Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Miks on tähtis olla tagasihoidlik?

Miks on tähtis olla tagasihoidlik?

„Tagasihoidlikel on tarkus.” (ÕPET. 11:2)

LAULUD: 38, 69

1., 2. Miks kaotas Saul Jehoova soosingu? (Vaata pilti artikli alguses.)

KUI kuningas Saul hakkas Iisraeli üle valitsema, oli ta tagasihoidlik ja lugupeetud mees. (1. Saam. 9:1, 2, 21; 10:20–24.) Ent peagi pärast kuningaks saamist läks ta ennast täis. Kui Jumala prohvet Saamuel ei jõudnud Gilgalisse kokkulepitud ajaks, muutus Saul kannatamatuks. Vilistid valmistusid võitluseks iisraellastega, kes hakkasid Sauli juurest laiali jooksma. Küllap mõtles Saul, et peab kiiresti midagi ette võtma. Ta otsustas ise Jumalale ohvri tuua, kuigi tal polnud selleks õigust. Jehoovale see ei meeldinud. (1. Saam. 13:5–9.)

2 Kui Saamuel jõudis Gilgalisse, noomis ta Sauli. Selle asemel et manitsust kuulda võtta, püüdis Saul end õigustada ja veeretada süüd teiste kaela. Ta ei arvanud, et oleks teinud midagi halba. (1. Saam. 13:10–14.) Sellest sai alguse Sauli allakäik. Ta kaotas kuningatrooni, ja mis veel hullem, ka Jehoova soosingu. (1. Saam. 15:22, 23.) Kuigi Sauli elu algas paljutõotavalt, lõppes see väga kurvalt. (1. Saam. 31:1–6.)

3. a) Mida arvavad paljud tagasihoidlikkuse kohta? b) Mis küsimusi me hakkame arutama?

 3 Tänapäeval on paljud auahned ja püüavad millegagi silma paista, et saavutada edu. Nad ei pea tagasihoidlikkust mitte millekski. Näiteks ütles kord üks tuntud näitleja, kellest sai poliitik: „Tagasihoidlikkus on sõna, mis mind kuidagi ei iseloomusta. Loodetavasti jääb see nii ka tulevikus.” Kuid miks on tagasihoidlikkus ikkagi tähtis? Mida tagasihoidlikkus tähendab ja mida see ei tähenda? Ja kuidas me võime jääda tagasihoidlikuks ka proovile panevates olukordades? Selles artiklis vastatakse kahele esimesele küsimusele. Kolmandat küsimust käsitletakse järgmises artiklis.

MIKS ON TÄHTIS OLLA TAGASIHOIDLIK?

4. Mis on jultumus või ülbus?

4 Piibel vastandab tagasihoidlikkust jultumusele või ülbusele. (Loe Õpetussõnad 11:2.) Taavet palus, et Jehoova hoiaks teda ülbetest tegudest. (Laul 19:13.) Piiblis mõeldakse ülbete tegude all seda, kui keegi teeb tormakalt või jultunult midagi, milleks tal pole õigust. Päritud patususe tõttu võime vahetevahel kõik nii käituda. Kui see saab meile aga harjumuseks, kaotame varem või hiljem Jumala soosingu, nagu juhtus kuningas Sauliga. Kirjakoht Laul 119:21 ütleb Jehoova kohta: „Sa hurjutad jultunuid.” Miks ta seda teeb?

5. Miks on ülbus nii tõsine asi?

5 Ülbed teod pole lihtsalt süütud eksimused. Esiteks, kui käitume ülbelt, ei austa me Jehoovat kui kõrgeimat valitsejat. Teiseks, kui teeme midagi, milleks meil pole õigust, satume tõenäoliselt teistega pahuksisse. (Õpet. 13:10.) Ja kolmandaks, kui meie ülbe käitumine saab ilmsiks, võime tunda häbi ja alandust. (Luuka 14:8, 9.) Ülbed teod ei too midagi head. Piibel näitab, et alati on õige olla tagasihoidlik.

MIDA TAGASIHOIDLIKKUS TÄHENDAB?

6., 7. Mis on alandlikkus ja kuidas on tagasihoidlikkus sellega seotud?

6 Tagasihoidlikkus on väga tihedalt seotud alandlikkusega. Alandlik kristlane pole uhke ega ülbe, vaid peab teisi endast ülemaks. (Filipl. 2:3.) Alandlik inimene on üldiselt ka tagasihoidlik, ta hindab objektiivselt oma võimeid ja saavutusi, tunnistab oma vigu, on valmis kuulda võtma soovitusi ning on avatud uutele ideedele. Alandlikkus on Jehoovale väga meelepärane omadus.

7 Piibel näitab, et ka tagasihoidlik inimene hindab end objektiivselt ning tunnistab oma piire. See aitab tal teisi austada ning olla nende vastu lahke.

8. Millest võib ilmneda, et meie mõtted või käitumine pole enam tagasihoidlikud?

8 Kuidas võib juhtuda, et me hakkame mõtlema või käituma ülbelt? Mis on mõned hoiatavad märgid? Ehk peame iseennast või oma ülesandeid liiga tähtsaks. (Rooml. 12:16.) Või tõmbame endale kohatut tähelepanu. (1. Tim. 2:9, 10.) Samuti võib juhtuda, et väljendame oma mõtteid väga jõuliselt, tuginedes üksnes oma positsioonile, tutvustele või isiklikule arvamusele. (1. Kor. 4:6.) Tihtipeale ei pruugi me nii käitudes isegi taibata, et oleme ületanud  tagasihoidlikkuse piiri ja toiminud ülbelt.

9. Mis on viinud paljusid ülbete tegudeni? Too mõni näide Piiblist.

9 Igaüks võib unustada tagasihoidlikkuse, kui ta laseb end kasvõi ajutiselt juhtida oma patustel himudel. Auahnus, kadedus ja kontrollimatu viha on viinud paljusid ülbete tegudeni. Nii oli see selliste piiblitegelaste puhul nagu Absalom, Ussija ning Nebukadnetsar. Jehoova alandas neid nende jultumuse tõttu. (2. Saam. 15:1–6; 18:9–17; 2. Ajar. 26:16–21; Taan. 5:18–21.)

10. Miks me ei tohiks omistada teistele valesid motiive? Too mõni näide Piiblist.

10 Kuid võib olla muidki põhjuseid, miks inimene ei käitu tagasihoidlikult. Mõelgem näiteks piiblitekstidele 1. Moosese 20:2–7 ja Matteuse 26:31–35. Kas Abimelek ja Peetrus olid ülbed? Või oli asi lihtsalt selles, et nad polnud kõigest teadlikud või tegutsesid mõtlematult? Kuna me ei suuda näha inimeste südamesse, on tähtis mitte teha rutakaid järeldusi teiste motiivide kohta. (Loe Jaakobuse 4:12.)

SINU KOHT JUMALA ORGANISATSIOONIS

11. Mida on meil tarvis mõista?

11 Tagasihoidlik inimene mõistab, milline on tema koht Jumala organisatsioonis. Jehoova, kes on korra Jumal, annab oma majapidamises igaühele mingi ülesande. Kuna igaühel on koguduses oma roll, on kõik vajalikud. Oma armust on Jehoova andnud meile kõigile teatud võimed ja anded. Me saame kasutada neid tema ülistamiseks ja teiste aitamiseks. (Rooml. 12:4–8.) Jehoova on andnud meile majapidajaameti, millega kaasneb au, usaldus ja vastutus. (Loe 1. Peetruse 4:10.)

Mida me võime õppida Jeesuse eeskujust, kui meie ülesanded muutuvad? (Vaata lõike 12–14)

12., 13. Miks pole see üllatav, et meie ülesanded Jumala organisatsioonis aeg-ajalt muutuvad?

12 Meie ülesanded Jehoova teenistuses võivad aga aja jooksul muutuda. Seda on hästi näha Jeesuse elust. Alguses oli ta Jehoovaga kahekesi. (Õpet. 8:22.) Seejärel aitas ta luua teised vaimolendid, materiaalse universumi ning lõpuks inimesed. (Kol. 1:16.) Hiljem sai Jeesus ülesande tulla maa peale, kus ta sündis abitu beebina ning sirgus täiskasvanuks. (Filipl. 2:7.) Pärast oma ohvrisurma naasis Jeesus taevasse ja elas seal edasi vaimolendina. (Heebr. 2:9.) Aastal 1914 sai temast Jumala kuningriigi kuningas. See pole aga viimane muutus tema ülesannetes. Pärast tuhandeaastast valitsust annab Jeesus kuningriigi üle Jehoovale, et „Jumal oleks kõige ainus valitseja”. (1. Kor. 15:28.)

13 Ka meie ülesanded võivad aja jooksul muutuda ja seda tihti meie enda otsuste tõttu. Näiteks kas sa abiellusid mingil ajal? Kas sulle sündisid lapsed? Kas lihtsustasid millalgi oma elu, et alustada täisajalist teenistust? Kõik need otsused toovad kaasa rõõmu ja vastutust. Kuna meie olud muutuvad, võib meil avaneda võimalus teha Jehoova teenistuses rohkem või siis tuleb meil hoopis oma teenistust piirata. Kas sa oled noor või eakas? Kas sinu tervis on hea või halb? Jehoova mõtleb sellele, milline oleks kõige parem viis igaüht meist oma teenistuses kasutada. Ta ei oota meilt midagi üle jõu käivat ning ta  hindab väga kõike, mida suudame teha. (Heebr. 6:10.)

14. Kuidas aitab tagasihoidlikkus meil täita rõõmuga mistahes meile antud ülesannet?

14 Jeesus oli rõõmus iga ülesande üle ja ka meie võime leida rõõmu mistahes ülesandest. (Õpet. 8:30, 31.) Tagasihoidlik inimene on rahul oma ülesannetega, mis tal parasjagu koguduses on. Ta ei muretse selle pärast, kas ta saab tulevikus eesõigusi, ega keskendu teiste saavutustele. Ta mõtleb, miks on tema praegune ülesanne tähtis, ning püüab sellest rõõmu tunda, teades, et selle on andnud talle Jehoova. Samal ajal peab ta siiralt lugu teistest, ükskõik mis ülesande on Jehoova neile andnud. Tagasihoidlikkus aitab meil heal meelel teisi austada ja toetada. (Rooml. 12:10.)

MIDA TAGASIHOIDLIKKUS EI TÄHENDA?

15. Mille poolest on Giideon meile heaks eeskujuks?

15 Giideon on meile tagasihoidlikkuses heaks eeskujuks. Kui Jehoova ingel talle end ilmutas, mainis Giideon oma tagasihoidlikku päritolu. (Kohtum. 6:15.) Pärast seda, kui ta võttis Jehoovalt ülesande vastu, püüdis ta selgelt aru saada, mida tal on vaja teha, ja otsis Jehoovalt juhatust. (Kohtum. 6:36–40.) Giideon oli julge. Samas tegutses ta ettevaatlikult ja arukalt. (Kohtum. 6:11, 27.) Ta ei võtnud ülesannet  vastu selleks, et saada võimu. Kui ta oli teinud, mida talt paluti, läks ta hea meelega tagasi koju. (Kohtum. 8:22, 23, 29.)

16., 17. Miks ei välista tagasihoidlikkus vaimset edenemist ja millega tagasihoidlik inimene arvestab?

16 Tagasihoidlikkus ei tähenda seda, et me ei võiks kunagi pürgida ühegi teenistusülesande poole ega seda vastu võtta. Pühakiri innustab meid kõiki edenema. (1. Tim. 4:13–15.) Kas edenemine eeldab alati ülesande muutust? Mitte tingimata. Jehoova abiga võime teha vaimseid edusamme, ükskõik mis ülesanne meil praegu on. Me võime arendada Jumala antud võimeid ning püüda teha rohkem head.

17 Enne kui tagasihoidlik inimene võtab uue ülesande vastu, uurib ta, mida talt oodatakse. Seejärel saab ta objektiivselt hinnata, kas ta suudab seda tööd teha. Näiteks kas ta saab võtta enda õlule rohkem vastutust, ilma et teised tähtsad asjad jääks unarusse? Kas ta saaks osa praegust tööd kellelegi teisele anda, nii et tal oleks võimalik täita uut ülesannet? Kui vastus ühele või mõlemale küsimusele on eitav, siis ehk on parem, et praegu hakkab seda ülesannet täitma keegi teine. Palvetamine ja realistlik analüüs aitavad meil mitte võtta oma õlgadele liiga suurt koormat. Tagasihoidlik inimene mõistab, millal tuleb pakutavast ülesandest keelduda.

18. a) Mida teeb tagasihoidlik inimene, kui ta saab uue ülesande? b) Kuidas aitab tagasihoidlikkust arendada kirjakoht Roomlastele 12:3?

18 Giideoni eeskuju aitab meil meeles hoida, et kui me uue ülesande vastu võtame, ei saa me seda hästi täita ilma Jehoova juhatuse ja abita. Piibel kutsub meid üles olema tagasihoidlikud „koos oma Jumalaga käies”. (Miika 6:8.) Iga kord, kui saame uue ülesande, tuleb meil palvemeelselt mõtiskelda selle üle, mida Jehoova on Piibli ja oma organisatsiooni kaudu öelnud. Me peame õppima seadma oma ebakindlaid samme Jehoova kindla juhatuse järgi. Pidagem meeles, et meid teeb suureks Jehoova alandlikkus, mitte omaenda võimekus. (Laul 18:35.) Niisiis, kui oleme tagasihoidlikud koos oma Jumalaga käies, ei arva me endast liiga palju ega liiga vähe. (Loe Roomlastele 12:3.)

19. Mis põhjustel tuleks meil olla tagasihoidlik?

19 Tagasihoidlik inimene annab kogu au Jehoovale, sest tema on meie looja ja kõrgeim valitseja. (Ilm. 4:11.) Tagasihoidlikkus aitab meil tunda rõõmu sellest, mida me suudame Jehoova teenistuses teha. Tagasihoidlikkus ei luba meil käituda lugupidamatult ning edendab Jehoova rahva seas ühtsust. Tagasihoidlikkus ajendab meid pidama teisi endast ülemaks. Tagasihoidlik inimene mõtleb hoolega, enne kui midagi teeb, vältides nõnda ränki vigu. Neil põhjustel on kõigil Jehoova teenijatel väga tähtis olla tagasihoidlik. Jehoova peab kalliks neid, kes püüavad seda omadust arendada. Ent mis siis, kui meie tagasihoidlikkus pannakse proovile? Järgmine artikkel näitab, kuidas me saame jääda tagasihoidlikuks ka sellises olukorras.