Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 16. UURIMISARTIKKEL

Ära tee rutakaid järeldusi

Ära tee rutakaid järeldusi

„Ärge mõistke kohut pinnapealse mulje põhjal, vaid mõistke õiglast kohut.” (JOH. 7:24)

LAUL 101 Meie kallihinnaline ühtsus

ÜLEVAADE *

1. Mida lohutavat me Piiblist teada saame?

KAS sulle meeldiks, kui inimesed kujundaksid oma arvamuse sinu kohta sinu näo, nahavärvi või kehakaalu põhjal? Ilmselt mitte. On lohutav teada, et Jehoova ei otsusta meie üle välise põhjal. Kui Saamuel vaatas Iisai poegi, ei näinud ta seda, mida Jehoova nägi. Jehoova oli Saamuelile öelnud, et üks Iisai poegadest saab Iisraeli kuningaks. Ent milline? Kui Saamuel nägi Iisai vanimat poega Eliabi, mõtles ta: „Kindlasti on tema Jehoova võitu.” Eliab nägi tõesti välja nagu kuningas. Kuid Jehoova ütles Saamuelile: „Ära vaata tema välimust ja pikka kasvu, sest ma olen tema kõrvale jätnud. Inimene ei näe nagu Jumal: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb südamesse.” (1. Saam. 16:1, 6, 7.)

2. Miks ei peaks me teiste kohta järeldusi tegema välise mulje põhjal? (Vt Joh. 7:24.) Too näide.

2 Meil kõigil on kalduvus teha teiste kohta välise mulje põhjal ennatlikke järeldusi. (Loe Johannese 7:24.) Kuid see, mida silmaga võib näha, ei räägi inimese kohta eriti palju. Näiteks isegi väga oskuslik arst ei saa patsiendi kohta kõike teada vaid välise vaatluse põhjal. Kui ta tahab teada, milliseid tervisehädasid patsiendil varem on olnud, milline on tema emotsionaalne seisund või mis sümptomid tal praegu esinevad, siis peab ta teda hoolega kuulama. Ta võib patsiendi ka röntgenisse või lisauuringutele saata. Vastasel juhul võib arst panna vale diagnoosi. Ka meie ei saa oma vendi-õdesid täielikult mõista vaid pinnapealse mulje põhjal. Meil tuleb püüda näha sügavamale. Muidugi ei suuda me näha kellegi südamesse. Seepärast ei mõista me teisi kunagi nii  hästi kui Jehoova. Siiski saame teha oma parima, et teda jäljendada.

3. Kuidas aitavad selles artiklis mainitud piiblilood meil Jehoovat jäljendada?

3 Kuidas Jehoova oma teenijaid kohtleb? Ta kuulab neid. Ta võtab arvesse nende tausta ja olukorda. Ja ta on nende suhtes mõistev. Vaatame, kuidas Jehoova tegi seda Joona, Eelija, Haagari ja Loti puhul, ning mõtleme, kuidas me saame teda jäljendada oma suhetes vendade-õdedega.

KUULA HOOLEGA

4. Miks võib meile tunduda, et Joona polnud usaldusväärne?

4 Kui mõtleme Joonale, siis esmapilgul võib tunduda, et ta polnud kuigi usaldusväärne. Jehoova käskis tal minna Niinevesse kohtusõnumit kuulutama. Joona läks aga laevale, mis viis teda hoopis teisele poole. Ta põgenes „ära Jehoova palge eest”. (Joona 1:1–3.) Kas sina oleksid andnud Joonale veel ühe võimaluse seda ülesannet täita? Võib-olla mitte. Kuid Jehoova nägi põhjuseid, miks seda teha. (Joona 3:1, 2.)

5. Mida me võime Joona kohta õppida tekstist Joona 2:1, 2, 9?

5 Joona palvest, mille ta esitas kala kõhus, ilmneb, milline inimene ta tegelikult oli. (Loe Joona 2:1, 2, 9.) Ilmselt polnud see ainus palve, mille Joona esitas. Igal juhul näitavad tema sõnad, et ta polnud lihtsalt üks mees, kes põgenes oma ülesande eest. Ta oli alandlik, tänulik ja tahtis Jehoovale kuuletuda. Pole siis ime, et Jehoova nägi Joona eksimusest kaugemale, vastas tema palvele ja lubas tal prohvetina teenistust jätkata.

Kui me teame fakte, aitab see meil olla empaatilisemad (vaata lõiku 6) *

6. Miks tasub teisi hoolega kuulata?

6 Meil on vaja olla alandlik ja kannatlik, et teisi hoolega kuulata. Seda tasub teha vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks, nii on vähem tõenäoline, et me teeme teiste kohta valesid järeldusi. Teiseks, tänu sellele võime mõista oma usukaaslaste tundeid ja ajendeid ning see aitab meil olla empaatilisemad. Ja kolmandaks, kui laseme usukaaslasel rääkida, võib ta iseennast paremini tundma õppida. Mõnikord ei mõista inimene täielikult oma tundeid, kuni ta pole neid sõnadesse pannud. (Õpet. 20:5.) Üks kogudusevanem Aasiast märgib: „Tegin  kord selle vea, et hakkasin nõu andma enne ärakuulamist. Ütlesin ühele õele, et ta võiks koosolekul paremaid vastuseid anda. Hiljem sain teada, et tal on raskusi lugemisega ja et ta peab palju pingutama, et üldse vastata.” On tõesti tähtis, et kogudusevanem ei annaks nõu „enne faktide ärakuulamist”. (Õpet. 18:13.)

7. Mida võib õppida sellest, kuidas Jehoova tegeles Eelijaga?

7 Mõnel vennal või õel on oma tausta, kultuuri või isiksuse tõttu raske oma tunnetest rääkida. Mida me saaksime teha, et teistel oleks kergem meile oma südant puistata? Tuleta meelde, kuidas toimis Jehoova, kui Eelija põgenes Iisebeli eest. Läks palju päevi, enne kui Eelija end oma taevasele isale täielikult avas. Jehoova kuulas teda tähelepanelikult. Seejärel ta julgustas Eelijat ja andis talle tähtsa ülesande. (1. Kun. 19:1–18.) Võib minna aega, enne kui mõni vend või õde tunneb end meiega rääkides vabalt. Kuid ainult sel juhul on meil võimalik teada saada, mida ta tegelikult tunneb. Kui oleme Jehoova eeskujul kannatlikud, võime võita tema usalduse. Ja kui ta on siis valmis oma tunnetest rääkima, peaksime teda hoolega kuulama.

ÕPI TUNDMA OMA VENDI JA ÕDESID

8. Kuidas aitas Jehoova Haagarit? (Vt 1. Moos. 16:7–13.)

8 Kui Saarai teenija Haagar sai Aabrami liignaiseks, tegutses ta rumalalt. Haagar jäi lapseootele ja hakkas Saaraile ülalt alla vaatama, sest tollel polnud lapsi. Olukord läks nii hulluks, et Saarai ajas Haagari minema. (1. Moos. 16:4–6.) Võib tunduda, et Haagar oli üks pahatahtlik naine, kes sai, mida vääris. Kuid Jehoova suhtus Haagarisse teistmoodi. Ta saatis tema juurde ingli, kes aitas Haagaril oma hoiakut muuta ja õnnistas teda. Haagar mõistis, et Jehoova oli hoidnud tal silma peal ja teadis tema olukorda. Ta oli nii liigutatud, et ütles Jehoovale: „Sina oled Jumal, kes näeb kõike”, mõeldes endamisi: „Kas ma tõesti nägin siin teda, kes näeb mind?” (Loe 1. Moosese 16:7–13.)

9. Mida võttis Jehoova Haagari puhul arvesse?

9 Mida pani Jehoova Haagari juures tähele? Ta teadis täpselt, milline oli Haagari minevik ja mida ta oli läbi elanud. (Õpet. 15:3.) Haagar oli egiptlanna, kes elas heebrealaste juures. Kas ta tundis vahel, et ei kuulu sinna? Kas ta igatses taga oma peret ja kodumaad? Täitsa võimalik. Haagar polnud Aabrami ainus abikaasa. Tol ajal võis ustavatel jumalateenijatel olla rohkem kui üks naine. Kuid see polnud Jehoova algne eesmärk. (Matt. 19:4–6.) Pole siis üllatav, et selline peremudel tekitas armukadedust ja vimma. Kuigi Jehoova ei pidanud õigeks, et Haagar Saaraid põlgas, arvestas ta Haagari mineviku ja olukorraga.

Õpi oma vendi ja õdesid paremini tundma (vaata lõike 10–12) *

10. Kuidas me saame vendi ja õdesid paremini tundma õppida?

10 Me saame Jehoova eeskuju järgida, kui püüame teisi mõista. Õpi oma vendi ja õdesid paremini tundma. Vestle nendega enne ja pärast koosolekut, tee koos nendega kuulutustööd ja kutsu võimalusel külla. Nii võid teada saada,  et ebasõbralikuna näiv õde on lihtsalt uje, et materialistlikuna tunduv vend on tegelikult heldekäeline või et koosolekutele tihti hilinev lastega õde peab kodus taluma vastupanu. (Iiob 6:29.) Muidugi ei taha me olla sellised, kes „sekkuvad võõrastesse asjadesse”. (1. Tim. 5:13.) Samas on meil hea oma vendade ja õdede kohta vähemalt midagi teada.

11. Miks on tähtis, et kogudusevanemad oma usukaaslasi tunneksid?

11 Eriti kogudusevanematel on vaja oma usukaaslasi tunda. Kord külastas ringkonnaülevaataja Artur koos ühe teise kogudusevanemaga ühte õde, kes näis olevat uje ja endasse tõmbunud. Artur sõnab: „Saime teada, et tema abikaasa oli varsti pärast nende abiellumist surnud. Hoolimata raskustest oli ta kasvatanud üles kaks tütart, kes olid tublid Jehoova teenijad. Nüüd oli tema nägemine halvenenud ja tal oli depressioon. Kuid tema usk ja armastus Jehoova vastu püsisid tugevana. See õde oli meile heaks eeskujuks.” (Filipl. 2:3.) See ringkonnaülevaataja toimis Jehoova kombel. Jehoova tunneb oma lambaid ja teab nende valu. (2. Moos. 3:7.) Kui kogudusevanemad oma usukaaslasi tunnevad, saavad nad neid paremini aidata.

12. Mida mõistis üks Aasias elav õde?

12 Kui õpid paremini tundma usukaaslast, kes sind ärritab, on sul kergem olla tema vastu empaatiline. „Üks õde minu kogudusest rääkis väga valjusti,” jutustab õde Aasiast. „See tundus mulle ebaviisakas. Ent kui läksin temaga kuulutama, sain teada, et ta on aidanud oma vanematel turul kala müüa. Seal pidi ta rääkima valju häälega, et klientide tähelepanu võita. Sain aru, et vendade-õdede mõistmiseks tuleb mul neid paremini tunda.” Usukaaslaste tundmaõppimine nõuab pingutusi. Kui aga järgid Piibli nõuannet avardada oma südant, siis jäljendad Jehoovat, kes armastab kõiksuguseid inimesi. (2. Kor. 6:11–13; 1. Tim. 2:3, 4.)

OLE MÕISTEV

13. Mida lasi Jehoova inglitel teha, kui Lott viivitas, ja miks? (1. Moos. 19:15, 16.)

13 Kui Loti ja tema lähedaste elu oli kaalul, ei kuuletunud ta Jehoovale  kohe. Kaks inglit läksid tema juurde ja käskisid tal oma pere Soodomast välja viia. Nad ütlesid: „Me hävitame selle paiga.” (1. Moos. 19:12, 13.) Järgmiseks hommikuks polnud aga Loti pere kuhugi läinud. Inglid hoiatasid teda taas, kuid tema „ikka veel viivitas”. Sellest võiks järeldada, et Lott oli ükskõikne või isegi sõnakuulmatu. Kuid Jehoova ei löönud käega. Ta oli halastav ja mõistev ning lasi inglitel Loti ja ta pere kättpidi linnast välja viia. (Loe 1. Moosese 19:15, 16.)

14. Mis põhjustel võis Jehoova olla Loti suhtes mõistev?

14 Jehoova võis olla Loti suhtes mõistev mitmel põhjusel. Lott võis kodust lahkumisega viivitada seetõttu, et kartis linnast väljaspool elavaid inimesi. Oli ka muid ohte. Lott ilmselt teadis, et kaks kuningat olid kord põgenedes kukkunud lähedalasuvas orus bituumeniaukudesse. (1. Moos. 14:8–12.) Kahtlemata muretses Lott oma pere pärast. Lisaks oli ta jõukas mees ja tal võis olla Soodomas uhke maja. (1. Moos. 13:5, 6.) Muidugi ei õigustanud ükski neist teguritest seda, et ta viivitas Jehoovale kuuletumisega. Jehoova aga ei keskendunud Loti veale, vaid pidas teda õigeks meheks. (2. Peetr. 2:7, 8.)

Kuulamine aitab meil olla mõistvad (vaata lõike 15, 16) *

15. Mida oleks meil hea teha, selle asemel et kedagi kritiseerida?

15 Selle asemel et kellegi üle kohut mõista, oleks hea püüda aru saada tema tunnetest. Euroopas elav Veronica rakendas seda nõuannet. Ta räägib: „Üks õde tundus olevat alati halvas tujus. Ta hoidis teistest eemale. Mõnikord ma lausa kartsin temaga rääkida. Kuid siis ma mõtlesin, et kui mina oleksin tema asemel, vajaksin ma enda kõrvale sõpra. Seepärast otsustasin küsida, kuidas ta end tunneb. Seepeale hakkas ta mulle end avama. Nüüd mõistan teda palju paremini.”

16. Miks me peaksime paluma Jehoovalt abi, et olla empaatilised?

 16 Jehoova on ainus, kes kõiki täielikult mõistab. (Õpet. 15:11.) Seepärast palu temalt abi, et näha teisi tema silmade läbi, ja oskust olla nende suhtes mõistev. Palvetamine aitas õde Anželal olla empaatilisem. Üks õde tema koguduses oli selline, kellega polnud lihtne läbi saada. Anžela sõnab: „Mul oleks olnud lihtne hakata teda kritiseerima ja temast kaarega mööda käia. Kuid ma palusin Jehoovalt abi, et olla selle õe vastu empaatilisem.” Kas Jehoova vastas tema palvele? Anžela jätkab: „Läksin selle õega koos kuulutama ja me rääkisime pärast mitu tundi. Püüdsin teda osavõtlikult kuulata. Nüüd on mul selle õe vastu palju soojemad tunded ja ma tahan teda toetada.”

17. Mida me peaksime püüdma teha?

17 Pole õige valida, millised vennad-õed väärivad mõistmist. Kõigil neil on probleeme, nagu oli Joonal, Eelijal, Haagaril ja Lotil. Nii mõnelgi korral on nad põhjustanud neid endale ise. Tõsiasi on aga see, et me kõik oleme seda vahel teinud. Seega on arusaadav, miks Jehoova käsib meil olla osavõtlikud. (1. Peetr. 3:8.) Kui me talle kuuletume, siis edendab see ühtsust meie ülemaailmses usuperes, mis koosneb niivõrd erinevatest inimestest. Püüdkem siis üksteist kuulata, tundma õppida ja olla mõistvad.

LAUL 87 Tulge! Siin leiate kosutust

^ par. 5 Ebatäiuse tõttu on meil kalduvus teha inimeste või nende ajendite kohta rutakaid järeldusi. Seevastu „Jehoova näeb südamesse”. (1. Saam. 16:7.) Selles artiklis arutame, kuidas ta kohtles Joonat, Eelijat, Haagarit ja Lotti. Samuti näeme, kuidas me saame Jehoovat jäljendada suhetes oma vendade-õdedega.

^ par. 52 PILDIKIRJELDUSED. Üht vanemat venda häirib see, et noorem vend hilineb koosolekule. Hiljem aga saab ta teada, et põhjuseks oli autoavarii.

^ par. 54 PILDIKIRJELDUSED. Kuulutustöögrupi ülevaatajale tundub, et üks õde on ebasõbralik. Hiljem saab ta teada, et see õde on lihtsalt uje ja tal on ebamugav olla koos nendega, keda ta hästi ei tunne.

^ par. 56 PILDIKIRJELDUSED. Üks õde õpib teise õega koos aega veetes teda paremini tundma ja leiab, et too ei olegi tusane ja ükskõikne, nagu ta algul kuningriigisaalis arvas.