Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sa oled valmis kannatlikult ootama?

Kas sa oled valmis kannatlikult ootama?

„Olge teiegi kannatlikud.” (JAAK. 5:8)

LAULUD: 78, 139

1., 2. a) Mis põhjustel võib meid vaevata küsimus „Kui kaua?”? b) Miks on lohutav mõelda varem elanud ustavatele Jehoova teenijatele?

„KUI kaua?” Niisuguse küsimuse esitasid ustavad prohvetid Jesaja ja Habakuk. (Jes. 6:11; Hab. 1:2.) Sedasama küsis kuningas Taavet neli korda Laulus 13. (Laul 13:1, 2.) Isegi Jeesus Kristus esitas selle küsimuse, kui viibis uskmatute keskel. (Matt. 17:17.) Seega pole midagi imelikku, kui tabame vahel ka end niimoodi mõtlemas.

2 Mis põhjustel võib see küsimus meid vaevata? Vahest on meile tehtud ülekohut. Võib-olla tekitavad meile probleeme kõrge iga, haigused või praegused „karmid ajad”. (2. Tim. 3:1.) Või on meid ära väsitanud teiste inimeste valed hoiakud. Igal juhul on lohutav teada, et minevikus elanud ustavad Jehoova teenijad ei kartnud esitada eelmainitud küsimust ning et Jehoova ei mõistnud neid selle eest hukka.

3. Mis võib meid aidata, kui oleme keerulises olukorras?

3 Ent mis võib meid niisugustes keerulistes olukordades  aidata? Jeesuse poolvend Jaakobus kirjutas püha vaimu mõjutusel: „Vennad, olge kannatlikud, kuni jõuab kätte Isanda kohaloleku aeg.” (Jaak. 5:7.) Tõepoolest, meil kõigil tuleb olla kannatlik. Ent mida see omadus hõlmab?

MIDA KANNATLIKKUS HÕLMAB?

4., 5. a) Mida kannatlikkus hõlmab? b) Millise näite tõi Jaakobus kannatlikkuse kohta? (Vaata pilti artikli alguses.)

4 Piibli järgi on kannatlikkus üks püha vaimu vilja tahk. Ilma Jumala abita poleks ebatäiuslikel inimestel võimalik olla piisavalt kannatlikud. Kannatlikkus on Jumala and. Oma kannatlikkusega saame väljendada armastust Jehoova ja teiste vastu. Kui oleme kannatamatud, nõrgeneb meievaheline armastuse side, kannatlikkus aga tugevdab seda. (1. Kor. 13:4; Gal. 5:22.) Kannatlikkusega on seotud veel teisigi kristlikke omadusi. Näiteks võib nimetada vastupidavust, mis võimaldab meil taluda rasket olukorda rõõmu kaotamata. (Kol. 1:11; Jaak. 1:3, 4.) Samuti aitab kannatlikkus meil mistahes raskuses hoiduda teistele kätte maksmast ning jääda Jehoovale ustavaks. Piibel õhutab meid ka olema valmis ootama. Seda kannatlikkuse tahku tõstab esile kirjakoht Jaakobuse 5:7, 8 (loe).

5 Miks me peame olema valmis ootama, et Jehoova asuks tegutsema? Jaakobus võrdleb meie olukorda põllumehe omaga. Põllumees teeb kõvasti tööd, et külvata ja istutada, kuid ta ei saa mõjutada ilma ega taimekasvu. Ta ei saa teha midagi, et saagikoristusaeg varem kätte jõuaks. Ta on valmis kannatlikult ootama, et „maa annaks kallist vilja”. Nii on ka Jehoova tõotuste täitumist oodates palju sellist, mida me ei saa mõjutada. (Mark. 13:32, 33; Ap. t. 1:7.) Meil tuleb lihtsalt kannatlikult oodata nagu põllumees.

6. Mida me võime õppida prohvet Miikalt?

6 Meie aeg sarnaneb prohvet Miika päevadega. Sel ajal oli Juuda kuningaks jumalakartmatu Aahas ning kõikjal valitses seadusetus. Piiblis isegi öeldakse, et inimesed olid „osavad tegema kurja”. (Loe Miika 7:1–3.) Miika mõistis, et tema ei saa olukorda muuta. Siiski sai ta midagi teha. Ta ütles: „Mina vaatan Jehoova poole. Ma ootan kannatlikult oma pääste Jumalat. Minu Jumal kuuleb mind.” (Miika 7:7.) Nagu Miika, peame meiegi kannatlikult ootama.

7. Kuidas me peaksime ootama Jehoova tõotuste täitumist?

7 Kui meil on selline usk nagu Miikal, siis oleme meeleldi valmis Jehoovat ootama. Me pole nagu surma mõistetud vangid, kes ootavad kongis hukkamist. Nad on sunnitud ootama ega igatse seda, mis tuleb. Meie olukord on täiesti teistsugune. Me oleme meeleldi valmis Jehoovat ootama, sest me teame, et ta täidab oma tõotuse anda meile igavene elu täpselt õigel ajal. Seepärast me peame vastu „kannatlikult ja rõõmuga”. (Kol. 1:11, 12.) Kui hakkaksime oodates kurtma ja hädaldama, miks Jehoova ei tegutse kiiremini, poleks see talle meeltmööda. (Kol. 3:12.)

KANNATLIKKUSE EESKUJUD

8. Mida panna tähele, kui mõtiskleme vana aja ustavate jumalateenijate eeskuju üle?

8 Meil aitab meelsasti oodata see,  kui mõtleme vana aja ustavatele jumalateenijatele, kes ootasid kannatlikult Jehoova tõotuste täitumist. (Rooml. 15:4.) Nende eeskuju üle mõtiskledes pane tähele, kui kaua nad pidid ootama, miks nad olid valmis ootama ning millised õnnistused said neile kannatlikkuse eest osaks.

Aabraham pidi ootama palju aastaid, enne kui sündisid tema pojapojad Eesav ja Jaakob (vaata lõike 9, 10)

9., 10. Kui kaua pidid Aabraham ja Saara Jehoovat ootama?

9 Mõelgem esmalt Aabrahamile ja Saarale. Nad on nende seas, kes „tänu usule ja kannatlikkusele saavad kätte tõotatu”. Pühakirjas öeldakse, et „pärast kannatlikku ootamist” sai Aabraham tõotuse, et Jehoova õnnistab teda ja annab talle palju järeltulijaid. (Heebr. 6:12, 15.) Miks pidi Aabraham olema kannatlik? Sest selle tõotuse täitumine võttis aega. Leping, mille Jehoova temaga sõlmis, hakkas kehtima 14. niisanil 1943 e.m.a, kui Aabraham, Saara ja nende kodakondsed ületasid Eufrati jõe ning jõudsid tõotatud maale. Seejärel pidi Aabraham ootama 25 aastat, enne kui aastal 1918 e.m.a sündis tema poeg Iisak. Pärast seda ootas ta veel 60 aastat, enne kui aastal 1858 e.m.a sündisid tema pojapojad Eesav ja Jaakob. (Heebr. 11:9.)

10 Kui suure osa tõotatud maast sai Aabraham pärandiks? Piiblis öeldakse: „Ometi ei andnud ta [Jehoova] sellest temale midagi pärandiks, mitte jalatäitki, ent ta tõotas anda selle omandiks talle ja tema järeltulijatele, kuigi tal polnud veel last.” (Ap. t. 7:5.) Alles 430 aastat pärast seda, kui Aabraham läks üle Eufrati, sai tema järeltulijatest  rahvas, kes pidi selle maa enda valdusse võtma. (2. Moos. 12:40–42; Gal. 3:17.)

11. Miks oli Aabraham valmis Jehoovat ootama ja milliseid õnnistusi ta kannatlikkuse eest saab?

11 Aabraham oli valmis kannatlikult ootama, sest tal oli tugev usk Jehoovasse. (Loe Heebrealastele 11:8–12.) Aabraham ootas rõõmuga, kuigi ta ei näinud oma eluajal talle antud tõotuse täielikku täitumist. Kujutle aga tema rõõmu, kui ta äratatakse üles paradiislikule maale. Ilmselt on Aabraham üllatunud, nähes, kui palju on temast ja ta järeltulijatest Piiblis räägitud. * Ja kuidas võib Aabrahami vaimustada see, kui ta saab teada, milline tähtis roll on tal olnud Jehoova eesmärgi täitumises seoses tõotatud järeltulijaga. Kahtlemata tunneb ta, et pikk ootus on läinud asja ette.

12., 13. Miks oli Joosepil vaja kannatlikkust ning milline hoiak tal oli?

12 Aabrahami pojapojapoeg Joosep oli samuti valmis kannatlikult ootama. Talle sai osaks karjuv ülekohus. Kõigepealt, kui ta oli ilmselt 17-aastane, müüsid tema vennad ta orjusse. Seejärel süüdistati teda alusetult oma isanda naise vägistamiskatses ning ta pandi vangiahelaisse. (1. Moos. 39:11–20; Laul 105:17, 18.) Kuigi Joosep käitus õigesti, võis näida, et teda mitte ei õnnistatud, vaid hoopis karistati. 13 aasta pärast toimus aga ühtäkki ootamatu pööre. Ta lasti vanglast vabaks ning ta edutati tähtsuselt teiseks võimukandjaks Egiptuses. (1. Moos. 41:14, 37–43; Ap. t. 7:9, 10.)

13 Kas ebaõiglus kibestas Joosepit? Kas ta kaotas usalduse Jehoova vastu? Ei. Mis aitas Joosepil kannatlikult oodata? Tema usk Jehoovasse. Ta nägi asjade käigus Jehoova kätt. Pane tähele, kuidas see tuleb välja tema sõnadest oma vendadele. Joosep ütles: „Ärge kartke! Kas mina olen Jumal? Kuigi teil oli kavas mulle halba teha, otsustas Jumal selle heaks pöörata ja palju rahvast elus hoida, mida ta nüüd ongi teinud.” (1. Moos. 50:19, 20.) Joosep mõistis lõpuks, et pikk ootus oli end ära tasunud.

14., 15. a) Millist erakordset kannatlikkust ilmutas Taavet? b) Mis aitas Taavetil kannatlikult oodata?

14 Ebaõiglust sai tunda ka Taavet. Ehkki Jehoova võidis ta juba väga noorena tulevaseks Iisraeli kuningaks, pidi ta ootama umbes 15 aastat, enne kui ta sai hakata kuningana valitsema omaenda suguharu üle. (2. Saam. 2:3, 4.) Mingil ajal nende aastate jooksul ajas Taavetit taga ustavusetu kuningas Saul, kes püüdis teda tappa. * Põgenikuelu polnud lihtne: vahel pidi Taavet end varjama võõral maal, teinekord jällegi kõrbes koobastes. Ja kui Saul lahingus langes, pidi Taavet ootama veel umbes seitse aastat, enne kui ta sai hakata kuningana valitsema kogu Iisraeli üle. (2. Saam. 5:4, 5.)

15 Miks oli Taavet valmis kannatlikult ootama? Vastuse võib leida sellestsamast  psalmist, kus ta küsis neli korda „Kui kaua?”. Taavet lausub seal: „Su truu armastuse peale ma loodan, su päästetegude üle rõõmustab mu süda. Jehoovale ma laulan, sest ta on mulle külluslikult tasunud.” (Laul 13:5, 6.) Taavet lootis Jehoova truule armastusele. Ta ootas rõõmuga päästet ning mõtiskles selle üle, kuidas Jehoova oli teda varem aidanud. Taavet teadis, et ootamine tasub end ära.

Kui Jehoova palub meil olla kannatlik, ei oota ta meilt midagi, mida ta pole ise valmis tegema.

16., 17. Miks võib öelda, et Jehoova ja Jeesus on suurepärased eeskujud kannatlikult ootamises?

16 Kui Jehoova palub meil olla kannatlik, ei oota ta meilt midagi, mida ta pole ise valmis tegema. Ta on parim näide isikust, kes on valmis ootama. (Loe 2. Peetruse 3:9.) Jehoova on oodanud kannatlikult tuhandeid aastaid, et Eedeni aias tõstatatud vaidlusküsimus saaks ammendava vastuse. Ta „ootab kannatlikult” aega, mil tema nimi saab lõplikult pühitsetud. Siis saavad kujuteldamatud õnnistused osaks kõigile, kes Jehoovat „õhinal ootavad”. (Jes. 30:18, allmärkus.)

17 Ka Jeesus on olnud valmis ootama. Kuigi ta jäi Jehoovale maa peal surmani ustavaks ning esitas aastal 33 oma lunastusohvri väärtuse, pidi ta ootama aastani 1914, et talle antaks kuningavõim. (Ap. t. 2:33–35; Heebr. 10:12, 13.) Tema vaenlased saavad aga täielikult hävitatud alles tuhandeaastase valitsuse lõpus. (1. Kor. 15:25.) Selleks ajaks on ta tõesti kaua oodanud, kuid kahtlemata pole see ootus olnud asjatu.

MIS ON MEILE ABIKS?

18., 19. Mis aitab meil kannatlikult oodata?

18 Meil kõigil on vaja ilmutada kannatlikkust ning olla valmis ootama. Ent mis on meile abiks? Palu Jumalalt püha vaimu. Pea meeles, et kannatlikkus on püha vaimu vilja tahk. (Efesl. 3:16; 6:18; 1. Tess. 5:17–19.) Anu Jehoovat, et ta aitaks sul kannatlikult vastu pidada.

19 Pea ka meeles, mis aitas Aabrahamil, Joosepil ja Taavetil oodata kannatlikult Jehoova tõotuste täitumist. Selleks oli nende usk Jehoovasse ja usaldus tema vastu. Nad ei keskendunud iseendale ega oma soovidele. Kui mõtiskleme selle üle, kui hästi kõik nende puhul lõpuks laabus, innustab see meidki kannatlikult ootama.

20. Mida me peaksime olema valmis tegema?

20 Niisiis, kuigi me kohtame raskusi, oleme valmis Jehoovat ootama. Tõsi, vahel võime meiegi hüüda: „Kui kaua veel, oh, Jehoova?” (Jes. 6:11.) Kuid tänu Jumala püha vaimu toele võib igaüks meist olla sellise hoiakuga nagu Jeremija, kes ütles: „Jehoova on mu pärandiosa, seepärast ootan ma teda kannatlikult.” (Nutul. 3:21, 24.)

^ lõik 11 Esimeses Moosese raamatus on Aabrahami loole pühendatud tervelt 15 peatükki. Lisaks on Piibli kreekakeelses osas Aabrahami mainitud üle 70 korra.

^ lõik 14 Jehoova küll hülgas Sauli, kui too oli olnud kuningas veidi üle kahe aasta, kuid lubas tal edasi valitseda veel 38 aastat kuni tema surmani. (1. Saam. 13:1; Ap. t. 13:21.)