Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 KAANETEEMA | HOIA OMA TERVIST. 5 KASULIKKU NÕUANNET

Kuidas hoida tervist

Kuidas hoida tervist

KES see ikka tahab haige olla? Parimalgi juhul on haige olla tülikas ja kulukas. Peale selle, et tunned end haigena kehvasti, ei saa sa võib-olla tööle või kooli minna, raha teenida ega pere eest hoolitseda. Võib-olla peab keegi hoopis sinu eest hoolitsema ning sul tuleb ehk välja käia palju raha ravimite ja ravi eest.

On hästi öeldud, et ennetus on parem kui ravi. Muidugi on haigusi, mida pole võimalik ära hoida. Siiski saab paljude haiguste teket pidurdada või isegi vältida. Räägime viiest moodusest, kuidas oma tervist hoida.

 1. PEA KINNI HÜGIEENINÕUETEST

Mayo kliiniku teatel on üks parimaid viise haigestumist vältida ja haiguste levikut tõkestada pesta käsi. Seevastu üks lihtsamaid viise külmetushaigusse või grippi nakatumiseks on hõõruda pisikutest saastunud kätega oma silmi või nina. Parim, mida saab selle vältimiseks teha, on pesta sageli käsi. Puhtusnõuete järgimisega võib ära hoida haigestumist isegi väga tõsistesse tõbedesse, nagu näiteks kõhulahtisusega kulgevad haigused ja kopsupõletik. Nende haiguste tagajärjel sureb igal aastal üle kahe miljoni alla viieaastase lapse. Ka eluohtliku ebola levikut saab tõkestada käte pesemisega.

Teatud juhtudel on käte pesemine sinu ja teiste tervise huvides iseäranis vajalik. Käsi tuleks pesta alati ...

  • pärast tualetis käimist

  • pärast seda, kui oled lapsel mähkmeid vahetanud või aidanud tal potil käia

  • enne ja pärast haava eest hoolitsemist

  • enne ja pärast haigega koosolemist

  • enne toidu valmistamist, serveerimist ja söömist

  • pärast aevastamist, köhimist ja nuuskamist

  • pärast looma või tema väljaheite puudutamist

  • pärast prügiga kokkupuutumist

Hea oleks mõelda ka sellele, kas sa pesed käsi korralikult. Uurimused on näidanud, et suur osa inimesi ei pese pärast avaliku käimla kasutamist üldse käsi või ei pese neid korralikult. Kuidas tuleks siis käsi pesta?

  • Tee käed voolava vee all märjaks ja seebita need.

  • Hõõru käsi kokku, nii et seep hakkab vahutama, ning ära unusta pesta ka küünealuseid, pöidlaid, käeselga ja sõrmevahesid.

  • Hõõru käsi seebivahuga vähemalt 20 sekundit.

  • Loputa käed jooksva vee all.

  • Kuivata käed puhta rätiku või kätepaberiga.

Nende lihtsate meetmete järgimine võib hoida ära haigestumist ja päästa elusid.

 2. TARVITA PUHAST VETT

Mõnes riigis peavad inimesed iga päev vaeva nägema, et oma perele puhast vett hankida. Ent puhta vee kriis võib tabada inimesi igal maal, kui joomiskõlbliku vee varud kas üleujutuse, tormi või torurikke tõttu või mingil muul põhjusel saastuvad. Kui vesi pole puhas või kui seda ei säilitata õigesti, võib see põhjustada parasiitnakkusi, samuti koolerat, eluohtlikku kõhulahtisust, tüüfust, hepatiiti ja muid nakkushaigusi. Arvestuste kohaselt esineb aastas 1,7 miljardit kõhulahtisustõve juhtumit ja haigestumise üheks põhjuseks peetakse saastunud vee joomist.

Paljude haiguste teket saab pidurdada või isegi vältida.

Koolerasse nakatutakse kõige sagedamini vee või toiduga, mis on saastunud nakatunud inimeste fekaalidest. Kuidas enda tervist kaitsta, näiteks mõne katastroofi järel, kui vesi võib olla haigustekitajatega saastunud?

  • Veendu, et kasutad joogiveena, samuti hammaste pesemiseks, jääkuubikute tegemiseks, toiduainete ja nõude pesemiseks ning toiduvalmistamiseks ainult puhast vett; näiteks võib selleks olla hea kvaliteediga veevärgivesi või usaldusväärse firma pudelivesi.

  • Kui sul on mingitki alust arvata, et kraanivesi on saastunud, keeda vett enne tarvitamist või töötle seda sobiva kemikaaliga.

  • Kui kasutad mõnd kemikaali, näiteks kloori või veepuhastustablette, pea täpselt kinni tootja juhistest.

  • Kasuta kvaliteetseid veefiltreid, kui need on saadaval ja sulle taskukohased.

  • Kui veepuhastuseks mõeldud tooteid pole saadaval, lisa vette ühe liitri kohta kaks tilka kloori sisaldavat valgendit, sega hästi ja lase veel 30 minutit seista, enne kui seda tarvitad.

  • Säilita vett alati puhtas kaanega nõus, et kaitsta seda uuesti saastumise eest.

  • Veendu, et vee võtmiseks mõeldud kopsik on puhas.

  • Veenõusid puuduta ainult puhaste kätega ja ära pista kätt ega sõrme joogivette.

 3. TOITU TEADLIKULT

Hea tervis on lahutamatult seotud hea toitumisega ning see tähendab, et peaksid sööma tervislikku ja mitmekesist toitu. Võiksid mõelda, kui palju sa tarbid soola, rasvu ja suhkrut, samuti tuleks jälgida portsjonite suurust. Lülita oma toidusedelisse puu- ja juurviljad ning toitu vaheldusrikkalt. Ostes leiba, teravilja, makarone või riisi, eelista täisteratooteid, kuna need sisaldavad rohkem toitaineid ja kiudaineid kui rafineeritud tooted; valiku tegemiseks tasuks lugeda pakendil olevat teavet. Mis puutub valkudesse, siis liha söö ainult väikses koguses ning eelista taist liha ja kana. Kui võimalik, söö paar korda nädalas kala. Mõnel maal võib hõlpsalt leida ka taimseid valgurikkaid toiduaineid.

Kui süüa liiga palju suhkruid ja tahkeid rasvu, võib tagajärjeks olla ülekaalulisus. Seepärast joo magusate jookide asemel vett. Söö magusroa asemel puuvilja. Piira vorstide, liharoogade, või, kookide, juustude ja küpsiste hulka toidusedelis, sest need sisaldavad palju tahkeid rasvu. Selle asemel et toiduvalmistamisel tahkeid rasvu kasutada, võiksid eelistada õlisid, mis on tervislikumad.

Kui toidus on liiga palju soola, täpsemini naatriumi, võib see tõsta vererõhu ebatervislikult kõrgeks. Kui ka sinul on see probleem, siis tee pakendilt kindlaks, kui palju su ostetud toit naatriumi sisaldab, et võiksid selle tarbimist kontrolli all hoida. Kasuta toidu maitsestamiseks pigem maitsetaimi ja vürtse.

See, kui palju süüa, on sama tähtis kui see, mida süüa. Tore on toitu nautida, aga kui kõht on täis, tuleks söömine lõpetada.

Tõsine toitumisega seotud probleem on toidumürgitus. Iga toit, mida ei valmistata ega säilitata korralikult, võib põhjustada toidumürgituse. Näiteks USA-s saab igal aastal toidumürgituse iga kuues inimene. Enamik neist paraneb, kuid mõnikord lõpeb toidumürgitus surmaga. Kuidas sa võid riski miinimumini viia?

  • Juurviljad võivad olla kasvanud sõnnikuga väetatud mullas. Seepärast pese juurvilju hoolega, enne kui neist toitu valmistad.

  • Pese erinevate toiduainete käitlemise vahel käed, lõikelaud, nõud ja töölaud kuuma vee ja pesuvahendiga.

  • Vältimaks ristsaastumist, ära pane kunagi toitu pinnale ega taldrikule, kus oli toores muna, liha või kala, ilma et oleksid seda pinda või taldrikut kõigepealt pesnud.

  • Küpseta toitu senikaua, kuni see kuumeneb õige temperatuurini, ning pane kergesti riknevad toidud, mida kohe ei tarvitata, külmkappi.

  • Viska ära kergesti riknevad toidud, mis on seisnud toatemperatuuril üle kahe tunni või rohkem kui 32-kraadises soojuses üle ühe tunni.

 4. OLE KEHALISELT AKTIIVNE

Hoolimata vanusest on heasse vormi jäämiseks tarvis regulaarselt oma kehale füüsilist koormust anda. Paljud tänapäeval ei liigu piisavalt. Miks on tähtis olla kehaliselt aktiivne? Sest füüsiline aktiivsus ...

  • soodustab und

  • aitab säilitada liikuvust

  • tugevdab luid ja lihaseid

  • aitab saavutada tervislikku kehakaalu või seda hoida

  • kahandab depressiooni haigestumise riski

  • kahandab enneaegse surma riski

Seevastu vähene kehaline koormus võib soodustada ...

  • mõne südamehaiguse teket

  • II tüüpi diabeeti haigestumist

  • vererõhu kõrgenemist

  • kolesteroolitaseme tõusu

  • insuldi saamist

See, milline kehaline tegevus kellelegi sobib, sõltub vanusest ja tervisest. Mõnikord oleks tark enne mingi treeninguga alustamist konsulteerida arstiga. Eri allikad on soovitanud, et lapsed ja noorukid harrastaksid iga päev vähemalt tund aega mõõduka intensiivsusega või intensiivset kehalist liikumist ning täiskasvanud nädalas kaks ja pool tundi mõõduka intensiivsusega kehalist liikumist või tund ja veerand intensiivset liikumist.

Vali tegevus, mida sa naudid. Selleks võib olla näiteks korvpall, tennis, jalgpall, reibas kõnd, jalgrattasõit, aiatöö, puude lõhkumine, ujumine, kanuusõit, jooksmine või mõni muu aeroobse treeningu vorm. Mille järgi hinnata, kas kehaline liikumine on mõõduka intensiivsusega või intensiivne? Üldreegel on selline: mõõduka intensiivsusega liikumine ajab higistama, intensiivne treening paneb aga hingeldama, nii et on raske samal ajal rääkida.

 5. MAGA PIISAVALT

Inimeste unetarve pole ühesugune. Imikud magavad 16 kuni 18 tundi ööpäevas, väikelapsed umbes 14 tundi ja koolieelikud 11—12 tundi. Koolilapsed vajavad üldiselt vähemalt 10 tundi und, teismelised 9—10 tundi ja täiskasvanud 7—8 tundi.

Küllaldane magamine ei tohiks olla valiku küsimus. Asjatundjate sõnul on piisav ööuni ülitähtis. Korralik magamine ...

  • on lastele ja teismelistele vajalik normaalseks kasvuks ja arenguks

  • soodustab õppimist ja uue informatsiooni meeldejätmist

  • aitab säilitada nende hormoonide tasakaalu, mis mõjutavad ainevahetust ja kehakaalu

  • tuleb kasuks südame-veresoonkonna tervisele

  • tugevdab immuunsüsteemi

Ebapiisavat magamist on seostatud rasvumise, depressiooni, südamehaiguste, diabeedi ja õnnetusjuhtumitega. Selle teadmine peaks panema meid piisavat magamist tähtsustama.

Mida sa peaksid tegema, kui mõistad, et sa ei maga piisavalt?

  • Püüa minna magama ja tõusta iga päev ühel ja samal ajal.

  • Hoolitse selle eest, et magamistuba oleks vaikne, pime, mõjuks rahustavalt ning poleks liiga soe ega liiga külm.

  • Ära vaata voodis olles telerit ega kasuta nutiseadet.

  • Voodi peaks olema võimalikult mugav.

  • Hoidu enne magamaminekut tugevast toidust, samuti kofeiinist ja alkoholist.

  • Kui sa oled neid soovitusi proovinud, kuid ei saa ikkagi välja magada, kuna kannatad unehäirete, näiteks unetuse, uneapnoe või päevase liigunisuse all, oleks hea konsulteerida arstiga.