Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Hoia võõrkeelsel territooriumil teenides tugevat usku

Hoia võõrkeelsel territooriumil teenides tugevat usku

„Ma talletan sinu ütlusi oma südames.” (LAUL 119:11)

LAULUD: 142, 92

1.–3. a) Mis peaks olema meie eesmärk, ükskõik kus me ka ei teeniks? b) Milliseid väljakutseid on neil, kes teenivad võõrkeelsel põllul, ning mis küsimused tekivad? (Vaata pilti artikli alguses.)

TUHANDED Jehoova tunnistajad etendavad tähtsat osa selle prohvetiennustuse täitumises, mille kohaselt kuulutatakse head sõnumit „igale rahvale, suguvõsale, keelele ja hõimule”. (Ilm. 14:6.) Kas sina oled nende seas, kes õpivad uut keelt? Vahest teenid sa misjonärina või oled kolinud välismaale, et aidata seal, kus on suur vajadus kuulutajate järele. Või oled hakanud käima oma kodumaal mõne võõrkeelse koguduse koosolekutel.

2 Jumala teenijatena tuleb meil kõigil kanda hoolt selle eest, et meie enda ja meie pereliikmete usk oleks tugev. (Matt. 5:3.) Tiheda graafiku tõttu võime aga mõnikord tunda, et on keeruline leida aega sügavaks isiklikuks uurimiseks. Kuid neil, kes teenivad võõrkeelsel põllul, on teisigi väljakutseid.

3 Peale uue keele õppimise tuleb neil korrapäraselt ja sügavuti Piiblit uurida. (1. Kor. 2:10.) Kuidas nad saavad seda  teha, kui nad ei saa täielikult aru sellestki, mida koosolekutel räägitakse? Ning miks tuleks kristlikel vanematel hoolitseda selle eest, et Jumala sõna oleks nende laste südames?

SUHTED JEHOOVAGA VÕIVAD SATTUDA OHTU

4. Mis võib ohustada meie suhteid Jehoovaga? Too näide.

4 Kui me ei saa Jumala sõnast võõrkeeles hästi aru, ohustab see meie suhteid Jehoovaga. Viiendal sajandil e.m.a valmistas Nehemjale muret see, kui ta kuulis, et osa Babülooniast naasnud juutide lapsi ei oska heebrea keelt. (Loe Nehemja 13:23, 24.) Kuna need lapsed ei saanud Jumala sõnast aru, võõrandusid nad Jehoovast ja tema rahvast. (Neh. 8:2, 8.)

5., 6. Mida on mõned võõrkeelsel territooriumil teenivad lapsevanemad märganud? Mis on selle põhjus?

5 Mõned võõrkeelsel territooriumil teenivad vanemad on märganud, et nende laste huvi tõe vastu on kahanenud. Kuna lapsed ei saa koosolekutel kõigest aru, ei puuduta kuuldu nende südant. Pedro [1], kes kolis perega Lõuna-Ameerikast Austraaliasse, sõnab: „Usuteemaliste vestlustega on seotud süda ja tunded.” (Luuka 24:32.)

6 Kui me loeme midagi võõrkeeles, ei pruugi see avaldada meile nii palju mõju kui emakeelne materjal. Lisaks võib see, et me ei oska teises keeles hästi suhelda, üsna väsitav olla ja mõjutada ka meie teenistust. Seega, samal ajal kui me hoiame põlevana soovi teenida Jehoovat võõrkeelsel territooriumil, on tähtis hoolitseda selle eest, et meie suhted Jehoovaga oleksid tugevad. (Matt. 4:4.)

NAD HOIDSID OMA SUHTEID JEHOOVAGA

7. Mida tegid babüloonlased, et Taaniel võtaks omaks nende kultuuri ja religiooni?

7 Kui Taaniel ja tema kaaslased viidi pagendusse, õpetasid babüloonlased neile „kaldealaste kirja ja keelt”, et nad sulanduksid kohalikku kultuuri. Peale selle andis õukonnaametnik, kes vastutas nende õpetamise eest, neile babüloonia nimed. (Taan. 1:3–7.) Taanieli uus nimi tulenes Babüloonia peajumala Beeli nimest. Kuningas Nebukadnetsar soovis ilmselt Taanieli uskuma panna, et tolle Jumal Jehoova on Babüloonia jumalast alamal positsioonil. (Taan. 4:8.)

8. Mis aitas Taanielil võõral maal elades tugevat usku hoida?

8 Taanielile pakuti kuninga hõrgutisi, kuid ta „otsustas oma südames mitte rüvetada end”. (Taan. 1:8.) Kuna ta uuris „pühi raamatuid” oma emakeeles, oli tal võõral maal elades tugev usk. (Taan. 9:2, allmärkus.) Seetõttu tunti teda umbes 70 aastat pärast Babüloni pagendamist ikka veel tema heebrea nime järgi. (Taan. 5:13.)

9. Millist mõju avaldas Jumala sõna Laulu 119 kirjutajale?

9 Laulu 119 kirjutaja oli kuninga õukondlaste pilkealune, kuid Jumala sõnast sai ta julgust, et teistest erineda. (Laul 119:23, 61.) Jumala ütlused olid sügaval tema südames. (Loe Laul 119:11, 46.)

HOIA TUGEVAT USKU

10., 11. a) Mis peaks olema Jumala sõna uurides meie eesmärk? b) Kuidas on meil võimalik seda eesmärki saavutada? Too näide.

10 Kuigi meil võib teokraatlike ja ilmalike kohustuste tõttu väga kiire olla,  tuleb meil kõigil võtta aega iseseisvaks uurimiseks ja pere piibliõhtuks. (Efesl. 5:15, 16.) Ent meie eesmärk ei peaks olema lihtsalt lugeda läbi teatud arv lehekülgi või valmistuda koosolekutel vastamiseks. Me soovime, et Jumala sõna puudutaks meie südant ja tugevdaks meie usku.

11 Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb meil olla tasakaalukad. Me ei peaks uurimise ajal pidama silmas üksnes teiste, vaid ka enda vajadusi. (Filipl. 1:9, 10.) Meil on tarvis mõista, et kui valmistume kuulutustööks ja koosolekuteks või koostame kõnet, ei pruugi need mõtted olla otseselt seotud meie enda eluga. Toome näite. Kuigi kokk maitseb toitu, enne kui seda serveeritakse, ei saa ta sellest veel kõhtu täis. Kui ta soovib olla terve ja tugev, peab ta valmistama korralikku toitu ka endale. Meilgi tuleb toita end vaimutoiduga nii, et see rahuldaks meie isiklikke vajadusi.

12., 13. Miks on paljud võõrkeelsel põllul teenijad otsustanud uurida Piiblit ja meie väljaandeid oma emakeeles?

12 Paljud võõrkeelsel põllul teenivad vennad ja õed on leidnud, et parem on uurida Piiblit oma emakeeles. (Ap. t. 2:8.) Isegi misjonärid tunnistavad, et nad ei saa välisriigis teenides tugevat usku hoida pelgalt selle vaimutoidu abil, mida nad võõrkeelsetel koosolekutel saavad.

13 Alain, kes on õppinud kaheksa aastat pärsia keelt, möönab: „Kui ma valmistun koosolekuteks pärsia keeles, läheb palju tähelepanu keele peale. Niisuguse ajugümnastika tõttu ei puuduta  loetavad mõtted alati mu südant. Seepärast püüan korrapäraselt uurida Piiblit ja meie väljaandeid oma emakeeles.”

PÜÜA JÕUDA OMA LASTE SÜDAMENI

14. Mis peaks olema kristlike vanemate eesmärk ja miks?

14 Kristlike vanemate eesmärk peaks olema see, et Jumala sõna jõuaks nende laste südamesse. Teeninud võõrkeelsel territooriumil üle kolme aasta, märkasid Serge ja tema naine Muriel, et nende 17-aastane poeg ei tunne Jumala teenimisest enam rõõmu. „Talle ei meeldinud võõrkeeles kuulutada, kuid prantsuse keeles meeldis talle varem seda väga teha,” ütleb Muriel. „Kui saime aru, et meie poja vaimne kasv on jäänud toppama,” selgitab Serge, „otsustasime minna tagasi oma endisse kogudusse.”

Tee oma parim, et tõde juurduks sinu laste südames (vaata lõike 14, 15)

15. a) Mis asjaoludel võivad vanemad otsustada naasta kogudusse, mille koosolekud toimuvad nende lastele kõige mõistetavamas keeles? b) Mida manitseb kirjakoht 5. Moosese 6:5–7 lapsevanemaid tegema?

15 Mis asjaoludel võivad vanemad otsustada naasta kogudusse, mille koosolekud toimuvad nende lastele kõige mõistetavamas keeles? Esiteks tuleks neil mõelda sellele, kas neil on ikka piisavalt aega ja jaksu, et juurutada lastesse armastust Jehoova vastu ja samal ajal õpetada neile võõrkeelt. Teiseks võivad nad tähele panna, et lastel puudub huvi vaimsete asjade või võõrkeelse territooriumi vastu, kus nad teenivad. Sellises olukorras võivad kristlikud vanemad otsustada kolida tagasi kogudusse, kus kasutatakse nende lastele kõige mõistetavamat keelt, vähemalt seniks, kuni lapsed saavad tões tugevaks. (Loe 5. Moosese 6:5–7.)

16., 17. Mida on mõned vanemad võõrkeelsel territooriumil teenides teinud, et aidata oma lastel usku tugevdada?

16 Mõned vanemad jällegi on püüdnud anda oma lastele juhatust nende emakeeles, ehkki nad käivad võõrkeelse koguduse või grupi koosolekutel. Charles, kelle kolm tütart on vanuses 9 kuni 13, on oma perega lingalakeelses grupis. Ta selgitab: „Tegime otsuse, et lastega uurimine ja pere piibliõhtu toimub meie emakeeles. Samas mängime lingala keeles mänge ja harjutame läbi erinevaid olukordi, et lapsed võiksid keeleõppest rõõmu tunda.”

Õpi kohalikku keelt ja püüa koosolekutel vastata (vaata lõike 16, 17)

17 Kevin, kelle tütardest üks on viiene ja teine kaheksane, on kõvasti pingutanud, et õpetada oma lastele Piibli tõdesid, sest nad ei saa veel täielikult aru kõigest, mida nad võõrkeelse koguduse koosolekutel kuulevad. Ta räägib: „Mina ja mu naine uurime mõlema tütrega nende emakeeles, milleks on prantsuse keel. Samuti oleme seadnud eesmärgiks käia korra kuus prantsuskeelsel koosolekul ning puhkuse ajal oleme käinud kokkutulekutel, mis toimuvad meie emakeeles.”

18. a) Kuidas aitab kirjakoht Roomlastele 15:1, 2 vanematel otsustada, mis on nende lastele parim? b) Milliseid soovitusi on mõned lapsevanemad andnud? (Vaata järelmärkust.)

18 Muidugi peab iga pere oma olukorras vaatama, mida oleks kõige parem teha, et nende lapsed suudaksid hoida Jehoovaga lähedasi suhteid. [2] (Gal. 6:5.) Muriel, kellest varem juttu oli, ütleb, et nad on mehega loobunud enda eelistustest, et nende poja usk ei nõrgeneks. (Loe Roomlastele 15:1, 2.) Serge  on tagasi vaadates kindel, et nende pere tegi õige otsuse. Ta sõnab: „Sellest alates, kui läksime tagasi prantsuskeelsesse kogudusse, on meie poja usk üha tugevnenud ja ta lasi end ristida. Praegu teenib ta üldpioneerina. Ta kaalub isegi, kas minna uuesti võõrkeelsesse gruppi.”

LASE JUMALA SÕNAL OMA SÜDANT PUUDUTADA

19., 20. Kuidas me saame näidata armastust Jumala sõna vastu?

19 Armastusest inimeste vastu on Jehoova lasknud kirja panna Piibli, mis on kättesaadav sadades keeltes, et kõiksugused inimesed võiksid õppida tõde hästi tundma. (1. Tim. 2:4.) Ta teab, et meie suhted temaga tugevnevad kõige paremini siis, kui loeme tema mõtteid oma emakeeles.

20 Meil kõigil on tarvis kõvasti pingutada, et tugevdada oma suhteid Jehoovaga. Kui uurime Jumala sõna korrapäraselt oma emakeeles, siis hoiame enda ja oma pereliikmete usu tugevana ning saame sellega näidata, et peame Jumala ütlusi tõesti kalliks. (Laul 119:11.)

^ [1] (5. lõik.) Nimesid on muudetud.

^ [2] (18. lõik.) Piibli põhimõtteid, mis võivad sinu perele abiks olla, leiab näiteks artiklist „Laste kasvatamine võõrsil – raskused ja tasu” (Vahitorn, 15. oktoober 2002).