Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Usaldusväärne raamat. 1. osa

Egiptus piibliajaloos

Usaldusväärne raamat. 1. osa

Piiblit kirjutati umbes 1600 aasta jooksul. Selle ajalugu ja prohvetikuulutused seonduvad seitsme maailmariigiga: Egiptuse, Assüüria, Babüloonia, Meedia-Pärsia, Kreeka, Rooma ja Inglise-Ameerikaga. Kõiki neid käsitleme seitsmest osast koosnevas artiklisarjas. Mis eesmärgil? Näitamaks, et Piibel on usaldusväärne ja Jumala inspireeritud ning annab edasi lootusesõnumit, et inimese võimu kuritarvitamisest põhjustatud kannatustele saabub lõpp.

PÜRAMIIDIDE ja Niiluse jõe poolest kuulus Egiptus oli piibliajaloo esimene maailmariik. Selle tiibade all moodustus iisraeli rahvas. Egiptuses sündis ja sai hariduse Piibli esimese viie raamatu kirjapanija Mooses. Kas ilmalik ajalugu ja arheoloogia kinnitab seda, mida Mooses selle muistse maa kohta kirjutas? Toogem selle kohta näiteid.

Usaldusväärne ajalugu

Tiitlid ja terminid.

Ajaloo õigsust näitavad tihtilugu üksikasjad: tavad, käitumisreeglid, ametnike nimed ja tiitlid ja nii edasi. Kui õiged on selles suhtes Piibli kaks esimest raamatut: Moosese 1. ja 2. raamat? Seoses 1. Moosese raamatu jutustusega patriarh Jaakobi pojast Joosepist, aga ka 2. Moosese raamatuga, ütleb John Garrow Duncan raamatus „New Light on Hebrew Origins”: „[Piiblikirjutaja] oli põhjalikult tuttav egiptuse keele, kommete, uskumuste, õukonnaelu ja ametnikkonna käitumisreeglitega.” Ta lisab: „[Kirjutaja] kasutab õiget ja täpset tol ajaperioodil käibel olnud tiitlit ... Tegelikult ei tõenda põhjalikke Egiptuse-alaseid teadmisi Vanas Testamendis ja kirjutajate usaldusväärsust miski paremini kui sõna vaarao kasutamine eri ajajärkudel.” Lisaks tõdeb Duncan, et „kui [kirjutaja] viib oma tegelased vaaraoga ühendusse, paneb ta nad järgima nõuetekohast õukonnaetiketti ja kasutama õiget keelt”.

Tänapäevalgi kasutatakse Egiptuses päikese käes kuivatatud telliskive, millesse on lisatud õlgi

Telliskivide valmistamine.

Egiptuse orjapõlve aegu valmistasid iisraellased telliskive savist, millesse sideainena segati õlgi (2. Moosese 1:14; 5:6–18). * Aastaid tagasi teatas raamat „Ancient Egyptian Materials and Industries”: „Vähe oli paiku, kus oleks nõnda palju [telliskive valmistatud] kui Egiptuses – maal, kus päikese käes kuivatatud telliskivid on nüüd ja on alati olnud iseloomulikuks ehitusmaterjaliks.” Samuti mainitakse raamatus „egiptuse tava kasutada telliste valmistamisel õlgi”, mis veel kord kinnitab üht Piiblis ära toodud detaili.

Osa egiptuse raseerimiskomplektist: habemenuga ja peegel

 Raseerimine.

Muistsetel aegadel kandsid heebrea mehed habet. Kuid Piibel ütleb, et Joosep ajas enne vaarao ette ilmumist habeme ära (1. Moosese 41:14). Miks ta end raseeris? Et järgida egiptuse tava ja etiketti, mille järgi olid näokarvad rüveduse märk. „[Egiptlased] olid uhked, et nad on raseeritud,” öeldakse raamatus „Everyday Life in Ancient Egypt”. Hauakambritest on leitud komplekte habemenugadest, pintsettidest ja peeglitest, samuti neid sisaldanud anumaid. Kahtlemata oli Mooses kroonikakirjutajana üksikasjades täpne. Sedasama võib öelda teistegi piiblikirjutajate kohta, kes talletasid muistse Egiptusega seotud sündmusi.

Äritegevus.

Kaks Kuningate raamatut kirjutanud Jeremija toob välja konkreetseid üksikasju kuningas Saalomoni hobuste ja vankritega äritsemise kohta egiptlaste ja hetiitidega. Vanker toodi „kuuesaja hõbeseekli eest ja hobune saja viiekümne eest” ehk neljandiku vankrihinna eest, teatab Piibel (1. Kuningate 10:29).

Nagu ütleb raamat „Archaeology and the Religion of Israel”, osutavad kreeka ajaloolane Herodotos ja arheoloogilised leiud, et Saalomoni valitsemisajal toimus elav hobuste ja vankritega kauplemine. „Kehtestatud oli norm neli ... hobust ühe egiptuse vankri vastu,” kinnitab raamat Piiblis toodud andmeid.

Sõjategevus.

Jeremija ja Esra räägivad ka vaarao Siisaki kallaletungist Juudale, mainides konkreetselt, et see toimus „[Juuda] kuningas Rehabeami viiendal aastal” ehk aastal 993 e.m.a (1. Kuningate 14:25–28; 2. Ajaraamat 12:1–12). Kaua aega oli selle sissetungi ainukeseks teatajaks Piibel. Siis aga leiti Egiptusest Karnaki (muistse Teeba) templimüürilt üks reljeef.

Reljeefil kujutatakse Siisakit jumal Amoni ees seismas, käsi tõstetud vange maha lööma. Kirjas on ka vallutatud Iisraeli linnade nimed, milles paljudes võib tunda ära Piibli kohanimesid. Lisaks mainitakse selles kiritõendis „Aabrahami Välja”, mis on varaseim viide Piibli patriarhile Aabrahamile Egiptuse ürikutes (1. Moosese 25:7–10).

 Kindlasti ei pannud piiblikirjutajad kirja väljamõeldisi. Olles teadlikud oma vastutusest Jumala ees, kirjutasid nad tõtt ka siis, kui seda võis olla ebameeldiv teha – näiteks mis puutub Siisaki võitudesse Juuda üle. Selline ausus pakub teravat kontrasti kroonikatele, mida talletasid muistse Egiptuse kirjutajad, kes keeldusid panemast kirja seda, mis võiks heita nende valitsejatele või rahvale halba valgust.

Usaldusväärsed prohvetikuulutused

Vaid Piibli autor Jehoova Jumal suudab eksimatult tulevikku ennustada. Pangem tähele, mida ta inspireeris Jeremijat ennustama Egiptuse kahe linna – Memphise ja Teeba – kohta. Memphis ehk Noot oli kord silmapaistev äri-, poliitika- ja usukeskus. Ometi ütles Jumal: „Noot muutub õudseks, elaniketa varemeiks!” (Jeremija 46:19). Ja nii ka läks. Raamatus „In the Steps of Moses the Lawgiver” öeldakse, et „Memphise hiigelvaremed” rüüstasid araablastest vallutajad, kes kasutasid neid kivimurruna. Raamatus lisatakse, et tänapäeval „ei turrita selle muistse linna ümbruse tumedast pinnasest välja ainsatki kivi”.

See Memphise lähedalt leitud kolossaalne kuju oli kord püstiasendis umbes 12 meetrit kõrge

Teebat, mida varem kutsuti Noo-Ammoniks ehk lihtsalt Nooks, tabas ühes ta jõuetute jumalatega samasugune saatus. Selle omaaegse Egiptuse pealinna ja jumal Ammoni peamise kummarduskeskuse kohta ütles Jehoova: „Vaata, ma karistan Noo Aamonit, ja vaaraod, Egiptust ning selle jumalaid . . . ! Ja ma annan nad ... Paabeli kuninga Nebukadnetsari ... kätte!” (Jeremija 46:25, 26). Nagu ennustatud, vallutaski Babüloonia monarh Egiptuse ja selle tähtsa linna Noo-Ammoni. Kui siis Pärsia valitseja Kambyses II aastal 525 e.m.a linnale järjekordse löögi andis, järgnes pidev allakäik, lõplik häving aga tuli roomlaste käe läbi. Tõepoolest, Piibli täpsed prohvetikuulutused on klass omaette ning panevad meid kindlalt uskuma seda, mida seal tuleviku kohta öeldakse.

Lootus, millesse võib kindlalt uskuda

Esimese Piiblisse talletatud prohvetikuulutuse pani Egiptuse kui maailmariigi domineerimise ajal kirja Mooses. * See kirjakohas  1. Moosese 3:15 näidatud prohvetikuulutus ütleb, et Jumal toob esile „seemne” ehk järglase, kes purustab Saatana ja tema „seemne” – need, kes võtavad omaks Saatana kurjad teed (Johannese 8:44; 1. Johannese 3:8). Esmaseks Jumala „seemneks” osutus Messias Jeesus Kristus (Luuka 2:9–14).

Kristuse valitsus hõlmab kogu maakera, millelt ta kõrvaldab kõik kurjuse ja rõhuvad inimvalitsused. Enam ’ei valitse inimene inimese üle, et temale kurja teha’ (Koguja 8:9). Lisaks, nagu muistse aja Joosua, kes juhtis Iisraeli Tõotatud Maale, juhib Jeesus jumalakartlikest inimestest koosneva „suure rahvahulga” turvaliselt kaugelt suuremale „Tõotatud Maale” – puhastatud maakerale, mis muudetakse üleilmseks paradiisiks (Ilmutus 7:9, 10, 14, 17; Luuka 23:43).

See kallihinnaline lootus toob meelde veel ühe muistse Egiptuse aegadel talletatud prohvetikuulutuse. Kirjakohas Iiob 33:24, 25 toodud ennustus ütleb, et Jumal vabastab inimesed isegi hauast, äratades nad üles. Jah, lisaks neile, kes pääsevad saabuvast kurjade hävitamisest, äratatakse miljonid praeguseks surnud inimesed ellu ning neil on võimalus elada maapealses paradiisis igavesti (Apostlite teod 24:15). „Jumala telk on inimeste juures,” ütleb kirjakoht Ilmutus 21:3, 4. „Ta pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega hädakisa ega valu ei ole enam.”

Ajaloo ja prohvetikuulutuste usaldusväärsus – see teema jätkub artiklisarja järgmises osas, mille fookuses on muistne Assüüria, Egiptusele järgnenud maailmariik.

^ lõik 7 Kui sul pole Piiblit, kuid on juurdepääs internetti, võid kirjakohti lugeda paljudes keeltes elektrooniliselt aadressil www.watchtower.org (eestikeelset Piiblit seal ei ole).

^ lõik 18 1. Moosese 3:15 prohvetikuulutuse tegi Eedeni aias teatavaks Jumal, hiljem pani selle kirja Mooses.