Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 INTERVJUU | GENE HWANG

Matemaatik põhjendab oma usku

Matemaatik põhjendab oma usku

Filosoofiadoktor Gene Hwang on sündinud 1950. aastal Taiwanil Tainani linnas. Ta on matemaatikaprofessor riiklikus Cheng Kungi ülikoolis Taiwanil. Samuti on ta USA Cornelli ülikooli emeriitprofessor. Seal oli ta statistika ja tõenäosusteooria õppejõud ja tegi sel alal uurimistööd. Aastaid oli ta statistika alal üks enim kirjastatud autoreid ning statistikaga tegeleb ta praegugi. Noore mehena uskus ta, et elu sai alguse evolutsiooniliste protsesside tulemusena. Hiljem tema seisukoht muutus. Ärgake! esitas talle mõned küsimused tema töö ja usu kohta.

Mida teile nooruses õpetati?

Koolis õpetati mulle evolutsiooniteooriat, kuid ei selgitatud, kuidas elu alguse sai. Kui mu vanematest said taoistid, kuulasin nende õpetajaid suure huviga ja esitasin neile palju küsimusi. Sain aga vähe selliseid vastuseid, mis mind rahuldanud oleks.

Miks te otsustasite matemaatikuks saada?

Matemaatikast sattusin vaimustusse põhikoolis. Kui läksin ülikooli, siis meeldisid mulle eriti matemaatika ja tõenäosusteooria loengud. Minu silmis on lühike ja sisutihe matemaatiline tõestus kaunis ja elegantne.

Kuidas teis tärkas huvi Piibli vastu?

1978. aastal hakkas mu naine Jinghuei Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima ning vahel võtsin ka mina neist aruteludest osa. Elasime sel ajal Ameerika Ühendriikides. Jinghuei oli äsja saanud doktorikraadi füüsikas ja mina õppisin Indianas Purdue ülikoolis statistikat.

Mis mulje teil Piiblist jäi?

Mulle avaldas muljet ülestähendus sellest, kuidas maad inimeste jaoks ette valmistati. See, mida 1. Moosese raamatus räägitakse kuuest loomisperioodist, ehkki seda tehakse lihtsas keeles, paistis olevat kooskõlas faktidega. Seda ei saa öelda  müütide kohta. * Kuid läks veel hulk aastaid, enne kui ma Loojasse uskuma hakkasin.

Mis teid takistas?

Loojasse uskuma hakkamine nõudis, et pööraksin selja oma lapsepõlvereligioonile.

Mu tunded olid asjaga seotud. Loojasse uskuma hakkamine nõudis, et pööraksin selja oma lapsepõlvereligioonile, kuna taoism õpetab, et isikulist Jumalat, Loojat, pole olemas.

Hiljem te siiski hakkasite Loojasse uskuma. Mis pani teid meelt muutma?

Mida rohkem ma elu päritolu peale mõtlesin, seda enam veendusin, et esimene eluvorm pidi olema väga keerukas. Näiteks pidi see olema suuteline paljunema, mis eeldab geneetilise info ja seda täpselt kopeerida suutva mehhanismi olemasolu. Pealegi, ka kõige lihtsam rakk vajab molekulaarset masinavärki, et ehitada valmis uue raku osad, ning vahendeid energia rakendamiseks ja suunamiseks. Kuidas võisid sellised keerulised mehhanismid moodustuda juhuslikult elutust ainest? Matemaatikuna ei saanud ma sellise seisukohaga nõustuda. Leidsin, et juhuselt oleks seda liiga palju oodata.

Mis tekitas teis soovi Jehoova tunnistajate õpetustega lähemalt tutvust teha?

Aeg-ajalt olin Jehoova tunnistajatega Piiblit juba uurinud. 1995. aastal, kui viibisin Taiwanil, haigestusin ja vajasin abi. Mu naine võttis Ühendriikidest ühendust Taiwani Jehoova tunnistajatega. Nad leidsid mu kurnatuna ühe haigla juurest, kuna mulle polnud voodikohta. Üks Jehoova tunnistaja viis mu hotelli puhkama. Ta tundis pidevalt huvi, kuidas mul läheb, ja viis mind kliinikusse ravile.

Selline siiras hool liigutas mind sügavalt ja pani mõtlema sellele, kui sageli küll olid Jehoova tunnistajad mu perele head teinud. Mõistsin, et nende usk teeb nad teistest erinevaks. Niisiis hakkasin nendega uuesti Piiblit uurima. Järgmisel aastal lasin end ristida.

Kas teie usulised tõekspidamised ei lähe vastuollu teie teaduslike seisukohtadega?

Sugugi mitte. Viimastel aastatel olen pakkunud matemaatilist tuge teadlastele, kes uurivad geenide talitlust. Geneetika aitab aru saada elu masinavärgist ja see arusaamine täidab mind aukartusega Looja tarkuse ees.

Kas te tooksite selle kohta mõne näite?

Võtame paljunemise. Mõnedel organismidel, näiteks amööbidel, pole isas- ega emasorganisme. Need ainuraksed teevad oma geneetilisest infost koopia ja poolduvad. Seda nimetatakse mittesuguliseks paljunemiseks. Enamik loomi ja taimi paljuneb aga sugulisel teel, mille puhul geneetiline info saadakse nii isas- kui ka emasorganismilt. Miks on suguline paljunemine märkimisväärne?

Miks peaks paljunemissüsteem, mille puhul ühest organismist saab pooldumise teel kaks – ja mis on edukalt toiminud juba ei tea kui kaua –, arenema süsteemiks, mille puhul kahest geenikomplektist kombineerub üks? Mehhanismid, mida on vaja selleks, et võtta pool geneetilisest infost isasorganismilt ja pool emasorganismilt ning see siis ühendada, on ääretult keerulised. See valdkond valmistab evolutsioonibioloogidele kõvasti peamurdmist. Minu arvates saab sugulise paljunemise taga olla vaid Jumala mõistus.

^ lõik 11 Rohkem infot loomisperioodide kohta võib leida brošüürist „Kas elu on loodud?”, mille väljaandjad on Jehoova tunnistajad. Brošüür on saadaval ka saidil www.jw.org/et.