1., 2. Miks uurida nelja Juuda kuninga eksimusi?

KUI sa näeksid kedagi teel libisemas ja kukkumas, kas ei oleks sa ise seda teed käies ettevaatlikum? Kui mõtiskleme, kuidas teised on eksinud, aitab see meil nende vigu mitte korrata. Sama peab paika usutee puhul. Me võime teiste vigadest, sealhulgas neist, mis on kirjas Piiblis, palju õppida.

² Eelmises artiklis mainitud neli Juuda kuningat teenisid Jehoovat kogu südamest. Sellegipoolest tegid nad tõsiseid vigu. See, mida Piibel neist räägib, on kirjutatud meile õpetuseks. Kuidas me saame samu eksimusi vältida? (Loe Roomlastele 15:4.)

3.–5. a) Millise vea Aasa tegi, kuigi ta teenis Jumalat kogu südamest? b) Miks võis Aasa toetuda inimtarkusele, kui Baesa Juuda vastu tuli?

³ Mõtleme kõigepealt kuningas Aasale ja vaatame, kuidas Jumala sõna võib meie elu mõjutada. Aasa toetus Jehoovale, kui Juuda vastu tuli miljon etiooplast, ent ta ei teinud  seda siis, kui Iisraeli kuningas Baesa hakkas kindlustama Raama linna, mis asus Aasa valitsusala piirimail. (2. Ajar. 16:1–3.) Sel korral toetus Aasa omaenese tarkusele ja maksis Süüria kuningale Ben-Hadadile, et see Baesat ründaks. Kas Aasa taktika tõi edu? Piibel ütleb: „Kui Baesa sellest kuulis, peatas ta töö ja jättis Raama kindlustamise pooleli.” (2. Ajar. 16:5.) Seega Aasa taktika töötas – vähemalt esmapilgul.

⁴ Kuidas vaatas Aasa otsusele aga Jehoova? Ta saatis prohvet Hanani Aasat manitsema, kuna see ei toetunud temale. (Loe 2. Ajaraamat 16:7–9.) „Nüüdsest peetakse su vastu sõdu,” teatas Hanani. Baesa oli sunnitud küll taganema, kuid ülejäänud Aasa valitsusaega iseloomustasid sõjad.

⁵ Nagu eelmises artiklis märgiti, uuris Jumal Aasa südant ja leidis, et see on täielikult temaga. (1. Kun. 15:14.) See, millise pühendumusega Aasa Jumalat teenis, vastas üldjoontes Jumala ootustele. Siiski ei pääsenud ta oma rumala otsuse tagajärgedest. Mis viis Aasa selleni, et ta lootis Ben-Hadadile ja iseendale, mitte Jehoovale? Ehk mõtles ta, et suudab diplomaatia või sõjaliste manöövritega saavutada paremaid tulemusi kui Jehoova abiga. Või vahest võttis ta kuulda kellegi halba nõu.

6. Mida me võime õppida Aasa eksimusest? Selgita.

⁶ Kas jutustus Aasast paneb meid läbi uurima oma tegusid? Kui seisame silmitsi probleemidega, millega tundub võimatu ise hakkama saada, on ilmselt lihtne mõista, et on vaja toetuda Jehoovale. Mida me teeme aga siis, kui peame toime tulema mõne väiksema murega? Kas toetume inimtarkusele ja üritame seda olukorda oma mõistusega lahendada? Või kas uurime Piibli põhimõtteid ja püüame nende järgi tegutseda, näidates sellega, et toetume Jehoovale? Näiteks võib mõni pereliige sulle öelda midagi negatiivset selle kohta, et lähed koosolekule või kokkutulekule. Kas sa palud Jehoovalt juhatust ja abi, et parimal moel olukorda lahendada? Või oletame, et sa kaotad töö ja uue leidmine on väga raske. Kas võimaliku tööandjaga rääkides annad sa talle siiski teada, et soovid käia koosolekutel? Ükskõik mis mure meil ka poleks, meil tuleb meeles hoida laulukirjutaja sõnu „Usalda oma tee Jehoova hoolde, toetu temale ja ta tegutseb su heaks”. (Laul 37:5.)

7., 8. Milliseid vigu tegi Joosafat ning mis olid tagajärjed? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁷ Mõtleme nüüd Aasa pojale Joosafatile. Tal oli väärt omadusi. Jehoovale toetudes saatis ta korda palju head. Siiski tegi ta ka rumalaid otsuseid. Näiteks sõlmis ta abieluliidu, mille kaudu ta sai sugulaseks põhjapoolse kuningriigi jumalakartmatu kuninga Ahabiga. Ja hoolimata prohvet Miikaja hoiatusest läks Joosafat koos Ahabiga süürlaste vastu sõdima. Ta pääses lahingus üle noatera. Pärast seda läks ta tagasi Jeruusalemma. (2. Ajar. 18:1–32.) Seal küsis prohvet Jehu temalt: „Kas sa tohid aidata jumalatuid ja armastada neid, kes vihkavad Jehoovat?” (Loe 2. Ajaraamat 19:1–3.)

 ⁸ Kas Joosafat õppis sellest midagi? Kuigi ta püüdis edaspidigi Jumalale heameelt valmistada, siis paistab, et ta ei võtnud juhtunust õppust ega pannud Jehu sõnu tähele. Joosafat sõlmis veel ühe rumala liidu, seekord Ahabi poja Ahasjaga, kes oli Jumala vaenlane. Joosafat ja Ahasja ehitasid koos laevu, kuid need läksid põhja ega täitnud oma otstarvet. (2. Ajar. 20:35–37.)

9. Kuidas võib halb seltskond meile mõjuda?

⁹ Joosafati lugu peaks panema meid end läbi uurima. Ta oli üldiselt hea kuningas: ta tegi, mis oli õige, ja „otsis Jehoovat kogu südamest”. (2. Ajar. 22:9.) See aga ei teinud teda immuunseks halva seltskonna suhtes. Piibel ütleb õigesti: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes rumalatega seltsib, sellel läheb halvasti.” (Õpet. 13:20.) Meie eesmärk võib küll olla huvilisi tõe juurde tuua, kuid meil tuleb meeles hoida, et liigne läbikäimine Ahabiga läks Joosafatile peaaegu tema elu maksma. Ka meil on riskantne käia tihedalt läbi nendega, kes Jehoovat ei teeni.

10. a) Mida me saame Joosafati elust õppida? b) Mida tasub meil meeles hoida, kui soovime abielluda?

¹⁰ Mida me saame Joosafati elust õppida? Mõni kristlane võib lasta endas tekkida romantilistel tunnetel kellegi vastu, kes ei armasta Jehoovat, mõeldes, et usukaaslaste seast ei leiaks ta endale niikuinii kedagi sobivat. Või õhutavad kristlase uskmatud sugulased teda abielluma, „enne kui on liiga hilja”. Ja mõni võib tunda erilist vajadust armastada ja olla armastatud. Mida peaks kristlane tegema? Hea oleks mõtiskleda selle üle, mis juhtus Joosafatiga. Enamasti otsis ta abi Jumalalt. (2. Ajar. 18:4–6.) Ent kui Joosafat käis läbi Ahabiga, kes ei armastanud Jehoovat, läks tal halvasti. Joosafat oleks pidanud hoidma  meeles, et Jehoova otsib neid, kelle süda on täielikult temaga. Ka meie päevil käib Jumala pilk ringi kogu maal, sest ta tahab meid võimsasti aidata. (2. Ajar. 16:9.) Ta mõistab meie olukorda ja armastab meid. Kas sina usud, et Jumal täidab su soovi tunda armastust ja lähedust? Sa võid olla kindel, et ükskord ta teeb seda.

11., 12. a) Millest ilmnes, mis oli Hiskija südames? b) Miks Hiskija pääses Jumala vihast?

¹¹ Hiskijalt saame õppida midagi südame kohta. Kord paljastas südamete uurija Jehoova, mis oli Hiskija südames. (Loe 2. Ajaraamat 32:31.) Kui Hiskija jäi väga haigeks, andis Jumal talle märgi selle kohta, et ta saab terveks: Jumal lasi varjul trepi peal kümme astet tagasi minna. Babüloni võimukandjad läkitasid oma saadikud Hiskija juurde ilmselt selleks, et imeteo kohta järele pärida. (2. Kun. 20:8–13; 2. Ajar. 32:24.) Kui Jumal oli Hiskija üksi jätnud, näitas see babüloonlastele tervet oma aardekambrit. See rumal tegu paljastas, mis oli Hiskija südames.

¹² Piibel ei räägi meile, miks Hiskija süda ülbeks läks. Võib-olla mõjutas teda võit assüürlaste üle või see, et Jumal ta imeväel terveks tegi. Või ehk oli põhjus selles, et ta oli väga rikas ja auväärne. Igal juhul muutus Hiskija ülbeks ning ta „ei hinnanud kõike seda head, mis talle osaks sai”. Kui kahju! Kuigi ta oli teeninud Jumalat kogu südamest, kurvastas ta mõnda aega Jehoovat. Hiljem aga Hiskija alandus ning Jumal ei valanud oma viha välja tema ega rahva peale. (2. Ajar. 32:25–27; Laul 138:6.)

13., 14. a) Millal võib Jehoova otsekui jätta meid üksi, et panna meid proovile? b) Kuidas me peaksime reageerima sellele, kui meid tänatakse?

¹³ Mida me võime Hiskija loost õppida? Pane tähele, et Hiskija muutus ülbeks üsna pea pärast seda, kui Jehoova oli andnud talle võidu assüürlaste üle ja tervendanud ta surmahaigusest. Kui meie oleme saavutanud midagi märkimisväärset, võib Jumal ka meid proovile panna, et näha, mis on meie südames. Näiteks võib keegi vend näha kõvasti vaeva, et mõnd kõnet ette valmistada ja seda suure kuulajaskonna ees esitada. Paljud tänavad teda. Kuidas ta niisugusele tänule ja kiitusele reageerib?

¹⁴ Kui meid tänatakse, teeme hästi, kui järgime Jeesuse nõu. Ta ütles: „Kui olete teinud kõik, mida teil kästi teha, öelge: „Me oleme tühipaljad orjad. Me oleme teinud, mida me pidimegi tegema.”” (Luuka 17:10.) Jällegi saame õppida Hiskija kogemusest. Tema ülbus väljendus selles, et ta „ei hinnanud kõike seda head, mis talle osaks sai”. Kui mõtiskleme selle üle, kui palju Jumal meie heaks on teinud, aitab see meil vältida hoiakut, mida Jumal vihkab. Me võime rääkida tänutundega Jehoovast, kes on andnud meile pühakirja ja toetab meid oma püha vaimuga.

15., 16. Miks kaotas Joosija Jumala kaitse ja oma elu?

¹⁵ Mida võime õppida hea kuninga  Joosija elukäigust? Mõtle, mis viis tema lüüsaamise ja surmani. (Loe 2. Ajaraamat 35:20–22.) Joosija astus vastu Egiptuse kuningale Nehole, kuigi see oli öelnud, et ta ei tulnud Joosijaga sõdima. Piibel ütleb, et Neho kaudu rääkis Jumal. Miks siis ikkagi Joosija temaga võidelda otsustas? Piibel sellest ei räägi.

¹⁶ Kuidas oleks Joosija võinud teada, kas Neho sõnad tulevad Jumalalt? Ta oleks võinud seda küsida Jeremijalt, Jehoova ustavalt prohvetilt. (2. Ajar. 35:23, 25.) Pole aga mainitud, et Joosija oleks niimoodi teinud. Lisaks oli Neho minemas hoopis Karkemisse. Ta ei tulnud sõdima Jeruusalemma elanikega, vaid läks ühe teise rahva vastu. Ka ei olnud Neho teotanud Jumala püha nime ega tema rahvast. Seega oli Joosija otsus minna Neho vastu rumal. Kas me saame sellest midagi õppida? Kui seisame silmitsi mõne probleemiga, tuleb meil mõelda, mida Jehoova soovib, et me teeksime.

17. Kuidas me peaksime toimima, et mitte teha sellist viga, nagu Joosija tegi?

¹⁷ Probleemi kerkides peaksime mõtlema, millised Piibli põhimõtted selle olukorra kohta käivad, ja siis nende järgi tasakaalukalt toimima. Mõnel juhul võime soovida kogudusevanematega nõu pidada. Kuigi oleme ehk ise juba asjale mõelnud või meie väljaannete abil uurimistööd teinud, võivad kogudusevanemad aidata meil mõista veel mõnd Piibli põhimõtet, mis meie olukorra kohta käib. Kujuta ette üht õde, kes teab, et tal on kohustus kuulutada head sõnumit. (Ap. t. 4:20.) Ta on plaaninud minna kuulutama, kuid tema uskmatu abikaasa tahab, et ta jääks koju. Mees ütleb, et nad pole viimasel ajal saanud koos aega veeta ja võiksid nüüd midagi kahekesi ette võtta. Õele võivad meelde tulla piiblitekstid, kus kästakse alluda Jumalale ja õpetada inimesi, et neist saaksid Kristuse jüngrid. (Matt. 28:19, 20; Ap. t. 5:29.) Ent tal tuleks mõelda ka sellele, et naine peab alluma oma mehele ja et jumalateenija peab olema mõistlik. (Efesl. 5:22–24; Filipl. 4:5.) Kas ta abikaasa on täielikult vastu sellele, et ta kuulutamas käib, või palub ta naisel vaid sel korral midagi muud teha? Jehoova teenijatena soovime langetada otsuseid, mis on Jumalale meelepärased, kuid samas mõistlikud.

18. Mida õppisid sina nende nelja kuninga elukäiku uurides?

¹⁸ Me oleme ebatäiuslikud ja võime vahetevahel teha samu vigu, mida tegid need neli kuningat. Me võime 1) toetuda tahtmatult inimtarkusele, 2) valida vale seltskonna, 3) muutuda ülbeks või 4) teha otsuseid ilma Jumala tahtele mõtlemata. Kas pole tore, et Jehoova näeb meis head, nii nagu ta nägi neis neljas kuningas? Jehoova näeb ka seda, kui väga me teda armastame ja teda teenida soovime. Ta on lasknud kirja panna hoiatavaid näiteid, et aidata meil vältida ränki eksimusi. Mõtisklegem nende Piibli näidete üle ja olgem tänulikud, et Jehoova meid niimoodi suunab.