Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lunastus. Täiuslik kingitus taevaselt isalt

Lunastus. Täiuslik kingitus taevaselt isalt

„Iga hea and ja iga täiuslik kingitus on ... isalt.” (JAAK. 1:17)

LAULUD: 148, 109

1. Mis on võimalik tänu lunastusele?

JEESUS KRISTUSE lunastusohvriga kaasneb palju õnnistusi. Lunastus võimaldab kõigil ustavatel Aadama järeltulijatel saada lõpuks Jumala pere liikmeteks. Tänu lunastusele on meil ka võimalus elada igavesti ja olla õnnelikud. Kuid Kristuse lunastusohver ei tähenda üksnes õnnistusterohket tulevikku sõnakuulelikele inimestele. Jeesuse valmisolekuga surra ja tõendada Jumala valitsuse õiguspärasust on seotud teemad, mis on olulised kõigile nii taevas kui ka maa peal. (Heebr. 1:8, 9.)

2. a) Millised väga olulised teemad on Jeesuse näidispalves? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Mida me hakkame uurima?

2 Umbes kaks aastat enne seda, kui Jeesus suri ja lunastusohvri tõi, õpetas ta oma jüngreid palvetama: „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi. Sinu kuningriik tulgu. Sinu tahe sündigu nagu taevas, nii ka maa peal.” (Matt. 6:9, 10.) Et võiksime hakata lunastust veelgi  enam hindama, uurigem, kuidas see on seotud Jumala nime pühitsemisega, Jumala kuningriigi valitsemisega ja Jumala eesmärgi täitumisega.

„PÜHITSETUD SAAGU SINU NIMI”

3. Milliste omadustega seostub nimi Jehoova ning kuidas Saatan seda püha nime mustas?

3 Oma näidispalves palus Jeesus esmalt, et Jumala nimi saaks pühitsetud. Nimi Jehoova viib meie mõtted tema ülevusele, majesteetlikkusele ja pühadusele. Ühes teises palves pöördus Jeesus Jehoova kui püha isa poole. (Joh. 17:11.) Kuna Jehoova on püha, on ka kõik tema põhimõtted ja seadused pühad. Hoolimata sellest seadis Saatan Eedeni aias kahtluse alla Jumala õiguse öelda inimestele, mis on õige ja vale. Ta rääkis Jehoova kohta valesid ja mustas tema püha nime. (1. Moos. 3:1–5.)

4. Millest oli näha, et Jeesus pidas Jumala nime pühaks?

4 Jeesus seevastu armastas Jehoova nime. (Joh. 17:25, 26.) Ta pidas Jumala nime pühaks. (Loe Laul 40:8–10.) Jeesus aitas oma tegude ja õpetustega teistel mõista, et Jumalal on õigus kehtestada oma intelligentsetele loodutele piiranguid ning et need on mõistlikud. Isegi kui Jeesus pidi seisma silmitsi piinarikka surmaga, jäi ta oma taevasele isale lõpuni ustavaks. Oma ustavusega näitas Jeesus, et täiuslikul inimesel on võimalik alati Jumala õigusnorme järgida.

5. Millega me saame näidata, et peame Jumala nime pühaks?

5 Millega saame meie näidata, et armastame Jehoova nime? Oma tegudega. Jehoova ootab, et oleksime pühad. (Loe 1. Peetruse 1:15, 16.) Me saame olla pühad nii, kui kummardame ainult Jehoovat ning kuuletume talle kogu südamest. Isegi kui meid taga kiusatakse, teeme oma parima, et toimida tema õiglaste põhimõtete ja seaduste järgi. Kui teeme seda, mis õige, siis laseme oma valgusel paista ja toome ülistust Jehoova nimele. (Matt. 5:14–16.) Oma püha eluviisiga saame tõendada, et Jehoova seadused on head ja Saatana süüdistused alusetud. Kui teeme vigu – mida me kõik teeme –, siis tuleb meil tehtut siiralt kahetseda ning püüda hoiduda tegudest, mis määrivad Jehoova püha nime. (Laul 79:9.)

6. Mille alusel saab Jehoova pidada meid õigeteks, kuigi oleme ebatäiuslikud?

6 Kristuse ohvri alusel andestab Jehoova nende patud, kes näitavad üles usku. Ta võtab oma teenijate perre kõik, kes talle pühenduvad. Jehoova on mõistnud võitud kristlased õigeks kui oma lapsed ning „teised lambad” kui oma sõbrad. (Joh. 10:16; Rooml. 5:1, 2; Jaak. 2:21–25.) Niisiis on tänu lunastusele inimestel juba praegu võimalik olla meie taevase isa silmis õiged ning aidata kaasa tema nime pühitsemisele.

„SINU KUNINGRIIK TULGU”

7. Millised õnnistused saavad Jumala kuningavalitsuse all inimestele osaks?

7 Järgmisena ütles Jeesus näidispalves: „Sinu kuningriik tulgu.” Kuidas on lunastus seotud Jumala kuningriigiga? Tänu lunastusele on võimalik võtta taevasse 144 000 inimest, kes hakkavad koos Kristusega kuningatena valitsema ja preestritena teenima. (Ilm. 5:9, 10; 14:1.) Jeesus ja  tema kaasvalitsejad, kellest moodustub Jumala kuningavalitsus, aitavad tuhande aasta jooksul sõnakuulelikel inimestel saada osa lunastusega kaasnevatest õnnistustest. Maa muudetakse paradiisiks ning kõik ustavad inimesed saavad täiuslikuks. Siis lõpuks on Jehoova teenijad taevas ja maa peal üks ühtne pere. (Ilm. 5:13; 20:6.) Jeesus purustab mao pea ja pühib minema kõik jäljed Saatana mässust. (1. Moos. 3:15.)

8. a) Kuidas aitas Jeesus oma jüngritel mõista, et Jumala kuningriik on tähtis? b) Kuidas me saame toetada Jumala kuningriiki tänapäeval?

8 Jeesus rääkis maa peal olles oma jüngritele Jumala kuningriigi tähtsusest. Kohe pärast ristimist hakkas ta kõikjal kuulutama „head sõnumit Jumala kuningriigist”. (Luuka 4:43.) Vahetult enne seda, kui Jeesus läks tagasi taevasse, käskis ta oma jüngritel olla tunnistajad maailma otsani. (Ap. t. 1:6–8.) Kuulutustöö pidi aitama inimestel omandada teadmisi lunastuse kohta ja saada Jumala kuningriigi alamateks. Tänapäeval me saame toetada Jumala kuningriiki, kui aitame maa peal olevatel Kristuse vendadel kuulutada head sõnumit kuningriigist üle kogu maailma. (Matt. 24:14; 25:40.)

„SINU TAHE SÜNDIGU”

9. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova täidab oma eesmärgi seoses inimkonnaga?

9 Mida mõtles Jeesus oma järgmiste sõnadega: „Sinu tahe sündigu”? Jehoova on kõige looja. Kui ta ütleb, et miski sünnib, siis on see sama hästi kui sündinud. (Jes. 55:11.) Ta ei luba Saatana mässul nurjata oma eesmärki inimestega. Jehoova tahe on olnud algusest peale see, et maa saaks täidetud Aadama ja Eeva täiuslike järeltulijatega. (1. Moos. 1:28.) Kui Aadam ja Eeva oleks surnud lastetuna, oleks Jumala eesmärk täita maa nende järglastega luhtunud. Seepärast lubas Jehoova neil pärast patustamist lapsi saada. Lunastuse alusel annab Jumal kõigile, kes näitavad üles usku, võimaluse saada täiuslikuks ning elada igavesti. Jehoova armastab inimesi ning ta tahab, et talle sõnakuulelikud inimesed võiksid elada sellist elu, nagu tema eesmärk ette näeb.

10. Mismoodi saavad lunastusest kasu surnud?

10 Kuidas on lugu aga miljardite inimestega, kes on surnud, kuid kel polnud võimalust Jehoovat tundma õppida ega teda teenida? Tänu lunastusele saab toimuda surnute ülesäratamine. Meie armastav taevane isa toob nad ellu tagasi ning annab neile võimaluse õppida tundma tema eesmärki ning elada igavesti. (Ap. t. 24:15.) Jehoova tahab, et inimesed oleksid elus, mitte surnud. Ta on eluallikas. (Laul 36:9.) Kui ta annab surnutele elu tagasi, saab ta nende isaks. Seega on Jeesuse näidispalve esimesed sõnad „meie Isa, kes sa oled taevas” igati paslikud. (Matt. 6:9.) Jehoova on andnud surnute ülesäratamisel tähtsa rolli Jeesusele. (Joh. 6:40, 44.) Paradiisis võime näha, kuidas täituvad Jeesuse sõnad „Mina olen ülestõusmine ja elu”. (Joh. 11:25.)

11. Mis on Jumala tahe seoses „suure rahvahulgaga”?

11 Jehoova pole lahke vaid üksikute valitud inimeste vastu. Jeesus õpetas, et kes tahes täidab Jumala tahet, on  tema vend, õde ja ema. (Mark. 3:35.) Jumala tahe on, et tema teenijate perre kuuluks „suur rahvahulk”, lugematu hulk inimesi kõigist rahvastest, hõimudest ja keeltest. Need, kel on usk Kristuse lunastusse ja kes täidavad Jumala tahet, võivad olla nende seas, kes hüüavad: „Pääste me võlgneme oma Jumalale, kes istub troonil, ja Tallele!” (Ilm. 7:9, 10.)

12. Mida me oleme Jeesuse näidispalvest õppinud Jehoova eesmärgi kohta inimestega?

12 Me oleme Jeesuse näidispalvest õppinud palju Jehoova ja tema eesmärgi kohta sõnakuulelike inimestega. Esiteks, meil tuleb pühitseda ehk pidada pühaks Jehoova nime. (Jes. 8:13.) Ka Jeesuse lunastusohver, mis teeb võimalikuks meie pääste, toob au Jumala nimele. Õigupoolest tähendab nimi Jeesus „Jehoova on pääste”. Teiseks, lunastusest tulenevad õnnistused saavad sõnakuulelikele inimestele osaks Jumala kuningriigi kaudu. Ja kolmandaks, näidispalve kinnitab meile, et mitte miski ei suuda takistada Jumala tahte täitumist. (Laul 135:6; Jes. 46:9, 10.)

OLE LUNASTUSE EEST TÄNULIK

13. Mida näitab ristimisele minek?

13 Üks tähtis viis, kuidas saame näidata oma tänulikkust lunastuse eest, on pühenduda Jehoovale ning lasta end ristida. Ristimisele minnes näitame, et „kuulume Jehoovale” ja taotleme temalt puhast südametunnistust. (Rooml. 14:8; 1. Peetr. 3:21.) Jehoova vastab meile sellega, et lubab meil olla temaga heades suhetes. Me oleme täiesti veendunud, et ta annab meile kõik, mis on tõotanud. (Rooml. 8:32.)

Kuidas me saame olla lunastuse eest tänulikud? (Vaata lõike 13, 14)

14. Miks tuleb meil armastada oma ligimest?

 14 Mis on veel üks viis väljendada oma tänu lunastuse eest? Kuna kõik Jehoova teod on ajendatud armastusest, soovib ta, et kõik tema teenijad seda omadust ilmutaksid. (1. Joh. 4:8–11.) Me tõendame, et igatseme saada „oma taevase isa poegadeks”, kui armastame oma ligimest. (Matt. 5:43–48.) Ligimesearmastuse käsust tähtsam on üksnes käsk armastada Jehoovat. (Matt. 22:37–40.) Meie armastus ligimese vastu ilmneb muu hulgas selles, et kuuletume Jeesuse käsule kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist. Oma ligimest armastades peegeldame Jumala auhiilgust. Meie armastus Jumala vastu „saab meis täiuslikuks”, kui kuuletume käsule armastada teisi, iseäranis oma usukaaslasi. (1. Joh. 4:12, 20.)

TÄNU LUNASTUSELE TULEVAD JEHOOVALT „KOSUTUSE AJAD”

15. a) Milliseid õnnistusi me saame Jehoovalt praegu? b) Millised õnnistused ootavad meid ees?

15 Kui usume lunastusse, võime oma patud täielikult andeks saada. Piibel ütleb, et meie patud kustutatakse. (Loe Apostlite teod 3:19–21.) Nagu varem arutasime, lapsendab Jehoova lunastuse alusel võitud kristlased. (Rooml. 8:15–17.) Kui me kuulume „teiste lammaste” hulka, on Jehoova justkui kirjutanud valmis lapsendamise tunnistuse, kus on peal meie nimi. Kui oleme saanud täiuslikuks ja läbinud viimase katse, kirjutab Jehoova sellele tunnistusele suurima heameelega alla ning lapsendab meidki. (Rooml. 8:20, 21; Ilm. 20:7–9.) Jehoova armastab igavesti oma kalleid lapsi. Lunastusest tulenevad hüved jäävad püsima alatiseks. (Heebr. 9:12.) See kingitus ei kaota kunagi oma väärtust. Mitte keegi ei saa meilt seda ära võtta.

16. Miks võib öelda, et lunastus teeb meid tõeliselt vabaks?

16 Inimesed, kes oma patte siiralt kahetsevad, saavad lõpuks Jehoova pere liikmeteks ning Saatan ei suuda neid seejuures kuidagi takistada. Jeesus tuli maa peale ja suri üheainsa korra. See oli piisav, et tasuda lunastushind lõplikult. (Heebr. 9:24–26; 10:10.) Aadam pärandas meile surma, kuid Jeesuse ohver annab meile igavese elu. Me pole enam Saatana maailma ja surmakartuse orjuses. (Heebr. 2:14, 15.)

17. Mis tundeid tekitab sinus see, kui mõtled Jehoova armastusele?

17 Jumala tõotusi võib täielikult usaldada. Nii nagu loodusseadused on vääramatud, on vääramatud ka Jumala tõotused. Ta ei vea meid kunagi alt. Ta ei muutu. (Mal. 3:6.) Jehoova pole kinkinud meile üksnes elu, vaid ka oma armastuse. „Me oleme teada saanud, et Jumal armastab meid, ja me oleme selles veendunud. Jumal on armastus.” (1. Joh. 4:16.) Peagi saab maast imekaunis paradiis ning kõik selle elanikud võtavad Jumalast eeskuju ja armastavad üksteist. Siis ütlevad kõik tema teenijad taevas ja maa peal: „Kiitus, ülistus, tarkus, tänu, austus, vägi ja jõud kuulugu meie Jumalale igavesest ajast igavesti! Aamen.” (Ilm. 7:12.)