikult annab Jumal viimaks oma ustavatele teenijatele täiusliku vabaduse, mida nimetatakse Piiblis „Jumala laste võrratuks vabaduseks”. (Rooml. 8:21.)

18 Aadam ja Eeva said maitsta just sellist vabadust. Kui palju piiranguid Jumal Eedeni aias neile seadis? Vaid ühe. Nad ei tohtinud süüa ühest aia puust. (1. Moos. 2:9, 17.) Kas nimetaksid seda ainsat keeldu karmiks või ahistavaks? Loomulikult mitte! Eriti kui seda võrrelda inimeste tehtud loendamatute seadustega, mida me oleme sunnitud tundma õppima ja täitma.

19. Kuidas juhitakse meid tõelise vabaduseni?

19 Jehoova kohtleb oma teenijaid väga targalt. Selle asemel et anda meile lõputult reegleid, õpetab ta meid lähtuma armastusest. Jumal tahab, et elaksime tema põhimõtete järgi ja vihkaksime halba. (Rooml. 12:9.) Hea näide sellisest õpetusest on Jeesuse mäejutlus, mis pöörab tähelepanu sellele, kust saavad halvad teod alguse. (Matt. 5:27, 28.) Jumala kuningriigi valitseja Jeesus jätkab uues maailmas meie harimist, et meie suhtumine õigesse ja valesse oleks samasugune kui temal. (Heebr. 1:9.) Samuti muudab ta täiuslikuks meie keha ja mõistuse. Kujutle, mis tunne võib olla, kui sa ei tunne enam mingit kiusatust vääralt käituda ega pea kannatama ebatäiuse pärast. Siis saad tunda „võrratut vabadust”, mida Jumal on lubanud.

20. a) Kuidas kasutab Jehoova oma vabadust? b) Kuidas me saame teda jäljendada?

20 Muidugi ei saa me kunagi absoluutset vabadust. Me peame alati juhinduma armastusest Jumala ja ligimese vastu. Jehoova soovib, et me jäljendaksime teda. Tal on piiramatu vabadus, aga ta on otsustanud kohelda meid armastavalt. (1. Joh. 4:7, 8.) Seega oleme tõeliselt vabad vaid siis, kui jäljendame Jumalat.

21. a) Millised tunded olid Taavetil Jehoova vastu? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

21 Kas sa oled tänulik kõige selle hea eest, mida Jehoova on sulle andnud? Sinna hulka kuulub rikkalik vaimne toit, head sõbrad, mõttekad eesmärgid ja väljavaade saada täiuslik vabadus. (Laul 103:5.) Ilmselt sarnanevad sinu tunded Taaveti omadega. Ta lausus palves: „Sa annad mulle teada elutee. Sinu juures on rõõmu rohkesti, su paremas käes õnne igavesti.” (Laul 16:11.) Järgmises artiklis uurime lähemalt teisi mõtteid Laulude raamatu 16. peatükist. Need heidavad veel valgust sellele, kuidas elada tõeliselt õnnelikku elu.