Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Itchan Kala müür Hiivas

 MAAD JA RAHVAD

Külaskäik Usbekistani

Külaskäik Usbekistani

TRANSOXANIA. Jõgedevaheline maa. Turkestan. Nõnda on ajaloo jooksul nimetatud piirkonda, kuhu jääb praegune Usbekistan („usbekkide maa”). Juba 15. sajandil olid Usbekistani linnad hinnatud kohad kaupmeeste silmis, kes reisisid mööda Siiditeed – kaubateede võrku, mis ühendas Hiinat Vahemere maadega. Praegu domineerib Usbekistani riideturul puuvillane riie. Siin müüakse ka ilusaid puuvillaseid, villaseid ja siidist vaipu.

Usbeki kultuuri on ajaloo jooksul mõjutanud paljud rahvad. Usbekistani mägedest ja kõrbetest on marssinud läbi kuulsad vallutajad oma võimsate sõjavägedega. Nende hulgas Aleksander Suur, kes kohtas siin oma armastatud Roxanet, mongoli väepealik Tšingis-khaan ja siinsest piirkonnast pärit Timur (Tamerlan), ühe ajaloo kõige suurema impeeriumi valitseja.

Traditsiooniline riietus

Usbekistanis ilmestavad moodsat linnapilti uhked värvilised ajaloolised ehitised, mille kuplid on kaetud siniste plaatidega. Paljudes neist asuvad praegu koolid.

 Siiditee. See kaubateede võrgustik, millest osa kulges läbi praeguse Usbekistani alade, oli kasutusel juba enne meie ajaarvamist ja etendas kaubandusmaailmas keskset rolli kuni 15. sajandi lõpuni, kui avastati meretee Indiasse.

Siidivaipade valmistamine

Araali meri. See kunagi suuruselt neljas järv maailmas on kõvasti kahanenud, kuna Araali merre voolavate jõgede vett kasutatakse põldude niisutamiseks. Usbekistan püüab koostöös teiste Kesk-Aasia riikidega probleemile lahendust leida.

Usbeki tähestik. Siinsetel aladel on räägitud eri keeli. Pärast islami usu pealetungi 8. sajandil võeti siin kasutusele araabia kiri. Kui Usbekistan sai Nõukogude Liidu osaks, mindi üle ladina tähestikule, kuid 1930-ndate lõpus asendati see slaavi tähestikuga. 1993. aasta uue seadusega kehtestati taas ladina kirjal põhinev tähestik.

Kuivatatud puuviljad linnaturul