Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Loodud elama igavesti

Loodud elama igavesti

KES ei sooviks elada õnnelikult ja kaua? Mõtle, mida kõike me saaksime teha, kui me ei jääks kunagi haigeks ja meie elu ei lõppekski. Me saaksime veeta rohkem aega oma lähedastega, reisida maailma risti ja põiki läbi, omandada uusi oskusi, saada aina targemaks ning uurida põhjalikult kõike, mida hing ihkab.

Miks on inimestel soov elada võimalikult kaua? Piibel näitab, et Jumal on meid sellise sooviga loonud. (Koguja 3:11.) Samuti öeldakse seal: „Jumal on armastus.” (1. Johannese 4:8.) Kas oleks loogiline, et Looja, kes meid armastab, annaks meile soovi elada igavesti, kui see poleks üldse võimalik?

Piibel nimetab surma tabavalt meie vaenlaseks. (1. Korintlastele 15:26.) Varem või hiljem saab see meid kõiki kätte. Paljud inimesed ei taha sellele mitte mõeldagi, kuna see on nii heidutav. Kas see vaenlane alistatakse kunagi? On see tõesti võimalik?

MIS ANNAB ALUST LOOTUSEKS

Surm ei pidanud kunagi olema elu osa. Piibli esimene raamat tõendab, et Jumala eesmärgi kohaselt pidid inimesed elama maa peal igavesti. Kõigepealt lõi Jumal inimasustuseks ideaalsed tingimused. Seejärel lõi ta esimesed inimesed, Aadama ja Eeva, ning pani nad elama paradiisi, Eedeni aeda. „Pärast seda vaatas Jumal kõike, mis ta oli teinud, ja see oli väga hea.” (1. Moosese 1:26, 31.)

Aadam oli loodud Jumala sarnaseks, ta oli täiuslik. (5. Moosese 32:4.) Ka tema naine Eeva oli ilma ühegi veata, täiuslik nii kehalt kui ka vaimult.  Jehoova ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see. Valitsege kalade üle meres, tiivuliste üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad.” (1. Moosese 1:28.)

Maa täitmine inimestega pidi võtma aega. Aadamale ja Eevale pidid sündima lapsed, kellele omakorda pidid sündima lapsed ja seda niikaua, kuni maa on inimesi täis. (Jesaja 45:18.) Kas Jumal oleks tõesti öelnud Aadamale ja Eevale, et nad täidaksid maa, kui nende eluiga oleks pidanud olema nii lühike, et nad näevad vaid paari järeltulevat põlvkonda?

Jumal andis inimestele ka käsu valitseda loomade üle. Aadamal tuli igale loomaliigile nimetus välja mõelda, mis mõistagi pidi võtma aega. (1. Moosese 2:19.) Kuid selleks et loomade üle õigesti valitseda ja nende eest hoolitseda, oleks tal olnud vaja veelgi rohkem aega: ta oleks pidanud kõiki loomi ja nende käitumist hästi tundma õppima.

Seega tõendab esimestele inimestele antud ülesanne täita maa ja valitseda loomade üle, et nad olid loodud elama väga kaua. Tegelikult Aadam elaski väga kaua.

INIMESED LOODI ELAMA IGAVESTI MAISES PARADIISIS

NENDE ELUIGA OLI VÄGA PIKK

Aadam, 930 aastat

Metuusala, 969 aastat

Noa, 950 aastat

Meie, 70–80 aastat

Piibel näitab, et kunagi elasid inimesed palju kauem kui meie praegu. Seal öeldakse: „Aadama elupäevi oli kokku 930 aastat.” Seejärel nimetatakse kuut meest, kes elasid üle 900-aastaseks. Need on Sett, Enos, Jered, Metuusala ja Noa. Nad kõik surid enne globaalset veeuputust, välja arvatud Noa, kes oli veeuputuse saabudes 600-aastane. (1. Moosese 5:5–27; 7:6; 9:29.) Millega nende pikka eluiga selgitada?

Kõik need mehed elasid ajal, kui inimesed olid veel küllaltki lähedal täiuslikkusele. See ilmselt oligi nende pika eluea saladus. Kuidas on täiuslikkus ja pikk elu omavahel seotud? Ja kuidas on võimalik surma alistada? Nendele küsimustele vastuse saamiseks peame teadma, mis põhjusel inimesed vananevad ja surevad.