Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Elias Hutter ja tema heebreakeelsed piiblitõlked

Elias Hutter ja tema heebreakeelsed piiblitõlked

KAS sa oskad lugeda piibliaegset heebrea keelt? Ilmselt mitte. Võib-olla pole sa heebreakeelset Piiblit kunagi isegi näinud. Ent sa võid hakata tunduvalt rohkem hindama sinu enda Piiblit, kui tutvud põgusalt 16. sajandi õpetlase Elias Hutteri ja tema kahe heebreakeelse piiblitõlkega.

Elias Hutter sündis aastal 1553 Görlitzis, väikelinnas Saksamaal tänapäevase Poola ja Tšehhi piiri lähedal. Hutter õppis Jena luterlikus ülikoolis idamaade keeli. Vaevu 24-aastaselt määrati ta juba heebrea keele professoriks Leipzigis. Haridusreformaatorina rajas ta hiljem kooli Nürnbergi, kus õpilased said omandada heebrea, kreeka, ladina ja saksa keele nelja aastaga. See polnud tollal võimalik mitte üheski teises koolis ega ülikoolis.

ERAKORDNE VÄLJAANNE

Hutteri 1587. aasta heebreakeelse piiblitõlke tiitelleht

1587. aastal andis Hutter välja heebreakeelse niinimetatud vana testamendi. Selle väljaande nimeks sai „Derekh ha-Kodesh”, mis on fraas piiblisalmist Jesaja 35:8 ja tähendab „püha tee”. Üllitise kaunis trükikiri oli üks põhjus, miks öeldi, et iga pisimgi detail annab tunnistust selle väljaande erakordsusest. Eriti väärtuslikuks tegi selle piiblitõlke aga see, et see aitas tudengitel õppida heebrea keelt.

Et mõista, miks Hutteri heebreakeelsest piiblitõlkest oli nii palju abi, vaadelgem kaht väljakutset, millega seisid silmitsi need, kes üritasid lugeda Piiblit heebrea keeles. Esiteks oli tegemist teistsuguse ja võõra tähestikuga ning teiseks raskendasid heebrea ees- ja järelliited sõnatüve äratundmist. Näiteks vaadelgem heebrea sõna נפשׁ (translitereeritult néfeš) tähendusega „hing”. Piiblisalmis Hesekiel 18:4 eelneb sellele eesliide ה (ha), mis on määrav artikkel, nii et kokku moodustub sõna הנפשׁ (hannéfeš) ehk „hing” määrava artikliga. Treenimata silmale paistab הנפשׁ (hannéfeš) täiesti teistsuguse sõnana kui נפשׁ (néfeš).

Hutter kasutas oma õpilaste aitamiseks leidlikku trükitehnikat: trükikirja, kus heebrea tähed olid nii paksus kirjas kui ka kontuurjoontena. Ta trükkis kõik sõnatüved paksus kirjas, eesliited ja järelliited aga kontuuridena, seest tühjade  tähtedena. See lihtne võte kergendas õpilastel heebrea sõnatüve äratundmist ning oli seega abiks keeleõppimisel. „Uue maailma tõlke” lisamaterjaliga väljaandes („New World Translation of the Holy Scriptures – With References”) on allmärkustes kasutatud samalaadset praktilist võtet. * Translitereeritud sõnatüvi on paksus kirjas ning ees- ja järelliited tavakirjas. Illustratsioonidel esile tõstetud osas on näha trükikiri Hutteri heebreakeelses piiblitõlkes salmis Hesekiel 18:4 ning sama salmi allmärkuses lisamaterjaliga Piiblis.

HEEBREAKEELNE UUS TESTAMENT

Hutter andis välja ka niinimetatud uue testamendi, kus tekst oli 12 keeles. See väljaanne üllitati Nürnbergis aastal 1599 ja sellele viidatakse sageli kui Nürnbergi polüglotile. Hutter soovis, et selles väljaandes oleks ka Piibli kreekakeelse osa heebreakeelne tõlge. Ent ta ütles, et isegi kui ta oleks olnud valmis maksma heebreakeelse tõlke eest terve varanduse, poleks ta seda kuskilt leidnud. * Nii otsustas Hutter tõlkida uue testamendi ise kreeka keelest heebrea keelde. Jättes kõik teised ettevõtmised kõrvale, saigi Hutter selle tõlke valmis vaid ühe aastaga!

Kui hea oli Hutteri uue testamendi heebreakeelne tõlge? 19. sajandi tuntud heebrea keele õpetlane Franz Delitzsch kirjutas: „Tema heebreakeelsest tõlkest ilmnes tavatu keeletunnetus, mis oli kristlaste seas üsna haruldane, ning see tõlge on siiani väärt uurimist, sest näide näite järel leidub selles erakordselt tabavaid tõlkevasteid.”

KESTEV MÕJU

Hutter ei saanud oma tõlketöödega jõukaks; ilmselt ei müünud need hästi. Siiski on tema tööl olnud oluline ja kestev mõju. Näiteks andsid William Robertson aastal 1661 ja Richard Caddick aastal 1798 välja tema uue testamendi heebreakeelse tõlke uuendatud väljaande kordustrüki. Tõlkides algupärasest kreeka keelest, andis Hutter tiitlid kýrios (Issand) ja theós (Jumal) õigustatult edasi vastega „Jehoova” (יהוה, JHVH) sellistes kohtades, kus tsiteeriti Piibli heebreakeelset osa või kus talle tundus, et viidatakse Jehoovale. See on vägagi tähelepanuväärne, sest kuigi paljud uue testamendi tõlked ei tarvita Jumala nime, siis Hutteri tõlge teeb seda, ning see on veel üks tõend selle kohta, et Jumala nime taaskasutamine Piibli kreekakeelses osas on täiesti õigustatud.

Järgmine kord, kui näed Piibli kreekakeelses osas Jumala nime Jehoova või vaatad lisamaterjaliga Piibli allmärkusi, tuleta meelde Elias Hutterit ja tema tähelepanuväärseid heebreakeelseid piiblitõlkeid.

^ lõik 7 Vaata „Uue maailma tõlke” lisamaterjaliga väljaandest salmi Hesekiel 18:4 teist allmärkust ja lisa 3B.

^ lõik 9 Mõned õpetlased olid siiski varem tõlkinud uue testamendi heebrea keelde. Ühe sellise tõlke valmistas Bütsantsi munk Simon Atoumanos umbes aastal 1360. Teise tõlke tegi Saksa õpetlane Oswald Schreckenfuchs umbes aastal 1565. Kumbagi tõlget ei antud kunagi välja ja nüüdseks on need kadunud.