Maailma Terviseorganisatsioon ennustab, et aastaks 2035 diagnoositakse kogu maailmas vähk 24 miljonil inimesel aastas. See on umbes 70 protsenti rohkem kui praegu, kui see arv on hinnanguliselt üle 14 miljoni. Arvatakse, et pooled ennustatud vähijuhtumitest tulenevad sellistest teguritest nagu alkoholi kuritarvitamine, vähene liikumine, rasvumine, kokkupuude kiirgusega ja suitsetamine.

Kui Briti valitsusele olid esitatud vastavad tõendid, algatas see uuringu, selgitamaks välja, kui tõenäoline on hullulehmatõve inimest ohustava vormi levik selliste protseduuride kaudu nagu vereülekanne. „Meid tegi väga murelikuks, kui kuulsime tõenditest, mis kinnitasid, et see ravimatu haigus kujutab rahva tervisele endiselt suurt ohtu,” ütles parlamendiliige Andrew Miller. „Meile öeldi, et see infektsioon võib levida vere ja organite laialtlevinud saastatuse tõttu,” lisas ta.

Depressioon suurendab südamehaiguste riski kuni 40 protsenti, näitas 11 aastat kestnud uuring, mis hõlmas ligi 63 000 norralast. Euroopa Kardioloogide Selts tsiteeris üht selle uuringu autorit, kes ütles, et depressioon mitte ainult ei vallanda stressihormoone, mis võivad viia südamehaiguste tekkeni, vaid ka pärsib inimese suutlikkust järgida tervise parandamiseks antavaid nõuandeid.

Teadlased uurivad potentsiaalseid terviseriske, mida tekitab niinimetatud kolmanda järgu suits, mis koosneb tubakasuitsu jääkidest ning mida leidub pindadel ja tolmus korterites, hotellitubades ja sõidukites, kus on suitsetatud. Sellised kuhjunud jääkained muutuvad aja jooksul veelgi toksilisemaks.