Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Ära lase oma armastusel jaheneda

Ära lase oma armastusel jaheneda

„Kuna seadusetus üha kasvab, jaheneb paljude armastus.” (MATT. 24:12)

LAULUD: 60, 135

1., 2. a) Kelle kohta peamiselt käisid esimesel sajandil Jeesuse sõnad, mis on kirjas piiblisalmis Matteuse 24:12? b) Kuidas näitab Apostlite tegude raamat, et enamik algkristlastest olid armastavad? (Vaata pilti artikli alguses.)

ÜKS „selle ajastu viimsete päevade tundemärgi” osa on Jeesuse sõnul see, et „jaheneb paljude armastus”. (Matt. 24:3, 12.) Esimesel sajandil elanud juudid, kes väitsid, et nad on Jumala rahvas, lasid oma armastusel Jumala vastu jaheneda.

2 Enamik tolle aja kristlasi olid aga teistsugused. Nad „kuulutasid iga päev head sõnumit messias Jeesusest”, armastasid Jumalat, oma usukaaslasi ning ka neid, kes veel tõde ei tundnud. (Ap. t. 2:44–47; 5:42.) Sellegipoolest lasid mõned Jeesuse järelkäijad oma armastusel jaheneda.

3. Miks võis mõne kristlase armastus jaheneda?

3 Ülesäratatud Jeesus ütles esimese sajandi Efesose kogudusele: „Ma pole rahul sellega, et sa oled lasknud hääbuda armastusel, mis sul algul oli.” (Ilm. 2:4.) Mis võis olla üks põhjus, miks sealsete kristlaste armastus oli jahenenud? Neid võis olla mõjutanud nende ümber elavate inimeste  mõtteviis. Efesose elanikud olid keskendunud oma soovide rahuldamisele. (Efesl. 2:2, 3.) Efesos oli täis pahesid, nagu seda on ka paljud tänapäeva linnad. See oli kuulus oma jõukuse poolest. Efeslased pidasid oluliseks luksust, vaba aja veetmist ja mugavat elu. Isekad naudingud tõrjusid aga eemale isetu armastuse. Lisaks vohas seal ebamoraalsus ja Jumala seadustesse suhtuti üleolevalt.

4. a) Miks võib öelda, et armastus on meie päevil jahenenud? b) Milliseid valdkondi, milles meie armastus võib jaheneda, me uurima hakkame?

4 Jeesuse ennustus armastuse jahenemisest käib ka meie päevade kohta. Tänapäeva inimesed armastavad aina vähem Jumalat. Miljonid on pööranud talle selja ja loodavad, et maailma probleemidele toovad lahenduse inimorganisatsioonid. On selge, et nende inimeste armastus, kes ei teeni Jehoovat, muudkui jaheneb. Ent ka tõeliste kristlaste armastus võib hääbuda, nagu juhtus Efesose koguduses. Vaatame nüüd kolme valdkonda, milles meie armastus võib jaheneda: 1) armastus Jehoova vastu, 2) armastus Piibli tõe vastu ja 3) armastus meie vendade vastu.

ARMASTUS JEHOOVA VASTU

5. Miks me peame armastama Jumalat?

5 Selsamal päeval, kui Jeesus hoiatas armastuse jahenemise eest, oli ta varem öelnud, keda on kõige olulisem armastada. Ta sõnas: „„Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega.” See on suurim ja esimene käsk.” (Matt. 22:37, 38.) Meie sügav armastus Jumala vastu aitab meil kuuletuda tema käskudele, pidada vastu raskustes ja vihata halba. (Loe Laul 97:10.) Saatan ja tema maailm püüavad aga õõnestada meie armastust Jumala vastu.

6. Mis on tagajärg, kui armastus Jumalasse kaob?

6 Inimestel tänapäeva maailmas pole õiget arusaama sellest, mis on armastus. Selle asemel et armastada oma loojat, on nad enesearmastajad. (2. Tim. 3:2.) Saatana maailm õhutab „patuseid ihasid, silmahimu ja varaga uhkeldamist”. (1. Joh. 2:16.) Apostel Paulus hoiatas usukaaslasi patuste naudingute eest, kui ütles: „Patusest loomusest juhitud mõtteviis tähendab surma, ... sest patusest loomusest juhitud mõtteviis tähendab vaenu Jumalaga.” (Rooml. 8:6, 7.) Tõepoolest, need, kes on ajanud taga materiaalseid asju või rahuldanud vääralt oma seksuaaliha, on lõpuks pettunud ja põhjustanud endale palju valu. (1. Kor. 6:18; 1. Tim. 6:9, 10.)

7. Milline oht ähvardab tänapäeva kristlasi?

7 Mõnel maal levitavad ateistid, agnostikud ja evolutsiooni pooldajad ideid, mis õõnestavad armastust Jumala vastu või usku tema olemasollu. Nad jätavad mulje, et ainult naiivsed ja harimatud inimesed usuvad Loojasse. Paljudel on suurem austus teadlaste kui Looja vastu. (Rooml. 1:25.) Kui jääme selliseid õpetusi kuulama, võime Jehoovast eemale triivida ja meie armastus võib jaheneda. (Heebr. 3:12.)

8. a) Milliseid muret tekitavaid olukordi võib Jehoova teenijatel ette tulla? b) Mida lohutavat öeldakse Laulus 136?

8 Meie usk Jumalasse ja armastus tema vastu võib nõrgeneda ka siis, kui oleme masenduses. Meil kõigil tuleb selles Saatana võimuses olevas maailmas  ette aegu, mil tunneme end rusutuna. (1. Joh. 5:19.) Võib-olla teevad meile muret kõrge iga, kehv tervis või rahalised raskused. Või tunneme end halvasti, kuna mõni meie ettevõtmine ei õnnestunud, või siis on meie ootused jäänud täitumata. Me ei tohiks aga selliste olukordade või tunnete tõttu arvata, et Jehoova on meid maha jätnud. Meid aitab, kui mõtiskleme Jehoova armastuse üle. Näiteks võime lugeda piiblisalmi Laul 136:23, kus öeldakse: „Tema pidas meid meeles meie alanduses, sest tema truu armastus kestab igavesti.” Jehoova truu armastus oma teenijate vastu on tõesti kustumatu. Me võime olla kindlad, et ta kuuleb meie abipalveid ja vastab neile. (Laul 116:1; 136:24–26.)

9. Mis aitas Paulusel hoida armastust Jumala vastu tugevana?

9 Nii nagu laulukirjutaja, sai ka Paulus jõudu, kui mõtiskles selle üle, kuidas Jehoova oli teda toetanud. Ta kirjutas: „Jehoova on mu abimees, ma ei karda. Mida võib inimene mulle teha.” (Heebr. 13:6.) Kindel usaldus Jehoova vastu aitas Paulusel võidelda elumuredega. Ta ei lubanud rasketel olukordadel end maha murda. Isegi vangis olles kirjutas ta mitu julgustavat kirja. (Efesl. 4:1; Filipl. 1:7; Fileem. 1.) Tõepoolest, ka äärmuslikes oludes jäi Pauluse armastus Jumala vastu vankumatuks. Mis teda aitas? Ta toetus Jumalale, kes „julgustab meid kõigis meie raskustes”. (2. Kor. 1:3, 4.) Kuidas me saame hoida Pauluse eeskujul oma armastuse Jehoova vastu tugevana?

Armasta Jehoovat (vaata lõiku 10)

10. Kuidas me saame hoida oma armastuse Jehoova vastu tugevana?

10 Paulus ütles, mis on üks olulisemaid asju, mis aitab meil hoida armastust Jehoova vastu tugevana. Ta kirjutas oma usukaaslastele: „Palvetage lakkamata.” Hiljem kirjutas ta veel: „Olge püsivad palves.” (1. Tess. 5:17; Rooml. 12:12.) Jehoovaga palves rääkimine võimaldab meil olla temaga heades suhetes. (Laul 86:3.) Kui võtame aega, et rääkida taevasele isale oma sisimatest mõtetest ja tunnetest, saame tahes-tahtmata temaga lähedasemaks. (Laul 65:2.) Lisaks kasvab meie armastus tema vastu, kui tajume seda, et ta vastab meie palvetele. Nii oleme üha rohkem veendunud, et „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad”. (Laul 145:18.) Kui usume kindlalt sellesse, et Jehoova meid armastavalt toetab, aitab see meil hakkama saada iga raskusega, millega me praegu või tulevikus silmitsi seisame.

ARMASTUS PIIBLI TÕE VASTU

11., 12. Kuidas me saame kasvatada armastust Piibli tõe vastu?

11 Kristlastena me peame tõde väga kalliks. Jumala sõna on tõe allikas. Jeesus ütles palves oma isale: „Sinu sõna on tõde.” (Joh. 17:17.) Et tõde armastada, on järelikult tarvis õppida hästi tundma Jumala sõna. (Kol. 1:10.) On aga vaja rohkemat, kui vaid teadmisi omandada. Pane tähele, kuidas aitab Laulu 119 kirjutaja meil mõista, mida tähendab Piibli tõde armastada. (Loe Laul 119:97–100.) Kas me võtame aega, et päeva jooksul pühakirja üle mõtiskleda? Kui mõtleme, kuidas pühakirja järgi elamine meie elu paremaks teeb, hakkame Piibli tõde veelgi enam hindama.

12 Laulukirjutaja lisas: „Kui magusad  on su ütlused mu suulaele, magusamad kui mesi mu suule!” (Laul 119:103.) Piiblil põhinevad väljaanded, mida Jehoova organisatsioon valmistab, on nagu maitsev toit. Kui meil on midagi väga maitsvat, võtame ilmselt aega, et seda mõnuledes süüa. Samuti tahame võtta aega uurimiseks. Sel juhul võime tõesti nautida tõe „meeldivaid sõnu”, need jäävad paremini meelde ja neid on lihtsam kasutada teiste aitamiseks. (Kog. 12:10.)

13. Mis aitas Jeremijal armastada pühakirja tõde ja mis mõju see talle avaldas?

13 Prohvet Jeremija armastas pühakirja tõde. Mõtle, millist mõju Jumala sõnad talle avaldasid. Ta ütles: „Kui leidus su sõnu, siis ma neelasin neid. Su sõna pani mind hõiskama ja rõõmustas mu südant, sest mulle on pandud sinu nimi, oo, Jehoova, vägede Jumal.” (Jer. 15:16.) Jeremija justkui neelas Jumala kallihinnalisi sõnu ning seedis neid, kui mõtiskles nende üle. Seetõttu väärtustas ta väga võimalust esindada Jehoovat ja kuulutada tema sõnumit. Kui armastame Piibli tõde, siis mõistame, milline au on kanda Jumala nime ja kuulutada head sõnumit tema kuningriigist sel lõpuajal.

Armasta Piibli tõde (vaata lõiku 14)

14. Kuidas veel me saame kasvatada oma armastust Piibli tõe vastu?

14 Mis veel peale Piibli ja meie väljaannete lugemise aitab meil kasvatada armastust Piibli tõe vastu? Meil on vaja käia korrapäraselt koguduse koosolekutel. Iganädalane piibliuurimine Vahitorni abil on üks peamisi viise, kuidas me õpetust saame. Et arutluse all olevat teemat täielikult mõista, on meil tarvis uurimiseks hästi ette valmistada. Näiteks oleks hea vaadata järele kõik viidatud kirjakohad. Tänapäeval võib ajakirja Vahitorn lugeda või alla laadida elektroonilisel kujul. See ajakiri on paljudes keeltes olemas meie veebisaidil jw.org või rakenduses JW Library. Mõned Vahitorni elektroonilised formaadid võimaldavad meil viidatud kirjakohad kiiresti järele vaadata. Ükskõik  missugust meetodit me ei kasuta, nende kirjakohtade lugemine ja nende üle mõtisklemine kasvatab meie armastust Piibli tõe vastu. (Loe Laul 1:2.)

VENNAARMASTUS

15., 16. a) Milline kohustus on meil kirjakoha Johannese 13:34, 35 järgi? b) Kuidas on vennaarmastus seotud armastusega Jumala ja Piibli vastu?

15 Viimasel õhtul enne surma ütles Jeesus oma jüngritele: „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina teid olen armastanud, armastage ka teie üksteist. Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:34, 35.)

16 Armastus vendade ja õdede vastu on seotud armastusega Jehoova vastu. Kui me ei armasta Jumalat, ei saa me ka armastada oma vendi. Ja kui me ei armasta oma vendi, ei saa me armastada Jumalat. Apostel Johannes kirjutas: „Kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei saa armastada Jumalat, keda ta pole näinud.” (1. Joh. 4:20.) Meie armastus Jehoova ja õdede-vendade vastu on seotud ka armastusega Piibli vastu. Miks võib nii väita? Sest kui me armastame seda, mida Piiblist õpime, tahame kuuletuda seal olevatele käskudele armastada Jumalat ja oma õdesid-vendi. (1. Peetr. 1:22; 1. Joh. 4:21.)

Armasta oma vendi ja õdesid (vaata lõiku 17)

17. Millised on mõned viisid, kuidas me saame osutada vennaarmastust?

17 Loe 1. Tessalooniklastele 4:9, 10. Millistel praktilistel viisidel me saame osutada vennaarmastust oma koguduses? Mõni eakam vend või õde vajab ehk transporti, et tulla koosolekutele. Või ootab kellelgi lesknaisel mõni asi kodus parandamist. (Jaak. 1:27.) Nii noored kui ka vanad, nii vennad kui ka õed, kes on masenduses või muudes raskustes, vajavad meie tähelepanu, julgustust ja lohutust. (Õpet. 12:25; Kol. 4:11.) Me tõendame, et armastame südamest oma usukaaslasi, kui näitame oma sõnade ja tegudega, et hoolime neist. (Gal. 6:10.)

18. Mis aitab meil lahendada väikseid erimeelsusi usukaaslastega?

18 Piiblis on ennustatud, et selle ajastu viimseil päevil lokkab isekus ja ahnus. (2. Tim. 3:1, 2.) Kristlastena tuleb meil seetõttu näha vaeva, et kasvatada endas armastust Jumala, Piibli tõe ja vendade vastu. Tõsi, mõnikord võib meil olla oma usukaaslastega väikseid erimeelsusi. Ent kuna me armastame üksteist, püüame need võimalikult kiirelt ja lahkelt lahendada. (Efesl. 4:32; Kol. 3:14.) Ärgem siis eales laskem oma armastusel jaheneda! Tehkem hoopis kõik selleks, et meil oleks tugev armastus Jehoova, Piibli ja meie vendade vastu.