Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

„Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka”

„Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka”

„Ärge arvake, et ma olen tulnud maa peale rahu tooma. Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka.” (MATT. 10:34)

LAULUD: 125, 135

1., 2. a) Milline rahu võib meil praegu olla? b) Miks pole meil praegu täielikku rahu? (Vaata pilti artikli alguses.)

ME KÕIK soovime elada rahulikku, murevaba elu. Me oleme Jehoovale tõesti tänulikud, et ta annab meile „Jumala rahu”, sisemise rahu, mis kaitseb meid ärevate mõtete ja tunnete eest. (Filipl. 4:6, 7.) Lisaks on meil, Jehoovale pühendunud teenijatel, „Jumalaga rahu” ehk head suhted temaga. (Rooml. 5:1.)

2 Veel pole aga saabunud Jumala määratud aeg tuua maailma täielik rahu. Praegused karmid viimsed päevad on täis konflikte ning paljud inimesed on sõjaka hoiakuga. (2. Tim. 3:1–4.) Kristlastena tuleb meil sõdida Saatana ja tema valeõpetuste vastu. (2. Kor. 10:4, 5.) Kuid kõige enam võivad meie rahu ohustada sugulased, kes ei teeni Jehoovat. Mõned neist võivad naeruvääristada meie uskumusi, süüdistada meid perekonna lõhkumises või ähvardada meist lahti öelda, kui me oma usust ei loobu. Kuidas tuleks meil pere vastuseisu suhtuda? Mismoodi selliste raskustega toime tulla?

 KUIDAS SUHTUDA PERE VASTUSEISU

3., 4. a) Milline mõju võib Jeesuse õpetusel olla? b) Millal on eriti keeruline Jeesuse järelkäija olla?

3 Jeesus teadis, et tema õpetused tekitavad inimeste seas lahkmeelt ning et tema järgimiseks läheb vaja julgust. Vastupanu Jehoova teenimisele võib rikkuda pereliikmetevahelise rahu. Jeesus sõnas: „Ärge arvake, et ma olen tulnud maa peale rahu tooma. Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka. Ma olen tulnud tekitama lõhet mehe ja ta isa vahele, tütre ja ta ema vahele, minia ja ta ämma vahele. Tõesti, inimese vaenlasteks saavad ta omad pereliikmed.” (Matt. 10:34–36.)

4 Öeldes: „Ärge arvake, et ma olen tulnud maa peale rahu tooma”, andis Jeesus mõista, et tema kuulajad peavad teadvustama endale, millised tagajärjed võivad tema järgimisel olla. Jeesuse sõnum võib inimesi omavahel tülli ajada. Loomulikult ei olnud Jeesuse eesmärk lõhkuda peresid, vaid anda inimestele teada tõde Jumala kohta. (Joh. 18:37.) Ometi on kristlasel Jeesuse õpetusest keeruline kinni pidada, kui sõpradele või pereliikmetele tema uskumused ei meeldi.

5. Mida on Jeesuse jüngrid kogenud?

5 Jeesus selgitas, et perekonna vastupanu on osa kannatustest, milleks tema järelkäijad peavad valmis olema. (Matt. 10:38.) Et olla Kristust väärt, on tema jüngrid pidanud kogema seda, kuidas pereliikmed on neid pilganud või lausa tõrjunud. Kuid nad on saanud kaugelt rohkem kui kaotanud. (Loe Markuse 10:29, 30.)

6. Mida tuleks meeles pidada, kui sugulased meie usule vastu seisavad?

6 Kui sugulased seisavad meie usule vastu, ei lakka me neid armastamast, kuid meil tuleb meeles pidada, et armastus Jumala ja Kristuse vastu on veelgi olulisem. (Matt. 10:37.) Me peame teadvustama ka seda, et Saatan tahab kasutada ära meie kiindumust pere vastu, murdmaks meie laitmatust Jumala ees. Räägime nüüd mõnest keerulisest olukorrast perekonnas ja sellest, kuidas neis hakkama saada.

ABIKAASA VASTUPANU

7. Milline suhtumine peaks olema kristlasel, kelle abikaasa ei teeni Jehoovat?

7 Piibel hoiatab, et „need, kes abielluvad, kogevad oma elus uusi raskusi”. (1. Kor. 7:28.) Kui sinu abikaasa ei teeni Jehoovat, võib teie abielus olla lisapingeid ja -muresid. Ent tähtis on vaadata oma olukorrale nii nagu Jehoova. See, et sinu kaasa ei soovi praegu Kristusele järgneda, ei anna sulle alust temast lahku kolimiseks või lahutamiseks. (1. Kor. 7:12–16.) Ehkki mees ei pruugi olla vaimsetes asjades eestvedaja, tuleks temast kui perekonnapeast ikkagi lugu pidada. Ja kui tegemist on uskmatu naisega, peaks kristlik mees teda siiski südamest armastama ja kalliks pidama. (Efesl. 5:22, 23, 28, 29.)

8. Millele oleks hea mõelda, kui abikaasa su usuelule tõkkeid seab?

8 Mida teha siis, kui abikaasa su usuelule tõkkeid seab? Ühele õele ütles abikaasa, et ta võib käia kuulutustööl ainult teatud nädalapäevadel. Kui sina oled sedalaadi olukorras, siis mõtle, kas sinu abikaasa nõuab, et sa Jehoova teenimise lõpetaksid. Kui mitte, kas saaksid tema sooviga arvestada? Mõistlikkus aitab ära hoida asjatuid tülisid. (Filipl. 4:5.)

9. Kuidas saab kristlane õpetada oma lapsi austama vanemat, kes ei teeni Jehoovat?

 9 Peres, kus üks abikaasa ei teeni Jehoovat, võib laste õpetamine olla üsna keeruline. Näiteks on sul tarvis õpetada lapsi kuuletuma Piibli käsule „Austa oma isa ja ema”. (Efesl. 6:1–3.) Kuidas seda aga teha, kui su abikaasa ei järgi Piibli põhimõtteid? Ole ise eeskujuks tema austamises. Keskendu abikaasa headele külgedele ning väljenda talle oma tänu. Ära räägi laste kuuldes temast halvasti. Selgita neile, et igaüks peab ise otsustama, kas ta teenib Jehoovat või mitte. Laste hea käitumine võib tõmmata su abikaasa Jehoova juurde.

Anna oma lastele Jehoova kohta õpetust igal võimalusel (vaata lõiku 10)

10. Kuidas saab kristlik vanem õpetada lapsi armastama Jehoovat?

10 Vahel võib abikaasa nõuda, et lapsed tähistaksid paganliku algupäraga pühi või et neile õpetataks vääri uskumusi. Mõned mehed võivad keelata naisel lastele Piiblit õpetada. Sellises olukorras püüab kristlik naine lastele siiski Piibli tõde õpetada, nii palju kui võimalik. (Ap. t. 16:1; 2. Tim. 3:14, 15.) Näiteks ei pruugi mees lubada naisel alaealiste lastega tavapärasel viisil Piiblit uurida või võtta neid kaasa koguduse koosolekutele. Ehkki naine austab mehe otsuseid, saab ta sellegipoolest sobival võimalusel lastele oma usust rääkida. Nii saavad lapsed teadmisi Jehoova ja tema põhimõtete kohta. (Ap. t. 4:19, 20.) Loomulikult otsustavad lõpuks lapsed ise, kas nad hakkavad Jehoovat teenima või mitte. (5. Moos. 30:19, 20.) *

 SUGULASTE VASTUPANU

11. Mis võib tekitada pingeid sugulastega?

11 Võib-olla ei rääkinud me sugulastele kohe sellest, et Jehoova tunnistajatega läbi käime. Sedamööda, kuidas meie usk tugevamaks sai, me aga mõistsime, kui tähtis on oma uskumustest rääkida. (Mark. 8:38.) Kui sinu julge seisukohavõtt on tekitanud pingeid sinu ja su mittetunnistajatest sugulaste vahel, siis mõtle mõnele soovitusele, mis võib selliseid pingeid leevendada ning aidata sul Jehoovale ustavaks jääda.

12. Miks võivad sugulased meile vastupanu osutada ja kuidas oleks meil hea toimida?

12 Püüa mõista mittetunnistajatest sugulaste tundeid. Tõenäoliselt oleme vaimustuses Piibli tõdedest, mida oleme õppinud, kuid meie sugulased võivad arvata, et meile on ajupesu tehtud või et oleme liitunud mingi fanaatikute sektiga. Nad võivad tunda, et me ei hooli enam neist, kuna me ei tähista nendega koos pühi. Nad võivad karta, et meiega juhtub midagi halba. Meil oleks hea vaadata olukorrale nende vaatevinklist ja kuulata hoolega, mis neile õigupoolest muret valmistab. (Õpet. 20:5.) Apostel Paulus püüdis mõista „kõiksuguste inimeste” mõttemaailma, et jagada nendega head sõnumit. (1. Kor. 9:19–23.) Selline hoiak võib meidki aidata.

13. Kuidas tuleks meil sugulastega rääkida?

13 Räägi leebelt. „Teie sõnad olgu alati lahked,” öeldakse Piiblis. (Kol. 4:6.) Me saame paluda Jehoovalt püha vaimu, et võiksime sugulastega rääkides selle vilja ilmutada. Me ei tohiks hakata nendega vaidlema kõigi valeuskumuste üle. Kui nad teevad oma sõnade või tegudega meile haiget, võiksime võtta eeskuju apostlitest. Paulus kirjutas: „Kui meid solvatakse, siis me räägime head, kui meid taga kiusatakse, siis me peame kannatlikult vastu, kui meid laimatakse, siis me vastame leebelt.” (1. Kor. 4:12, 13.)

14. Miks tasub alati hästi käituda?

14 Käitu eeskujulikult. Meie leebetest sõnadest on küll kasu, ent kui meie usk on sugulastele vastukarva, räägivad teod tihtipeale valjemini kui sõnad. (Loe 1. Peetruse 3:1, 2, 16.) Las sugulased näevad meie käitumisest, et Jehoova tunnistajad on head abikaasad ja tublid lapsevanemad ning et nad elavad kõlbelist ja rahuldust pakkuvat elu. Isegi kui meie sugulased ei võta tõde eales omaks, võime tunda heameelt sellest, et meie ustavus rõõmustab Jehoovat.

15. Mida me saame teha, et hoida ära võimalikke lahkhelisid?

15 Ole ettenägelik. Mõtle, mis olukorrad võiksid tekitada lahkheli, ning otsusta, kuidas neis toimida. (Õpet. 12:16, 23.) Üks Austraalia õde räägib: „Minu äi oli meie usule väga vastu. Meil oli abikaasaga kombeks talle helistada, et kuulda, kas temaga on kõik korras. Kuid enne seda me alati palvetasime, et Jehoova aitaks meil tema sapistele kommentaaridele mitte samaga vastata. Mõtlesime eelnevalt, mis teemadel temaga rääkida, et vestlus oleks positiivne. Vältimaks pikki jutuajamisi, mis viisid tavaliselt tuliste vaidlusteni usu teemal, otsustasime varem ära, kui kaua me temaga räägime.”

16. Kuidas saada üle süütundest, mida võivad tekitada sõnavahetused sugulastega?

16 Muidugi mõista ei saa sa oodata, et sul õnnestub hoida ära kõik kokkupõrked uskmatute sugulastega.  Kui tekib sõnavahetus, võid tunda end süüdi, sest sugulased on sulle väga kallid ja sa tahad neile meele järele olla. Kui sa sedasi tunned, siis püüa mõelda sellele, et ustavus Jehoovale on tähtsam kui sugulastele meeldimine. Tegelikult võivad sugulased tänu su põhimõttekindlusele mõista, et Piibli järgi elamine on elu ja surma küsimus. Pea meeles, et sa ei saa sundida teisi Jehoovat teenima. Lase neil hoopis näha, kuidas Piibli nõuannete ellurakendamine on sind aidanud. Jumal pakub kõigile – ka neile – võimalust valida, mis teed nad soovivad käia. (Jes. 48:17, 18.)

KUI PERELIIGE HÜLGAB JEHOOVA

17., 18. Mida teha, kui pereliige hülgab Jehoova?

17 Kui pereliige eemaldatakse kogudusest või ta ütleb usust lahti, võime tunda südames meeletut valu. Kuidas selliste tunnetega toime tulla?

18 Keskendu Jehoova teenimisele. Püüa oma usku tugevana hoida. Loe regulaarselt Piiblit, käi koguduse koosolekutel ja valmistu neiks. Tee kuulutustööd ja palu Jehoovalt vastupidamiseks jaksu. (Juuda 20, 21.) Aga mis siis, kui sa teed kõike seda masinlikult, nii et su mõtted on hoopis kuskil mujal? Ära anna alla! Sellised vaimsed tegevused aitavad sul saada kontrolli oma mõtete ja tunnete üle. Mõtle Laulu 73 kirjutajale. Tal tekkis vale hoiak ja see põhjustas talle palju vaeva, ent kui ta sisenes Jumala pühamusse, sai ta asjadest jälle õigesti aru. (Laul 73:16, 17.) Kui keskendud Jehoova teenimisele, võib see sindki aidata.

19. Mil viisil saad näidata, et pead lugu sellest, kuidas Jehoova distsiplineerib?

19 Pea lugu sellest, kuidas Jehoova distsiplineerib. Tema juhendite järgi toimimine tuleb pikemas perspektiivis kasuks kõigile, ka eksinule, ehkki algul on see valulik. (Loe Heebrealastele 12:11.) Näiteks on Jehoova meile öelnud, et me lõpetaksime läbikäimise mittekahetsevate patustajatega. (1. Kor. 5:11–13.) Hoolimata südamevalust tuleb meil vältida suhtlust eemaldatud pereliikmega, olgu siis telefoni teel, sõnumite, kirjade, meilide või sotsiaalmeedia kaudu.

20. Mille suhtes ei tohiks me lootust kaotada?

20 Ära kaota lootust. Armastus „loodab kõike”, kaasa arvatud seda, et need, kes on Jehoova hüljanud, tulevad tema juurde tagasi. (1. Kor. 13:7.) Kui paned tähele, et su lähedase pereliikme hoiak on paranemas, võid palvetada, et ta leiaks pühakirja abil jõudu ja vastaks Jehoova kutsele „Pöördu tagasi mu juurde”. (Jes. 44:22.)

21. Mida sa peaksid tegema, kui pereliikmed sulle Jeesuse järgimise pärast vastupanu osutavad?

21 Jeesus ütles, et me peaksime armastama teda rohkem kui inimesi. Ta oli kindel, et tema jüngritel on vaprust jääda talle ustavaks ka pereliikmete vastupanu korral. Kui Jeesuse järgimine on toonud sinu perekonda mõõga, siis usalda selles olukorras Jehoovat, kes suudab sind aidata. (Jes. 41:10, 13.) Tea, et Jehooval ja Jeesusel on sinu üle hea meel ning et nad tasuvad sulle sinu ustavuse eest.

^ lõik 10 Selle kohta, kuidas õpetada lapsi usuliselt killustunud perekonnas, leiab lisainfot 2002. aasta 15. augusti Vahitorni artiklist „Lugejate küsimusi”.