Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Miks Jumal ei vasta kõigile palvetele?

Miks Jumal ei vasta kõigile palvetele?

Meie taevane isa Jehoova on meeleldi valmis meie siiraid palveid kuulama. Ent teatud palvetele ta ei vasta. Millistele palvetele? Ja mida tuleks meil palvetades silmas pidada? Vaatame mõningaid piibli nõuandeid.

„Palvetades ärge korrutage ühte ja sama.” (Matteuse 6:7.)

Jehoova ei taha, et me kordaksime päheõpitud palveid või loeksime neid maha palveraamatust. Ta soovib, et me räägiksime temaga südamest. Kujuta ette, kui tüütu see oleks, kui sinu sõber räägiks sulle päevast päeva ühte ja sama juttu. Head sõbrad suhtlevad omavahel avatult ja siiralt. Kui me räägime palves oma sõnadega, näitab see, et peame taevast isa oma sõbraks.

„Kui te ka palute, siis te ikka ei saa, sest te palute valel eesmärgil.” (Jaakobuse 4:3.)

Kindlasti ei saa me oodata, et Jumal vastaks meie palvetele, kui me palume talt midagi, mille kohta me teame, et see ei meeldi talle. Oletame näiteks, et hasartmängija palub Jumalalt võiduõnne. Kas Jumal täidaks tema palve, kui ta on hoiatanud inimesi ahnuse ja õnnele lootmise eest? (Jesaja 65:11; Luuka 12:15.) Oleks rumal mõelda, et Jehoova vastab sellistele palvetele. Kui me midagi palume, peame olema kindlad, et see on kooskõlas piibli põhimõtetega.

 „Kes keeldub seadusele kuuletumast, selle palvegi on jäledus.” (Õpetussõnad 28:9.)

Piibliaegadel ei vastanud Jumal nende palvetele, kes keeldusid järgimast tema seadusi. (Jesaja 1:15, 16.) Jumal ei ole muutunud. (Malaki 3:6.) Kui me tahame, et ta meie palvetele vastaks, siis peame elama kooskõlas tema seadustega. Ent kuidas on lugu siis, kui me oleme minevikus midagi valesti teinud? Kas see tähendab, et Jehoova ei kuula meid enam kunagi? Kuulab ikka. Ta on valmis meile andestama, kui me kahetseme tehtut ja püüame elada talle meelepäraselt. (Apostlite teod 3:19.)