Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Abi immigrantide lastele

Abi immigrantide lastele

„Miski ei tee mulle suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tõeteel käivat.” (3. JOH. 4)

LAULUD: 88, 41

1., 2. a) Millise probleemi ees seisavad paljud immigrantide lapsed? b) Milliseid küsimusi me selles artiklis arutame?

„MINU vanemad on immigrandid. Kui olin väike, rääkisin nende keelt nii kodus kui ka koguduses,” jutustab Joshua. „Kui aga läksin kooli, hakkasin eelistama kohalikku keelt. Mõne aastaga toimus täielik pööre. Ma ei saanud enam koosolekutel räägitavast aru ning mu vanemate kultuur oli jäänud mulle kuidagi kaugeks.” Samamoodi nagu Joshua, on tundnud ka paljud teised.

2 Tänapäeval elab rohkem kui 240 miljonit inimest väljaspool oma sünnimaad. Kui sina oled üks neist ja sul on lapsed, siis kuidas sa saaksid teha oma parima, et nad õpiksid Jehoovat armastama ja hakkaksid tõeteel käima? (3. Joh. 4.) Ja kuidas saavad teised aidata?

VANEMAD, OLGE EESKUJUKS

3., 4. a) Kuidas saavad vanemad olla oma lastele eeskujuks? b) Mida ei tohiks vanemad oma lastelt oodata?

3 Vanemad, teie eeskuju on väga oluline, kui soovite, et teie lapsed hakkaksid käima igavesse ellu viival teel. Kui su lapsed näevad, et sa pead kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki, õpivad ka nemad toetuma oma igapäevaelus Jehoovale.  (Matt. 6:33, 34.) Seepärast ela lihtsat elu. Too materiaalsed asjad ohvriks vaimsete asjade nimel, mitte vastupidi. Püüa vältida võlgasid. Piibel innustab meid otsima varandust, mis on taevas – ehk Jehoova heakskiitu –, mitte austust inimestelt või rikkust. (Loe Markuse 10:21, 22; Joh. 12:43.)

4 Ärgu olgu sul nii kiire, et sul pole oma laste jaoks aega. Anna neile teada, kui uhke sa nende üle oled, et nad hoiavad Jehoova teenimise oma elus esikohal ega otsi tuntust või rikkust, ükskõik kas iseendale või sulle. Hoidu mittekristlikust mõtteviisist, et lapsed peavad oma vanematele võimaldama mugava elu. Pühakiri ütleb: „Lapsed ei pea ju koguma vara oma vanematele, vaid vanemad lastele.” (2. Kor. 12:14.)

VANEMAD, PÜÜDKE ÜLETADA KEELEBARJÄÄR

5. Miks tuleb vanematel oma lastega Jehoovast rääkida?

5 Nagu ennustatud, voolab Jehoova organisatsiooni inimesi „rahvaste hulgast, kõigist keeltest”. (Sak. 8:23.) Ent kui sul on tekkinud oma lastega keelebarjäär, võib sul olla raske neile tõde õpetada. Su lapsed on kõige olulisemad piibliõpilased, kes sul eales võivad olla, ning sellest, kas nad õpivad tundma Jehoovat, sõltub nende igavene elu. (Joh. 17:3.) Seepärast on sul vaja rääkida neile Jehoova õpetustest igal sobival võimalusel. (Loe 5. Moosese 6:6, 7.)

6. Kuidas võib su lastele tulla kasuks see, kui nad oskavad sinu keelt? (Vaata pilti artikli alguses.)

6 Sinu lapsed õpivad tõenäoliselt kohalikku keelt koolis ja teiste käest. Ent sinu keelt õpivad nad peamiselt siis, kui sa nendega selles keeles tihti vestled. Kui su lapsed oskavad sinu keelt, saate rääkida südamest südamesse. Lisaks teritab kakskeelsus nende mõistust ja aitab neil erisuguste inimestega paremini suhelda. Samuti võib see anda neile võimaluse teha rohkem Jehoova teenistuses. „Võõrkeelses koguduses olla on lahe,” ütleb Carolina, kelle vanemad on immigrandid. „Põnev on aidata seal, kus on vaja abi.”

7. Mida saab ette võtta lapsevanem, kelle peres on keelebarjäär?

7 Kuna immigrantide lapsed võtavad omaks kohaliku kultuuri ja keele, võib aga juhtuda, et mõned neist kaotavad soovi või isegi oskuse rääkida oma vanemate emakeelt. Kui see peab paika sinu laste puhul, siis kas sul oleks võimalik õppida kasvõi mingil määral kohalikku keelt? Palju lihtsam on kasvatada oma lapsi tublideks kristlasteks, kui sa mõistad, millest nad räägivad, millega nad meelt lahutavad, mis koolitöid nad teevad, ja kui saad otse suhelda nende õpetajatega. On tõsi, et uue keele õppimine nõuab aega, pingutusi ja alandlikkust. Ent kui sinu laps jääks millegi pärast näiteks kurdiks, siis kas ei püüaks sa õppida viipekeelt, et temaga suhelda? Kas ei vääri samasugust tähelepanu laps, kes oskab paremini mõnd teist kõneldavat keelt? *

8. Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata, kui nad ei oska hästi kohalikku keelt?

8 Tõtt-öelda pole paljudel immigrantidest vanematel võimalik oma laste uut keelt päris selgeks saada. See võib teha vanematele raskeks oma lastele sügavamate Piibli tõdede õpetamise. (2. Tim.  3:15.) Sellegipoolest saab vanem aidata oma lastel Jehoovat tundma õppida ja armastama hakata. „Meie ema, kes kasvatas meid üksi, ei mõistnud eriti meie keelt. Mina ja mu õed aga ei rääkinud hästi tema keelt,” meenutab kogudusevanem nimega Shan. „Ent kui me nägime teda uurimas, palvetamas ja seda, kuidas ta pingutas, et juhatada iga nädal pere piibliõhtut, mõistsime, et Jehoova tundma õppimine on väga tähtis.”

9. Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel Jehoovat tundma õppida kahes keeles?

9 Mõnel lapsel tuleb Jehoovat tundma õppida kahes keeles: koolikeeles ja kodukeeles. Seetõttu kasutab osa lapsevanemaid trükiväljaandeid, helisalvestisi ja videoid mõlemas keeles. On selge, et immigrantidest vanematel tuleb võtta rohkem aega ja näha rohkem vaeva, et aidata oma lastel Jehoovaga lähedasi suhteid luua.

MISKEELSESSE KOGUDUSSE PEAKSITE KUULUMA?

10. a) Kes peaks otsustama, miskeelsesse kogudusse pere kuulub? b) Mida tal tuleks enne otsuse langetamist teha?

10 Kui võõramaalased elavad kaugel teistest nende keelt kõnelevatest Jehoova tunnistajatest, tuleb neil minna kogudusse, kus räägitakse kohalikku keelt. (Laul 146:9.) Ent kui teie elukoha läheduses on ka teie emakeelne kogudus, on perepeal tarvis otsustada, milline kogudus oleks perele parim. (1. Kor. 11:3.) Enne otsuse langetamist oleks perepeal hea hoolikalt mõelda ja Jehoovaga palves sellest rääkida. Samuti tuleks nõu pidada oma naise ja lastega. Millega peaks perepea arvestama? Millised Piibli põhimõtted võivad aidata tal otsust teha?

11., 12. a) Kuidas sõltub keelest see, kui palju laps koosolekutest kasu saab? b) Miks on mõnel lapsel tekkinud vastumeelsus oma vanemate keele suhtes?

11 Vanemad peavad hoolikalt mõtlema, mis on nende laste vajadused. Et laps võiks Piibli tõdesid selgelt mõista, ei piisa muidugi neist vähestest tundidest, mil ta viibib koguduse koosolekutel, ükskõik mis keelt ta ka ei räägiks. Kuid mõtle järgnevale. Kui lapsed viibivad koosolekutel, mille keelest nad kõige paremini aru saavad, võivad nad endasse otsekui käsnana imada Piibli õpetusi. Nad võivad õppida rohkem, kui vanem aimatagi oskab. Olukord on aga teistsugune, kui nad ei mõista keelt täielikult. (Loe 1. Korintlastele 14:9, 11.) Lisaks ei tarvitse lapse emakeel jääda keeleks, millest ta kõige paremini aru saab ja mis tema südant puudutab. Mõned lapsed võivad õppida vastama, tegema esitlusi ja pidama kõnesid oma vanemate emakeeles, ilma et see tuleks nende südamest.

12 Kuid keel pole ainus asi, mis lapse südant mõjutab. Varem mainitud Joshua puhul oli see just nii. Tema õde Esther märgib: „Lapsed panevad oma vanemate keele, kultuuri ja usu kõik ühte patta.” Kui vanemate kultuur on lastele kauge, võib neil tekkida vastumeelsus ka nende keele ja isegi usu suhtes. Mida vanemad saaksid sellises olukorras teha?

13., 14. a) Miks läks üks pere kogudusse, kus kõneldakse kohalikku keelt? b) Mis aitas vanematel püsida vaimselt tugevatena?

13 Kristlikele lapsevanematele on laste vaimne heaolu tähtsam kui iseenda eelistused. (1. Kor. 10:24.) Joshua ja Estheri isa Samuel jutustab: „Me jälgisime naisega, mis keeles puudutab tõde meie lapsi kõige enam, ning palusime  Jehoovalt tarkust. Mõistsime, et parim otsus pole meile just kõige mugavam. Märkasime, et meie emakeelses koguduses ei edenenud lapsed hästi, ja seepärast otsustasime minna kogudusse, kus räägitakse kohalikku keelt. Käisime üheskoos korrapäraselt koosolekutel ja kuulutustööl. Samuti kutsusime kohalikke vendi ja õdesid meiega einestama või väljasõitudele. Kõik see aitas meie lastel koguduse sõpradega lähedasemaks saada. Samuti õppisid nad tundma Jehoovat kui oma isa ja sõpra, mitte vaid kui Jumalat. Meile oli see palju olulisem kui see, et nad valdaksid täielikult meie keelt.”

14 Samuel lisab: „Et püsida ise vaimselt tugevana, käisime naisega ka koosolekutel, mis toimusid meie keeles. Elu oli väga kiire ja me olime tihti väsinud. Kuid me oleme Jehoovale tänulikud, et ta õnnistas meie pingutusi ja ohvrimeelsust. Kõik meie kolm last on praegu täisajalises teenistuses.”

MIDA SAAVAD NOORED ISE TEHA?

15. Miks tundis Kristina, et tal oleks parem olla koguduses, milles räägitakse kohalikku keelt?

15 Täiskasvanud lapsed võivad jõuda järeldusele, et neil oleks parem teenida Jehoovat koguduses, kus räägitakse neile arusaadavamat keelt. Vanemad ei tohiks arvata, et kui laps nii otsustab, siis järelikult on tal midagi nende vastu. „Ma sain oma vanemate keelest üldjoontes aru, aga koosolekutel kasutatavat keelt oli mul raske mõista,” sõnab Kristina. „12-aastasena käisin kokkutulekul, mis oli minu koolikeeles. Esimest korda mõistsin, et see, mida ma kuulen, on tõde. Järgmine oluline hetk oli siis, kui hakkasin oma koolikeeles palvetama. Võisin Jehoovaga lõpuks ometi südamest rääkida!” (Ap. t. 2:11, 41.) Kui Kristina sai täisealiseks, arutas ta asja oma vanematega ning otsustas minna kogudusse, kus räägitakse kohalikku keelt. Ta lausub: „See, et õppisin tundma Jehoovat oma südamekeeles, pani mind tegutsema.” Varsti sai temast pioneer ning Jehoova teenimine on talle suurt rõõmu toonud.

16. Miks on Nadia rõõmus, et ta jäi võõrkeelsesse kogudusse?

16 Kas sina, noor, tunned samuti, et tahaksid minna kogudusse, kus kõneldakse kohalikku keelt? Kui jah, siis mõtle, miks sa nii tunned. Kas see aitaks sul Jehoovaga lähedasemaks saada? (Jaak. 4:8.) Või tahad sa lihtsalt minna oma vanemate silma alt ära ja loodad kergemalt läbi ajada? „Kui me õdede-vendadega teismelised olime, tahtsime vahetada kogudust,” jutustab Nadia, kes teenib praegu Peetelis. Tema vanemad aga leidsid, et nõnda kannataks laste vaimsus. Nadia lisab: „Praegu oleme tänulikud oma vanematele, kes nägid kõvasti vaeva, et õpetada meile oma keelt, ja hoidsid meid võõrkeelses koguduses. See on rikastanud meie elu ja andnud meile rohkem võimalusi aidata teistel Jehoovat tundma õppida.”

KUIDAS SAAVAD TEISED AIDATA?

17. a) Kellele on Jehoova andnud kohustuse lapsi kasvatada? b) Millist abi võivad lapsevanemad küsida?

17 Jehoova on andnud vanematele – mitte vanavanematele või kellelegi teisele – kohustuse õpetada oma lastele pühakirja tõde. (Loe Õpetussõnad 1:8; 31:10, 27, 28.) Ent vanemad, kes kohalikku keelt ei oska, võivad vajada abi, et oma laste südant puudutada. Kui  vanemad sellist abi paluvad, ei tähenda see, et nad püüavad oma kohustusest kõrvale hiilida. See võib hoopis näidata, et nad tõesti soovivad oma lapsi kasvatada Jehoova juhatuse järgi ja juurutada neisse tema mõtteviisi. (Efesl. 6:4.) Näiteks võivad vanemad küsida kogudusevanematelt soovitusi pere piibliõhtu juhatamiseks või abi, et leida oma lastele häid sõpru.

Nii lastele kui ka nende vanematele tuleb kasuks koguduseliikmetega läbi käimine (vaata lõike 18, 19)

18., 19. a) Kuidas saavad tublid kristlased noori aidata? b) Mida peavad vanemad meeles hoidma?

18 Vanemad võivad aeg-ajalt kutsuda oma pere piibliõhtule teisi peresid. Samuti võivad noored õppida tublidelt vaimsetelt kristlastelt, kui käivad nendega kuulutamas või veedavad üheskoos vaba aega. (Õpet. 27:17.) „Ma mäletan hästi vendi, kes võtsid mind oma tiiva alla,” räägib Shan, kellest oli juttu eespool. „Kui nad aitasid mind õpilaskõnede tegemisel, sain ma alati midagi uut teada. Samuti meeldis mulle väga vendadega ühiselt vaba aega veeta.”

19 Loomulikult tuleb neil, kellelt on abi palutud, innustada lapsi oma vanematest lugu pidama. Nad saavad seda teha, kui räägivad laste vanematest head ega võta enda kanda isa või ema rolli. Samuti peaksid need, kes lapsi aitavad, vältima sellist käitumist, mis võib tunduda koguduseliikmetele või kellelegi väljastpoolt kogudust moraalselt küsitav. (1. Peetr. 2:12.) Vanemad ei saa laste vaimset suunamist lihtsalt teiste hooleks jätta. Neil tuleb hoida silm peal sellel, kuidas nende lapsi aidatakse, ning pidada meeles, et vastutus oma lastele Piibli tõde õpetada lasub ikkagi neil.

20. Kuidas võivad vanemad aidata oma lastel saada tublideks Jehoova teenijateks?

20 Vanemad, paluge Jehoovalt abi ja tehke oma parim. (Loe 2. Ajaraamat 15:7.) Pidage oma laste suhteid Jehoovaga tähtsamaks kui omaenda eelistusi. Nähke vaeva selle nimel, et pühakirja tõde puudutaks laste südant. Ärge kunagi kaotage oma laste suhtes lootust: neist võivad saada tublid Jehoova teenijad. Kui lapsed järgivad Jumala sõna juhatust ja teie head eeskuju, võite tunda nagu apostel Johannes, kes kirjutas oma vaimsete laste kohta: „Miski ei tee mulle suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tõeteel käivat.” (3. Joh. 4.)

^ lõik 7 Vaata artiklit „Uut keelt on võimalik õppida!” (Ärgake!, märts 2007, lk 10–12).