Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 PIIBLI SEISUKOHT

Loomad

Loomad

Peaaegu iga inimene puutub ühel või teisel viisil kokku loomadega. Kas on tähtis, kuidas me loomi kohtleme?

Kuidas peaksid inimesed loomi kohtlema?

MIDA ARVATAKSE.

Mõned arvavad, et loomadega võib teha mida tahes. Teised jälle on seisukohal, et loomi tuleks kohelda enam-vähem samamoodi nagu inimesi.

  • Üks tuntud loomakaitseaktivist väitis, et loomade „põhiõiguseks peaks olema see, et neid ei koheldaks vaid kui mingeid vahendeid või kaupu”. Ta lisas: „Me ei tohiks enam kohelda loomi kui enda omandit.”

  • Paljude arvates on üks äärmuslikumaid näiteid loomade kohtlemise kohta see, kui miljardär Leona Helmsley pärandas oma koerale 12 miljonit dollarit ja soovis, et koer maetaks pärast surma tema kõrvale.

Mõtteainet. Kuidas tuleks sinu arvates loomi kohelda?

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Looja Jehoova ütles inimestele: „Valitsege kalade üle meres, tiivuliste üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad.” (1. Moosese 1:28.) Seega võib järeldada, et Jumal peab inimesi loomadest kõrgemaks.

Selle järelduse õigsust kinnitavad ka sellele kirjakohale eelnevad tähelepanuväärsed sõnad „Jumal lõi inimese enda sarnaseks, ta lõi tema Jumala sarnaseks, ta lõi mehe ja naise”. (1. Moosese 1:27.)

Kuna Jumal lõi inimesed enda sarnaseks, on neil ainulaadne võime ilmutada samu omadusi, mis temal on, näiteks tarkust, õiglust ja armastust. Samuti on inimestel kaasasündinud moraalitaju ja võime mõista vaimseid asju. Loomadel ei ole selliseid võimeid, sest nad pole loodud Jumala sarnaseks. Nad on inimestest alamad ja Looja pole mõelnud, et neid tuleks kohelda samamoodi nagu inimesi.

Kas see tähendab, et inimestel on õigus loomi halvasti kohelda? Ei.

„Kuus päeva tee tööd, kuid seitsmendal päeval pea vahet, et su pull ja eesel võiksid puhata.” (2. Moosese 23:12)

 Kas loomi tohib tappa?

MIDA ARVATAKSE.

Mõned jahimehed ja kalamehed tapavad loomi vaid sportlikust hasardist, nautides nende tagaajamist või püüdmist ja kättesaamist. Mõned teised jällegi on samal seisukohal, kui oli vene kirjanik Lev Tolstoi, kes kirjutas, et loomade tapmine ja söömine on täiesti ebaeetiline.

MIDA ÜTLEB PIIBEL.

Jumal lubab loomi tappa enesekaitseks või näiteks selleks, et saada kehakatet. (2. Moosese 21:28; Markuse 1:6.) Samuti öeldakse Piiblis, et inimene võib loomi tappa toidusaamise eesmärgil. 1. Moosese 9:3 on kirjas: „Kõik elavad loomad olgu teile toiduks.” Jeesus näiteks aitas oma jüngritel püüda kalu, mida nad hiljem üheskoos sõid. (Johannese 21:4—13.)

Samas ütleb Piibel, et Jumal „vihkab igaüht, kes armastab vägivalda”. (Laul 11:5.) Sellest võib järeldada, et Jumal ei luba teha loomadele kahju ega tappa neid lihtsalt lõbu pärast või hasardist.

Piibel näitab, et Jumal väärtustab väga loomade elu.

  • Piiblis öeldakse: „Jumal lõi eri liiki metsloomad, koduloomad ja kõik maadligi liikuvad loomad. Ja Jumal nägi, et see on hea.” (1. Moosese 1:25.)

  • Piibel ütleb Jehoova kohta: „Ta annab toidu loomadele.” (Laul 147:9.) Jumal on loonud ökosüsteemi, tänu millele on loomadel piisavalt toitu ja sobilik eluase.

  • Iisraeli kuningas Taavet ütles palves: „Sina, Jehoova, hoiad inimest ja looma.” (Laul 36:6.) Näiteks ülemaailmse veeuputuse ajal, kui Jehoova hävitas jumalakartmatud inimesed, hoidis ta elus kaheksa inimest ja eri liiki loomad. (1. Moosese 6:19.)

On selge, et Jehoova tunneb heameelt enda loodud loomade üle ja ootab, et inimesed kohtleksid neid õigesti.

„Õige hoolitseb oma loomade eest.” (Õpetussõnad 12:10)