Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Otsi tõelisi rikkusi

Otsi tõelisi rikkusi

„Tehke endale sõpru selle maailma varaga.” (LUUKA 16:9)

LAULUD: 32, 154

1., 2. Miks on praeguses maailmas alati vaeseid?

TÄNAPÄEVA majandussüsteem on karm ja ebaõiglane. Paljudel noortel on raske leida tööd. Mõned inimesed riskivad oma eluga, et minna teise riiki, kus on parem võimalus raha teenida. Isegi jõukates maades on hulgaliselt vaeseid. Kuristik rikaste ja vaeste vahel aina süveneb. Hiljutiste arvestuste kohaselt on ühel protsendil maailma rahvastikust sama palju vara kui ülejäänutel kokku. Kuigi selle näitaja tõesust on raske kinnitada, ei vaidle keegi selle vastu, et miljardid inimesed elavad väga vaeselt, samal ajal kui teistel on nii palju jõukust, et sellest piisaks isegi mitmele nende järeltulijate põlvkonnale. Jeesus tõdes: „Vaeseid on ju alati teie juures.” (Mark. 14:7.) Miks valitseb selline ebavõrdsus?

2 Jeesus mõistis, et praegune majandussüsteem ei muutu, kuni tuleb Jumala kuningriik. Saatana maailmal on lisaks poliitilisele ja religioossele osale ka ahne kaubanduslik osa, mida sümboliseerivad piiblisalmis Ilmutus 18:3 mainitud kaupmehed. Jumalateenijad ei tee mingit tegemist poliitika ja valereligiooniga, kuid enamikul neist pole võimalik täielikult kõrvale hoida Saatana maailma kommertslikust osast.

3. Milliste küsimuste peale oleks meil hea mõelda?

 3 Kristlastena oleks meil hea analüüsida oma suhtumist ärimaailma. Me võiksime endalt näiteks küsida: „Kuidas ma saan oma vara kasutamisega näidata, et olen Jumalale ustav? Mismoodi ma saaksin minimeerida oma seotust ärimaailmaga? Millistest näidetest ilmneb, et jumalateenijad loodavad tänapäeval täielikult Jehoovale?”

MÕISTUJUTT EBAAUSAST MAJAPIDAJAST

4., 5. a) Millisesse olukorda sattus majapidaja Jeesuse mõistujutus? b) Millise üleskutse esitas Jeesus oma järelkäijatele?

4 Loe Luuka 16:1–9. Jeesuse mõistujutt ebaausast majapidajast on mõtlemapanev. Pärast seda, kui majapidajat süüdistati raiskamises, tegutses ta arukalt ja sõlmis sõprust nendega, kes võiksid teda aidata siis, kui ta majapidajaametist lahti lastakse. * Loomulikult ei soovitanud Jeesus selle looga oma jüngritel olla ebaausad, et elus hakkama saada. Ta ütles, et niisugused on „selle maailma inimesed”. Siiski tahtis ta oma mõistujutuga õpetada midagi tähtsat.

5 Jeesus teadis, et nii nagu see majapidaja sattus keerulisse olukorda, on ka enamikul tema järelkäijatest väga raske praeguses ebaõiglases maailmas endale elatist teenida. Seepärast kutsus ta neid üles: „Tehke endale sõpru selle maailma varaga, et siis, kui see vara otsa saab, võtaksid need sõbrad [Jehoova ja Jeesus] teid igavestesse elupaikadesse.” Mida me võime Jeesuse nõuandest õppida?

6. Kust me teame, et Jumala eesmärgis polnud kohta ärimaailmal?

6 Piibel näitab selgelt, et ärimaailmal polnud Jumala eesmärgis kohta. Jehoova andis Aadamale ja Eevale kõik, mida nad Eedenis vajasid, ja veel rohkemgi. (1. Moos. 2:15, 16.) Hiljem, kui võitud kristlastest koosneva esimese sajandi koguduse peal tegutses püha vaim, siis „kõigil usklikel oli üks süda ja üks hing ning mitte keegi ei pidanud oma vara enda omaks, vaid neil oli kõik ühine”. (Ap. t. 4:32.) Prohvet Jesaja ennustas, et tuleb aeg, kui kõik inimesed saavad nautida maa rikkalikke saadusi. (Jes. 25:6–9; 65:21, 22.) Kuid seni peavad Jeesuse järelkäijad ilmutama arukust, et „selle maailma vara” kasutades end ära elatada ja olla samal ajal Jumalale meelepärased.

SELLE MAAILMA VARA TARK KASUTAMINE

7. Millist nõu andis Jeesus kirjakohas Luuka 16:10–13?

7 Loe Luuka 16:10–13. Majapidaja Jeesuse mõistujutus otsis endale sõpru omakasu pärast. Kuid Jeesus innustas oma järelkäijaid tegema endale taevaseid sõpru isetul eesmärgil. Mõistujutule järgnevates salmides on seostatud „selle maailma vara” kasutamist ustavusega Jumalale. Jeesuse jutu iva oli see, et meie ustavus Jumalale ilmneb muu hulgas selles, kuidas me kasutame oma vara. Kuidas meil tuleks siis seda kasutada?

8., 9. Kuidas on mõned õed-vennad olnud ustavad selle maailma vara kasutamises?

8 Me saame olla ustavad oma vara kasutamises näiteks nii, kui teeme ülemaailmse  kuulutustöö heaks annetusi. (Matt. 24:14.) Üks tüdruk Indias kogus rahakarbikesse münte, loobudes isegi mänguasjade ostmisest. Kui see täis sai, annetas ta kogu raha kuulutustöö heaks. Üks vend Indias, kellel on kookospalmiistandus, viis suure hulga kookospähkleid annetusena tõlkebüroosse, kus tõlgitakse meie väljaandeid malajalami keelde. Ta teadis, et kuna tõlkebüroo nagunii ostab kookospähkleid, siis on tal praktilisem annetada neid kui sularaha. See oli igati arukas tegu. Samamoodi annetavad vennad Kreekas Peeteli perele pidevalt oliiviõli, juustu ja muud toidukraami.

9 Sri Lankalt pärit vend, kes elab nüüd välismaal, lubab kasutada oma kodumaal asuvat kinnistut koosolekute ja kokkutulekute pidamiseks ning täisajaliste teenijate majutamiseks. Majanduslikus mõttes on see vennale küll ohver, kuid kohalikele kuulutajatele, kes pole kuigi rikkad, on see suur abi. Ühel maal, kus meie tööle on seatud tõkkeid, lasevad vennad kasutada oma kodusid kuningriigisaalidena. Tänu sellele on nende usukaaslastel, kellest paljud on pioneerid või teised väiksema sissetulekuga inimesed, olemas tasuta koosolekupaik.

10. Millised õnnistused saavad meile osaks, kui oleme heldekäelised?

10 Eeltoodud näited tõendavad, et Jumala rahvas on „ustav väikestes asjades” ehk selles, kuidas nad kasutavad oma vara, mille väärtus pole võrreldav vaimsete rikkustega. (Luuka 16:10.) Mida need Jehoova sõbrad sääraseid ohvreid tuues tunnevad? Nad mõistavad, et kui nad on heldekäelised, koguvad nad „tõelisi rikkusi”. (Luuka 16:11.) Üks õde, kes teeb korrapäraselt annetusi kuningriigitöö heaks, selgitab, millised õnnistused on talle osaks saanud. Ta sõnab: „Tänu heldekäelisusele olen aastate jooksul märganud enda juures huvitavat fenomeni. Mida rohkem ma annan aineliselt, seda enam ilmutan meeldivaid omadusi. Ma olen andestavam, kannatlikum ning mul on kergem saada üle pettumustest ja võtta kuulda nõu.” Paljud on leidnud, et heldekäelisus on vaimselt rikastav. (Laul 112:5; Õpet. 22:9.)

11. a) Miks võib öelda, et meie heldekäelisuses ilmneb arukus? b) Kuidas sünnib Jehoova rahva seas materiaalne tasakaal? (Vaata pilti artikli alguses.)

11 Selles, kui kasutame oma ainelist vara kuningriigitöö edendamiseks, ilmneb arukus veel ühel moel. Nii saame aidata teisi. Neil, kel on maailma vara, kuid kel pole endal võimalik olla täisajalises teenistuses või kolida välismaale, on hea meel, et nad saavad toetada oma annetustega teiste teenistust. (Õpet. 19:17.) Vabatahtlikud annetused aitavad kaasa kuulutustöö tegemisele ja kirjanduse levitamisele ka vaesemates maades, kus palju inimesi tuleb tõe juurde. Näiteks Kongo DV-s,  Madagaskaril ja Rwandas pidid vennad varem tihti valima, kas nad muretsevad perele leiva lauale või ostavad Piibli, mis võis maksta terve nädala- või kuupalga. Tänu paljudele annetustele on aga Jehoova organisatsioon korraldanud pühakirja tõlkimist ning jaganud Piibli igale pereliikmele ja vaimses näljas olevale huvilisele. Nõnda on sündinud tasakaal. (Loe 2. Korintlastele 8:13–15.) Nii andjad kui ka saajad tunnevad seeläbi rõõmu sõprussuhetest Jehoovaga.

MINIMAALNE SEOTUS ÄRIASJADEGA

12. Miks võib öelda, et Aabraham lootis Jumalale?

12 Veel üks viis, kuidas tugevdada sõprust Jehoovaga, on minimeerida oma seotust ärimaailmaga ning otsida tõelisi rikkusi. Muistsel ajal elanud usumees Aabraham lahkus kuulekalt jõukast Uri linnast ja elas telkides, sest ta tahtis olla Jehoova sõber. (Heebr. 11:8–10.) Ta lootis alati Jumalale kui tõelise rikkuse allikale ega püüdnud varandust kokku kuhjata, mis oleks näidanud usalduse puudumist tema vastu. (1. Moos. 14:22, 23.) Jeesus innustas teisi samasugust usku üles näitama. Kord sõnas ta ühele noorele rikkale mehele: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma vara ja anna raha vaestele, et sul oleks varandus taevas, ning saa minu järelkäijaks.” (Matt. 19:21.) Sel mehel polnud niisugust usku nagu Aabrahamil. Küll aga on olnud teisi, kes on lootnud täielikult Jehoovale.

13. a) Millist nõu andis Paulus Timoteosele? b) Kuidas saame meie tänapäeval Pauluse nõuannet järgida?

13 Timoteos oli usumees. Nimetanud Timoteost Kristus Jeesuse tubliks sõduriks, ütles Paulus talle: „Ükski sõdur ei seo end äriasjadega, sest ta soovib võita selle soosingut, kes ta sõduriks on värvanud.” (2. Tim. 2:3, 4.) Jeesuse järelkäijad, kelle hulgas on üle ühe miljoni täisajalise teenija, järgivad tänapäeval Pauluse nõuannet niipalju kui võimalik. Nad on ettevaatlikud selle ahne kaubandusmaailma reklaamide suhtes ning peavad meeles põhimõtet „Laenaja on laenuandja ori”. (Õpet. 22:7.) Saatanale ei teeks miski suuremat rõõmu kui see, et me kulutaksime kogu oma aja ja energia tema ärimaailma orjamisele. Mõne otsuse tõttu võib sattuda aastateks võlaorjusse. Suured kodu- ja õppelaenud, autoliisingud ning ka näiteks uhkete pulmade korraldamine võivad tekitada märkimisväärse rahalise koormuse. Me oleme arukad, kui lihtsustame oma elu ning vähendame võlgu ja kulusid, nii et võiksime vabalt teenida Jumalat, mitte ärimaailma. (1. Tim. 6:10.)

14. Millist sihikindlust on meil vaja? Too mõni näide.

14 Elu lihtsana hoidmine tähendab muu hulgas asjade seadmist tähtsuse järjekorda. Ühel abielupaaril oli edukas tootmisettevõte. Ent kuna nad soovisid taas alustada täisajalist teenistust, müüsid nad maha oma äri, mootorpaadi ja veel muudki. Seejärel läksid nad vabatahtlikena appi meie peakorteri ehitusele Warwickis. Mõne nädala töötasid koos nendega ka selle venna vanemad. Eriti hea meel on neil aga selle üle, et nad on saanud Peetelis teenida koos oma tütre ja väimehega. Üks pioneerist õde Colorado osariigis USA-s leidis osaajalise töökoha pangas. Temaga oldi pangas nii rahul, et talle pakuti seal täiskohaga tööd ja varasemast kolm korda  kõrgemat palka. Kuna see oleks seganud tema pioneerteenistust, loobus ta sellest pakkumisest. Need on vaid mõned näited Jehoova teenijate toodud ohvritest. Kui peame sihikindlalt Jumala kuningriiki kõige tähtsamaks, näitame, et sõprus Jumalaga ja vaimsed rikkused on meile väärtuslikumad kui see, mida pakub tänapäeva ärimaailm.

KUI AINELINE VARA SAAB OTSA

15. Milline rikkus toob kõige suuremat rahulolu?

15 Aineline heaolu pole tingimata märk Jumala õnnistusest. Jehoova õnnistab neid, kes on „rikkad heade tegude poolest”. (Loe 1. Timoteosele 6:17–19.) Näiteks kui Itaalia õde Lucia * sai teada, et Albaanias on suur vajadus kuulutajate järele, kolis ta aastal 1993 sinna, ilma et tal oleks eriti midagi hinge taga olnud. Ta lootis täielikult Jehoovale. Lucia õppis selgeks albaania keele ning on aidanud rohkem kui 60 inimesel Jehoova teenijaks saada. Enamik meist ei kuuluta nii viljakal territooriumil. Ent meil on hea meeles pidada, et kõik, mida me teeme selleks, et aidata inimestel leida elutee ja sinna jääda, on igavese väärtusega. (Matt. 6:20.)

16. a) Milline on ärimaailma tulevik? b) Kuidas peaks see, mida me tuleviku kohta teame, mõjutama meie suhtumist ainelisse varasse?

16 Kirjakohas Luuka 16:9 näitas Jeesus, et ärimaailmale tuleb lõpp. Ta ütles: „Siis, kui see vara otsa saab,” mitte juhul, kui see otsa saab. Pangakrahhid ja majanduskriisid, mida maailm on viimsetel päevadel näinud, kahvatuvad kõige selle kõrval, mis juhtub lähitulevikus ülemaailmses ulatuses. Kogu Saatana maailm – nii selle poliitiline, religioosne kui ka kaubanduslik osa – hävib. Hesekiel ja Sefanja ennustasid, et kuld ja hõbe, mis on sajandeid olnud tähtsad kaubaartiklid, muutuvad täiesti väärtusetuks. (Hes. 7:19; Sef. 1:18.) Mõtle, mida tunneks Jehoova teenija, kui ta jõuaks praegusel ajastul kõrgesse ikka ja mõistaks, et ta on loobunud tõelistest rikkustest selle maailma vara nimel. Ta oleks justkui inimene, kes on kogu elu raha kokku ajanud, kuid siis avastab, et tegu on valerahaga. (Õpet. 18:11.) Jah, kõik niisugune vara saab otsa. Ära lase käest võimalust teha endale taevaseid sõpru. Kõik, mida me Jehoova kuningriigi toetamiseks teeme, toob rikkalikke vaimseid õnnistusi.

17., 18. Mis ootab ees Jumala sõpru?

17 Kui Jumala kuningriik tuleb, ei pea keegi enam maksma üüri ega võtma laenu. Toit on tasuta ja seda on külluslikult. Pole ravikulusid ega vajadust arstide järele. Jehoova sõbrad naudivad kõike head, mida maal on pakkuda. Kuld, hõbe ja kalliskivid pole siis investeerimisobjektid, vaid kaunistusvahendid. Kõigile jagub kvaliteetset puit-, kivi- ja metallmaterjali, et ehitada ilusaid majasid. Sõbrad ulatavad meile abikäe puhtast rõõmust, mitte raha pärast. Me jagame üksteisega maakera rikkalikke ande.

18 See on ainult üks osa nende inimeste pärandist, kes teevad endale taevaseid sõpru. Jehoova maapealsete teenijate rõõm on piiritu, kui nad kuulevad Jeesust ütlemas: „Tulge, mu isa õnnistatud, teie tasuks on kuningriik, mis on teie jaoks valmis alates maailma rajamisest.” (Matt. 25:34.)

^ lõik 4 Jeesus ei kommenteerinud, kas need süüdistused pidasid paika. Kreeka sõna, mis on tekstis Luuka 16:1 tõlgitud vastega „süüdistati”, võib tähendada ka laimamist. Jeesus keskendus sellele, mida majapidaja ette võttis, mitte sellele, miks ta tööst ilma jäi.

^ lõik 15 Lucia Moussanetti elulugu ilmus ajakirjas Ärgake!, 22. juuni 2003, lk 18–22.