Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 KAS SEE ON KAVANDATUD?

DNA salvestusmaht

DNA salvestusmaht

ARVUTIKASUTAJAD tekitavad tohututes kogustes digitaalseid andmeid, mida tuleb salvestada, et neid saaks hiljem kasutada. Teadlased loodavad saavutada läbimurde andmete säilitusmeetodites, jäljendades üht looduses leiduvat ülimat andmesäilitussüsteemi — DNA-d.

Mõtteainet. Elusrakkudes sisalduv DNA talletab endas miljardeid bioloogilisi infokillukesi. „Me suudame eraldada seda isegi karvase mammuti luudest . . . ning lugeda sellest välja infot,” märgib Nick Goldman Euroopa Bioinformaatika Instituudist. „See on võrratult pisike, tihedalt kokkupakitud ega vaja mingit toiteallikat. Seetõttu on selle transportimine ja säilitamine lihtne.” Kas DNA võiks talletada ka inimeste tekitatud andmeid? Teadlased ütlevad, et võiks.

Teadlased sünteesisid DNA-d koos kodeeritud teksti-, pildi- ja helifailidega, paljuski nagu digitaalne meedia andmeid salvestab. Hiljem dekodeerisid nad salvestatud andmed 100-protsendilise täpsusega. Teadlaste sõnul võib selle meetodi abil peagi üks gramm tehislikku DNA-d talletada 3 000 000 CD-plaadi jagu andmeid ning seda infot on võimalik säilitada sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Selline süsteem võimaldaks säilitada kogu maailma digiandmeid. DNA-d on seetõttu nimetatud „kõvaketaste krooniks”.

Mida sina arvad? Kas DNA salvestusvõime tekkis evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?