Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Võta eeskuju Jehoova sõpradest

Võta eeskuju Jehoova sõpradest

„Jehoova on lähedane sõber nendega, kes teda kardavad.” (LAUL 25:14)

LAULUD: 106, 118

1.–3. a) Miks me võime olla kindlad, et inimesel on võimalik saada Jumala sõbraks? b) Kellest me selles artiklis räägime?

PIIBLIS tuuakse kolm korda välja mõte, et Aabraham oli Jumala sõber. (2. Ajar. 20:7; Jes. 41:8; Jaak. 2:23.) Tegelikult on see ustav mees ainus, keda Piiblis niimoodi nimetatakse. Kas me peaksime siis arvama, et Aabraham ongi ainus inimene, kes kunagi on Jehoova sõbraks saanud? Ei, Piibel näitab, et iga inimene võib saada Jumala sõbraks.

2 Pühakirjas on palju jutustusi ustavatest jumalakartlikest meestest ja naistest, kes uskusid Jehoovasse ja said tema lähedasteks sõpradeks. (Loe Laul 25:14.) Apostel Paulus rääkis „suurest pilvest tunnistajatest”, kes kõik olid Jumala sõbrad. (Heebr. 12:1.) Nende seas oli väga erinevaid inimesi.

3 Mõelgem nüüd lähemalt kolmele Jehoova sõbrale, kellest pühakiri räägib. Nendeks on: 1) ustav noor lesknaine Rutt Moabimaalt, 2) Juuda jumalakartlik kuningas Hiskija ja 3) Jeesuse alandlik ema Maarja. Mida me võime õppida nende sõprusest Jumalaga?

RUTT OSUTAS TRUUD ARMASTUST

4., 5. Millise otsuse pidi Rutt langetama ja mis tegi selle nii raskeks? (Vaata pilti artikli alguses.)

4 Kujutle kolme naist, riided tuules lehvimas, kõndimas teel, mis lookleb Moabi kõrbetasandikul. Nendeks on Noomi ja tema miniad Rutt ja Orpa. Orpat võib näha teistest eemaldumas, sest ta on otsustanud minna tagasi oma koju Moabimaal. Noomi on aga minemas oma kodumaale Iisraeli. Temaga on jäänud Rutt, kelle ees seisab võib-olla ta elu kõige tähtsam otsus. Tal on valida, kas minna tagasi koju ja jääda Moabimaale oma rahva juurde või rännata koos oma ämma Noomiga Petlemma. (Rutt 1:1–8, 14.)

5 Rutt oleks kergesti võinud teha otsuse jääda samuti Moabimaale, kus olid tema ema ja teised sugulased, kes oleksid ta enda juurde võtnud ja teda toetanud. Moab oli tema kodumaa. Sealne kultuur, keel ja rahvas olid talle läbi ja lõhki tuttavad. Noomi ei saanud talle Petlemmas midagi sarnast lubada. Tegelikult andiski ta Rutile nõu jääda Moabimaale. Noomi kartis, et ta ei suuda leida oma miniale ei abikaasat ega kodu. Mida Rutt tegi? Pane tähele erinevust tema ja Orpa vahel, kes „pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde”. (Rutt 1:9–15.) Kas Rutil oli soov pöörduda tagasi oma rahva ebajumalate juurde? Ei olnud.

6. a) Millise targa valiku Rutt tegi? b) Miks ütles Boas Ruti kohta, et ta on otsinud varju Jehoova tiibade alt?

6 Näib, et Rutt oli õppinud Jehoovat tundma kas oma abikaasa või Noomi kaudu. Jehoova polnud Moabi jumalate sarnane. Rutt teadis, et Jehoova väärib tema armastust ja pühendumust. Ent teadmistest üksi ei piisanud. Rutil tuli teha otsus, kas valida Jehoova oma Jumalaks, ja ta langetas targa otsuse. Ta ütles Noomile: „Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.” (Rutt 1:16.) Ruti armastus Noomi vastu on liigutav, kuid veelgi tähelepanuväärsem on tema armastus Jehoova vastu. Boas kiitis hiljem Rutti selle eest, et ta oli otsinud varju Jehoova tiibade alt. (Loe Rutt 2:12.) See võib tuua meie silme ette pildi linnupojast, kes otsib oma isa võimsate tiibade alt varju. (Laul 36:7; 91:1–4.) Jehoova oli selliseks kaitsjaks Rutile ja tasus talle tema usu eest. Rutil ei tulnud kunagi oma otsust kahetseda.

7. Mis võib aidata neid, kes kõhklevad, kas pühenduda Jehoovale või mitte?

7 Paljud õpivad küll Jehoovat tundma, kuid kõhklevad tema juurest varju otsida. Nad ei ole varmad talle pühenduma ja saama tema ristitud teenijateks. Kui sina pole veel seda otsust teinud, siis kas oled kunagi võtnud aega, et mõelda, miks? Tegelikult teenib iga inimene mingit jumalat. (Joosua 24:15.) Miks siis mitte otsida varju ainsa tõelise Jumala juurest? Jehoovale pühendumine on suurepärane viis näidata oma usku temasse. Ta aitab meil elada selle otsuse kohaselt ja tulla toime mistahes raskustega, mida see võib kaasa tuua. Seda tegi Jumal ka Ruti puhul.

„HISKIJA HOIDIS KÕVASTI JEHOOVAST KINNI”

8. Kirjelda Hiskija tausta.

8 Erinevalt Rutist oli Hiskija sündinud Jehoovale pühendunud rahva sekka. Samas ei elanud mitte kõik iisraellased selle pühendumistõotuse kohaselt. Nii oli ka Hiskija isa kuningas Aahasega. See jumalakartmatu mees propageeris Juuda kuningriigis ebajumalakummardamist, rüvetades isegi Jehoova templi Jeruusalemmas. Hiskijal oli hirmus lapsepõlv, sest mõned tema vennad pidid kohutaval viisil surema, kui nad ohverdati tules ebajumalatele. (2. Kun. 16:2–4, 10–17; 2. Ajar. 28:1–3.)

9., 10. a) Miks oleks Hiskija võinud kergesti kibestuda? b) Miks ei peaks me tundma kibestumust Jumala vastu? c) Miks me ei peaks arvama, et meie taust määrab selle, missuguseks isiksuseks me kujuneme?

9 Hiskijast oleks võinud kergesti saada kibestunud ja vihane jumalavastane. Mõned, kes on kogenud märksa vähem raskusi, on arvanud, et neil on igati põhjust tunda kibestumust Jehoova või tema organisatsiooni vastu. (Õpet. 19:3.) Teised on veendunud, et raske lapsepõlve tõttu on paratamatu, et nad on sattunud halvale teele või kordavad oma vanemate vigu. (Hes. 18:2, 3.) Kas sellised järeldused on õiged?

10 Hiskija elu tõendab, et vastus sellele küsimusele on ei. Meil pole eales põhjust tunda kibestumust Jehoova vastu, sest tema ei ole süüdi selles, et praeguses kurjas maailmas juhtub inimestega nii palju halba. (Iiob 34:10.) On tõsi, et vanemad saavad suuresti mõjutada oma lapsi kas heas või halvas suunas. (Õpet. 22:6; Kol. 3:21.) Ent see ei tähenda, et kellegi perekondlik taust määraks ära tema edasise elutee. Jehoova on andnud meile väärtusliku kingituse: vaba tahte, nii et me võime ise valida, kes me tahame olla ja mida me teeme. (5. Moos. 30:19.) Kuidas Hiskija seda kingitust kasutas?

Paljud noored võtavad Piibli tõe omaks, sõltumata perekondlikust taustast (vaata lõike 9, 10)

11. Miks oli Hiskija üks parimaid Juuda kuningaid?

11 Kuigi Hiskija oli ühe halvima Juuda kuninga poeg, sai temast endast üks parimaid kuningaid. (Loe 2. Kuningate 18:5, 6.) Tema isa oli talle küll äärmiselt halb eeskuju, kuid Hiskijal oli ka paremaid eeskujusid, keda järgida. Tema päevil teenisid prohvetitena Jesaja, Miika ja Hoosea. Me võime ette kujutada, kui sügavat huvi tundis kuningas Hiskija sõnumite vastu, mida Jumal nende ustavate meeste kaudu andis. Need Jehoova nõuanded ja manitsused puudutasid tema sügavamaid südamesoppe. See ajendas teda heastama kõike seda halba, mida ta isa oli korda saatnud. Ta puhastas templi, lasi preestritel tuua ohvreid lepituseks rahva pattude eest ning hävitas jõulise ja ulatusliku hoogtöö käigus ebajumalakujud. (2. Ajar. 29:1–11, 18–24; 31:1.) Heidutavate raskuste korral, näiteks kui Assüüria kuningas Sanherib ähvardas rünnata Jeruusalemma, ilmutas Hiskija silmapaistvat julgust ja usku. Ta otsis abi Jumalalt ja julgustas rahvast nii oma sõnade kui ka eeskujuga. (2. Ajar. 32:7, 8.) Hiljem, kui Hiskija süda läks ülbeks ja teda tabas Jumala viha, alandas ta end ja kahetses. (2. Ajar. 32:24–26.) On selge, et Hiskija ei lasknud minevikul rikkuda oma elu ja tulevikku. Tema tegudest oli näha, et ta oli Jehoova sõber, ning ta on meile heaks eeskujuks.

12. Kuidas on paljud tänapäeval Hiskija sarnaselt tõendanud, et nad on Jehoova sõbrad?

12 Kuna me elame julmas ja armastusetus maailmas, siis pole üllatav, et paljud lapsed kasvavad üles vanemate armastuse ja kaitseta. (2. Tim. 3:1–5.) Paljudel kristlastel on olnud väga raske lapsepõlv, kuid sellest hoolimata on nad rajanud Jehoovaga lähedased sõprussuhted. Hiskija sarnaselt on nad näidanud, et inimese minevik ei määra ära tema tulevikku. Jumal on andnud meile vaba tahte ja meil on rõõm kasutada seda suurepärast kingitust selleks, et hoida Jehoova ligi ning tuua talle au ja kiitust, nagu seda tegi Hiskija.

MAARJA ÜTLES: „SINU EES ON JEHOOVA ORJATAR!”

13., 14. Miks võis Maarjale antud ülesanne talle algul raske tunduda, ent kuidas ta Gabrielile vastas?

13 Sajandeid pärast Hiskija aega sõlmis üks alandlik Naatsaretist pärit juudi naine Jehoovaga ainulaadsed sõprussuhted. Ükski inimene pole kunagi saanud nii erilist ülesannet kui tema. Tal oli eesõigus sünnitada ja üles kasvatada Jumala enda poeg! Mõtle, kui kindel Jehoova Heeli tütres Maarjas oli, kui näitas tema vastu nii suurt usaldust. Kuidas võis aga sellisest ülesandest kuulmine Maarjale esialgu mõjuda?

„Sinu ees on Jehoova orjatar!” (Vaata lõike 13, 14)

14 Lihtne on Maarja puhul mõelda, kui auline ülesanne see talle oli, ja jätta tähele panemata sellega kaasnevad mured, mis võisid teda heidutada. Jumala ingel Gabriel ütles Maarjale, et ta jääb lapseootele ime läbi, ilma et ta oleks mõne mehega seksuaalsuhtes. Ent Gabriel ei selgitanud Maarja raseduse põhjust tema perele ja naabritele. Mida nad võiksid temast mõelda? Samuti oli Maarja ilmselt mures oma kihlatu Joosepi pärast. Kuidas pidi lapseootel Maarja Joosepit veenma, et on olnud talle ustav? Pealegi, milline vastutus kasvatada ja õpetada Kõigekõrgema ainusündinud poega! Me ei tea, mis kõik Maarja peast võis läbi käia, kui Gabriel temaga rääkis. Aga me teame, et Maarja vastas: „Sinu ees on Jehoova orjatar! Mulle sündigu su sõna järgi!” (Luuka 1:26–38.)

15. Miks võib öelda, et Maarjal oli tähelepanuväärne usk?

15 Maarjal oli tõesti tähelepanuväärne usk. Ta oli kui orjatar, kes on täielikult oma isanda käsutuses. Maarja uskus, et tema isand Jehoova hoolitseb tema eest ja kaitseb teda. Ta oli valmis tegema Jumala heaks ükskõik mida. Miks oli tal nii tugev usk? Usk ei ole inimesele kaasasündinud omadus. Usu saamiseks ja kasvatamiseks on tarvis ise pingutada ning paluda Jumala õnnistust. (Gal. 5:22; Efesl. 2:8.) Kas on mingeid tõendeid, et Maarja pingutas oma usu tugevdamise nimel? On küll. Mõtle näiteks sellele, kuidas ta kuulas ja millest ta rääkis.

16. Millest ilmneb, et Maarja oli hea kuulaja?

16 Kuidas Maarja kuulas. Piibel annab meile nõu: „Igaüks olgu alati valmis kuulama, ta ärgu rääkigu mõtlematult.” (Jaak. 1:19.) Kas Maarja oli hea kuulaja? Ilmselt küll. Luuka evangeeliumist selgub kahel korral, et Maarja kuulas hoolega sügavaid vaimseid mõtteid ja võttis aega kuuldu üle mõtisklemiseks. Näiteks Jeesuse sündimise ajal andsid alandlikud karjased Maarjale teada inglilt saadud sõnumi. Ja hiljem, kui Jeesus oli umbes 12-aastane poisike, ütles ta midagi väga tähtsat. Mõlemal juhul Maarja kuulas, jättis kuuldu meelde ja mõtiskles hoolega selle üle. (Loe Luuka 2:16–19, 49, 51.)

17. Mida me saame Maarja kohta teada sellest, mida ta rääkis?

17 Millest Maarja rääkis. Piiblis pole kirjas mitte just palju Maarja sõnu. Tema kõige pikem jutt on tekstis Luuka 1:46–55 ja sellest ilmneb, et ta tundis pühakirja hästi. Maarja mõtted sarnanevad sellega, mida rääkis palves prohvet Saamueli ema Hanna. (1. Saam. 2:1–10.) Ühe arvestuse järgi on selles Maarja kõnes umbes 20 viidet pühakirja mõtetele. On selge, et ta oli naine, kes rääkis vabalt vaimsetel teemadel. Maarja tõi oma südame aardekambrist esile ohtralt väärtuslikke tõdesid, mida ta oli õppinud oma suurimalt sõbralt Jehoovalt.

18. Kuidas me saame jäljendada Maarja usku?

18 Nagu Maarja, nii võime meiegi vahel tunda, et oleme saanud Jehoovalt raske ülesande. Usaldagem end sel juhul Maarja sarnaselt Jehoova kätesse, olles kindlad, et ta tegutseb alati meie parimates huvides. Me saame jäljendada Maarja usku, kui kuulame hoolega mõtteid Jehoova ja tema eesmärkide kohta, mõtiskleme vaimsete tõdede üle ja räägime õpitust ka teistele. (Laul 77:11, 12; Luuka 8:18; Rooml. 10:15.)

19. Milles me võime olla kindlad, kui järgime ustavate piiblitegelaste eeskuju?

19 Kas keegi võiks kahelda, et Rutt, Hiskija ja Maarja olid Jehoova sõbrad, nagu oli olnud Aabraham? Nemad koos kõigi nendega, kes moodustavad „suure pilve tunnistajaid”, ja paljud teised ustavad jumalateenijad läbi kogu ajaloo on tundnud rõõmu imelisest võimalusest olla Jumala sõber. Võtkem siis edaspidigi eeskuju sellistest usumeestest ja -naistest. (Heebr. 6:11, 12.) Seda tehes võime olla kindlad, et meid ootab suur tasu – igavene sõprus Jehoovaga!