Domesday Book. Erakorraline revisjon

Prantsusmaa piirkonna Normandia hertsog William vallutas aastal 1066 Inglismaa. 19 aastat hiljem andis ta käsu korraldada oma uutes valdustes revisjon. Selle revisjoni protokoll sai hiljem nimeks Domesday Book (’viimse kohtupäeva raamat’). Miks on see seniajani üks Inglismaa tähtsamaid ürikuid?

WILLIAM astus Inglismaa pinnale Hastingsi lähistel 1066. aasta septembris. Seal lõi ta 14. oktoobril Inglismaa kuninga Haroldi vägesid. Harold sai surma. 1066. aasta jõulupäeval krooniti William, kes hiljem sai tuntuks kui William I Vallutaja, Londonis Westminster Abbeys. Kuidas käis inglaste käsi uue kuninga võimu all?

Tähtis revisjon

Kuningas William I laastas maa põhjaosa ja tühjendas asukaist ulatuslikud alad. „Isegi tolleaegsete küllaltki barbaarsete standardite valgusel võib põhjaosa rüüstamist (1068–1070) pidada lausa metsikuseks,” kirjutab endine Oxfordi ülikooli õppejõud Trevor Rowley. Williamil tuli seista silmitsi pidevate ülestõusudega. Nii oligi, et tema ligikaudu kümnetuhandeline okupatsiooniarmee elas kesk umbes paarimiljonilist vaenulikku asukat. Normannid ehitasid kõikjale riigis kokku enam kui 500 kindlust – kuulsaim neist on Londoni Tower.

1085. aasta detsembris, 19 aastat pärast invasiooni, viibis William ühes oma õukonnaametnikega viis päeva Inglismaal Gloucesteris ja kavandas revisjoni korraldamist kogu riigis, välja arvatud Londonis ja Winchesteris. Järgmise aasta algul läkitati kuninga erivolinikud samaaegselt igasse seitsmesse regiooni, et kuulata üle krahvkondade esindajad ja hinnata ära riigi rikkused.

Kuningal oli tarvis hankida oma okupatsiooniarmee tarbeks raha. Samuti oli tal vaja lahendada vaidlused maaomandi üle. Nende eesmärkide saavutamine pidi tagama selle, et inimesed asuksid Normandiast ja mujalt Prantsusmaalt elama Inglismaale ning seega oleks normannide ülemvõim kindlustatud.

„Viimne kohtupäev”

Üsna pea pärast võitu inglaste üle andis kuningas William Inglismaa aadlike valdused normannidest parunitele. Williami korraldatud revisjon näitas, et selleks ajaks oli pool kogu riigi väärtustest vähem kui paarisaja mehe käes, kellest vaid kaks olid inglased.  Paljudel umbes 6000 inglasest allrentnikust ei jäänud üle muud kui osta välja maa, mis oli enne aastat 1066 õigusjärgselt neile kuulunud, vaesed ja varatud aga jäeti iseenda hooleks.

Revisjoniga seadustati omandi ülevõtmine normannide poolt. Maksustamise eesmärgil hinnati ka ümber maaomandid ja rendivaldused ühes metsa- ja rohumaadega. Revisjon hõlmas isegi iga viimast kodulooma: härga, veist ja siga. Teades, et kaevata pole kuhugi, ei oodanud rõhutud inglased sellest midagi head. Nad võrdsustasid selle suure revisjoni otsustava kohtu ehk viimse kohtupäevaga. Nõnda saigi see hiljem nimeks „Viimse kohtupäeva raamatu revisjon”.

Domesday Book koosneb kahest ladinakeelsest pärgamendile kirjutatud köitest. Suuremate lehtedega Great Domesday’s on 413 lehte; väiksemate lehtedega Little Domesday’s 475 lehte. * Kui William aastal 1087 suri, jäigi see lõpetamata. Kuidas kõige sellega vaid aasta jooksul hakkama saadi?

Inglastelt võtsid normannid üle valitsusstruktuuri koos mõningate omanikke ja rentnikke puudutavate üksikasjadega, samuti finants- ja maksedokumendid. Et kehtestada selle alusmaterjali põhjal uued maksumäärad, läkitasid normannid igasse krahvkonda ametnikud olukorda põhjalikult uurima.

Raamat ja tänapäev

Keskajal rändas raamat koos kuningliku õukonnaga sageli ühest paigast teise. Esialgu kasutati seda peamiselt maaomandi vaidluste lahendamiseks. Ent 18. sajandil osutas tuntud inglise jurist William Blackstone sellele kui alusele, mille põhjal otsustada teatud rentnike valimisõiguse üle. Raamatut on hoitud eri paigus, kuid nüüd on see Ühendkuningriikide riigiarhiivis.

Aastal 1986 köideti raamat 900. aastapäeva tähistamise puhul ümber viieks köiteks. Õpetlaste ja ajaloolaste kasutada on selle ingliskeelne revideeritud tõlge. BBC-s kommenteeriti seda kui „riigiarhiivi alusdokumenti, ... mis kehtib nüüdki tõendusmaterjalina maa valdusõiguse kohta”. Aastal 1958 kasutati seda, et tõendada ühe iidse linna õigust turgu pidada.

Arheoloogidele on Domesday Book senini abiks inglise ja normanni asunduste leidmisel. See Inglismaa riigi arengule aluse pannud raamat jääbki erakordselt väärtuslikuks teabeallikaks.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 23]

WILLIAMI RISTIRETK

William tegi paavstile ettepaneku kuulutada invasioon ristiretkeks, lubades vastutasuks suuremat paavstivõimu eksiteele sattunud Inglise kiriku üle. Paavst nõustus varmalt. Williamile oli see diplomaatiline suursaavutus, kirjutab professor David Douglas. Teine tuntud ajaloolane George Trevelyan järeldab oma teoses „History of England”, et „paavsti lipp ja õnnistus oli Williami jaoks soodne kattevari üritusele, mis muidu oleks paistnud pigem relvastatud röövimise kui ristiretkena”.

[Allikaviide]

© The Bridgeman Art Library

[Kaart lk 22]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

INGLISMAA

LONDON

Hastings

La Manche

NORMANDIA

[Pildi allikaviide lk 22]

Raamat: Evans/The National Archives, London, England