Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 Piibli seisukoht

Kas pühakute poole palvetada on kohane?

Kas pühakute poole palvetada on kohane?

Marie ja Theresa pidasid end tublideks katoliiklasteks. Mõlemad uskusid pühakutesse. Marie arvates sai ta neilt abi paluda. Ka Theresa palvetas alatihti oma koduküla kaitsepühaku ning samuti oma nimepäevapühaku poole.

NAGU Marie ja Theresa, palvetavad miljonid inimesed kõikjal maailmas õnnistuste pälvimiseks oma pühakute poole. Väljaande ”New Catholic Encyclopedia” sõnul on ”pühakud inimeste eestkostjad” ning Jumalalt õnnistuste saamiseks on hea ja kasulik neid appi hüüda.

Kuidas aga vaatab asjale Jumal? Kas ta kiidab heaks selle, et me palume pühakutel meie eest kosta? Vaadakem, mida ütleb Piibel.

Kas me peaksime pühakuid appi hüüdma?

Piiblis kasutatakse mõne inimese kohta sõna ”püha”. Kuid mitte kusagil Piiblis ei mainita, et keegi ustav jumalateenija oleks palvetanud ”pühade” poole. Miks see nii on? ”New Catholic Encyclopedia” ütleb, et ”pühakute eestkoste mõjusus leidis selget tunnustust alles 3. sajandil” — paarsada aastat pärast Kristuse surma. Seega ei ole see õpetus pärit Jeesuselt ega tema teenistustööd dokumenteerinud inspireeritud piiblikirjutajatelt. Mis põhjusel?

Piibel õpetab järjekindlalt, et me peaksime palvetama vaid Jumala poole ja tegema seda Jeesus Kristuse nimel. ”Mina olen tee ja tõde ja elu,” ütles Jeesus. ”Keegi ei tule Isa juurde muidu kui minu kaudu” (Johannese 14:6). Need selged sõnad on kooskõlas Jeesuse õpetusega, mis on toodud ära kirjakohas Matteuse 6:9—13. Palveteemat selgitades lausus Jeesus on järelkäijatele: ”Teie palvetage siis nõnda: ’Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi’ ” (Matteuse 6:9). On selge, et oma palvetes peaksime pöörduma vaid taevase Isa poole. See tõdemus tugineb ühele Piibli põhiprintsiibile.

 Palve kui jumalakummardamise akt

”The World Book Encyclopedia” ütleb: ”Palve tähendab harraste sõnade ja mõtetega pöördumist Jumala, mees- või naisjumaluste või teiste kummardamisobjektide poole . . . Palve on peaaegu kõigis maailma usundites tähtis jumalakummardusvorm.” (Meie kursiiv.) Küsigem endalt: ”Kas meil oleks õige nõtkutada põlvi harrast austust väljendavas palves kellegi muu kui meie Looja ja Eluandja ees?” (Laul 36:10.) ”Tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib just selliseid kummardajaid,” ütles Jeesus (Johannese 4:23). Samuti ütleb Piibel, et Looja ootab meilt ainulist pühendumust (5. Moosese 4:24; 6:15).

Mõelgem kristliku apostli Johannese eeskujule. Saanud suurejoonelised nägemused, mis on kirjas Piibli Ilmutusraamatus, heitis aukartusest täidetud apostel ”maha selle ingli jalge ette”, kes talle seda kõike oli näidanud. Kuidas ingel reageeris? ”Vaata ette!” sõnas ta. ”Ära tee seda! Ma olen kõigest sinu ja su vendade kaasori . . . Kummarda Jumalat” (Ilmutus 22:8, 9). Tõepoolest, taas kord rõhutab Piibel, et me peaksime kummardama ainuüksi Jehoova Jumalat.

Kooskõlas eelöelduga on vaid Jumal see, kes ’kuuleb palvet’ (Laul 65:3). Lisaks on ainult temal kui Kõigevägevamal võimu, tarkust ja väge vastata palvetaja mis tahes õigustatud palvele (Iiob 33:4). Nagu Jeesus Kristus ise kinnitab, on temalgi piirangud (Matteuse 20:23; 24:36). Siiski peab ütlema, et Jeesus Kristusele on antud suur mõjuvõim, mis hõlmab ka ta kohustust teenida inimsoo Eestkostjana.

Osavõtlik Eestkostja

Piibel ütleb Jeesuse kohta, et ta on ”suuteline täielikult päästma need, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest ta on alati elus, et nende eest kosta” (Heebrealastele 7:25). Teiste sõnadega, Jeesus on neile, kes ”tema kaudu Jumala juurde tulevad”, osavõtlik Eestkostja. See ei tähenda, just nagu tuleks meil Jeesuse poole palvetada, et ta siis meie palve edasi annaks. See tähendab hoopis, et me palvetame Jumala poole Jeesuse nimel, tunnustades seeläbi tema autoriteeti. Miks on Jeesus täiuslik Eestkostja?

Esiteks seepärast, et Jeesus sai kogeda elu inimesena, mistõttu ta sai võimeliseks teiste kannatusi täielikumalt mõistma (Johannese 11:32—35). Teiseks osutas ta armastust inimeste vastu haigeid tervendades, surnuid üles äratades ja kõigile tema juurde tulnutele vaimset toitu jagades (Matteuse 15:29, 30; Luuka 9:11—17). Ta andis isegi patte andeks (Luuka 5:24). See annab meile kindla lootuse, sest kui me pattu teeme, ”on meil aitaja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige” (1. Johannese 2:1).

Meil tuleks püüda Jeesuse armastust ja osavõtlikkust jäljendada. Tõsi küll, meid pole volitatud eestkostjad olema, kuid me võime teiste eest palvetada. Sunnib ju armastus meid seda tegema. ”Palvetage üksteise eest,” kirjutas Jaakobus. ”Õige inimese anuval palvel on palju jõudu” (Jaakobuse 5:16).

Marie ja Theresa õppisid neid kallihinnalisi tõdesid ise Piiblisse süüvides. Jehoova tunnistajad kutsuvad sindki seda tegema. Jeesus ütles: ”Kes teda [Jumalat] kummardavad, peavad kummardama teda vaimus ja tões” (Johannese 4:24).