Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Terved emad, terved beebid

Terved emad, terved beebid

 Terved emad, terved beebid

EMA hoiab hellalt kätel rahulolevat ja tervet vastsündinut. Isa pakatab uhkusest. Kuna seda õnnelikku pilti saab näha miljoneid kordi aastas, võidakse normaalset sünnitust kergesti võtta kui midagi endastmõistetavat. See ju ongi normaalne protsess – miks siis muretseda?

On tõsi, et tavapäraselt läheb sünnitus hästi, kuid siiski mitte alati. Seepärast rakendavad arukad tulevased vanemad mõistlikke ettevaatusabinõusid, et vältida asjatuid komplikatsioone. Näiteks uurivad nad, millised võivad olla sünnitusega kaasnevad probleemid, taotlevad kvaliteetset sünnieelset meditsiinilist hooldust ning astuvad lihtsaid samme, vähendamaks lapse ilmaletoomisega seonduvaid ohte. Vaadelgem neid abinõusid lähemalt.

Sünnitusega kaasnevate probleemide põhjusi

Üks nii emale kui beebile probleeme valmistava sünnituse põhjusi on see, et puudub hea rasedusaegne arstlik kontroll. Dr Cheung Kam-lau, lastearst-konsultant Hongkongi Prince of Wales Hospital’i vastsündinute osakonnast sõnab, et „arstliku kontrolli puudumisel võib rasedus sattuda suurde ohtu”.  Samuti tõdeb ta, et „enamik sellistest emadest loodab saada terveid ja priskeid beebisid, paraku aga ei lähe alati kõik ideaalselt”.

Seoses emasid ohustavate riskidega teatab ajakiri „Journal of the American Medical Women’s Association”, et „peamisi otseseid emade surma põhjusi sünnitamisel” on „ülemäärane verejooks, sünnitustegevuse aeglustumine, infektsioon ja liiga kõrge vererõhk”. Kuid tõhusad ravimeetodid on üldteada, nii et enamasti „ei eelda nüüdisaegsed ravivõtted ... keerukate meditsiiniseadmete kasutamist”, lisatakse ajakirjas.

Paljud beebid saaksid abi, kui arstiabi oleks hõlpsasti kättesaadav. „UN Chronicle” teatab, et „kahte kolmandikku vastsündinute surmajuhtudest võiks ära hoida, kui kõik emad ja vastsündinud saaksid arstiabi, „mis on üldtuntud, teostatav ega eelda keerukat seadmestikku”. Kahjuks on siiski üsna tavaline, et emadel puuduvad vajalikud teadmised ja nad suhtuvad raseduse arstlikku kontrolli hoolimatult, nagu teatab Filipiinide uudisteagentuur.

Optimaalne raseduseaegne ema ja lapse arstlik kontroll

„Tervematel emadel on tervemad beebid,” ütleb „UN Chronicle” ning tõdeb, et kui naine ise ei saa korralikku arstiabi raseduse ja sünnituse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil, ei saa arstiabi ka tema beebi.

Mõningates maades võib rasedal korraliku arstiabi saamine raske olla. Võib-olla tuleb selleks pikk reis ette võtta või siis ei suuda naine katta ravikulusid. Kui vähegi võimalik, peaks lapseootel naine siiski püüdma saada mingitki professionaalset sünnituseelset arstiabi. Eriti oluline on see naisele, kes elab Piibli õpetuste järgi, mis ütlevad, et inimese, kaasa arvatud sündimata lapse elu on püha (2. Moosese 21:22, 23; * 5. Moosese 22:8).

Kas korralik arstiabi tähendab iga nädal arsti juures käimist? Mitte tingimata. Seoses mõningate raseduse ja sünnituse ajal esinevate üldlevinud komplikatsioonidega on Maailma Tervishoiuorganisatsioon (MTO) leidnud, et „naistel, kes käisid raseduse ajal vaid neli korda arsti juures”, läks enam-vähem sama hästi kui „neil, kes külastasid arsti 12 korda või enam”.

Mida saavad arstid teha

Ema ja veel sündimata lapse heaolu nimel võivad meedikud, eriti sünnitusabispetsialistid, võtta ette järgmist:

▪ Nad tutvuvad patsiendi haiguslooga ning teevad uuringuid, et selgitada välja riskid ja ennetada ema ja loodet ohustada võivaid komplikatsioone.

▪ Nad võivad võtta vere- ja uriiniproove, selgitamaks välja, kas pole tegemist selliste probleemidega nagu aneemia, infektsioon, reesuskonflikt või mingi muu tervisehäda. Viimaste hulka võivad kuuluda suhkurtõbi, punetised, seksuaalselt edasikanduvad haigused ja vererõhku tõsta võivad neeruhaigused.

▪ Juhul kui see on mõistlik ja patsiendile vastuvõetav, võivad nad soovitada vaktsineerimist näiteks gripi, teetanuse ja reesuskonflikti vastu.

 ▪ Samuti võivad nad soovitada vitamiinilisandeid, eriti foolhapet.

Kui arstid selgitavad välja konkreetse raseduse riskid ja võtavad tarvitusele vajalikud abinõud – või aitavad emal seda teha –, saavad nad tublisti kaasa aidata nii ema kui veel sündimata beebi heakäekäigule.

Riskide minimeerimine sünnituse eel ja ajal

„Kõige ohtlikum on rasedale sünnituseelne ja -aegne periood,” ütleb MTO perekonna- ja rahvatervishoiu peadirektori endine assistent Joy Phumaphi. Mida ette võtta, ennetamaks sel kriitilisel ajal tõsiseid, isegi eluohtlikke probleeme? Tegelikult on abinõud lihtsad, kuid neid on vaja juba varakult rakendada. * Eriti oluline on see neile, kes keelduvad vereülekandest piiblilistel põhjustel, või neile, kes tahavad hoiduda verest tõsiste terviseriskide tõttu (Apostlite teod 15:20, 28, 29).

Sellised patsiendid peaksid tegema mõistlikkuse piires kõik võimaliku, leidmaks arsti või ämmaemanda, kes oleks nii kompetentne kui kogenud rakendama vereülekande asemel teisi ravimeetodeid. Lisaks oleks tulevastel lapsevanematel tark kontrollida, kas haigla või sünnitusosakond on valmis koostööks. *  Siinjuures võiks esitada arstile kaks küsimust. 1. Mida te teete, kui emal või lapsel on suur verekaotus või esineb muid komplikatsioone? 2. Kuidas te tagate, et minu soovidega arvestatakse, juhul kui teid pole lapse ilmaletuleku ajal kohal?

Loomulikult laseb arukas naine arstil enne sünnitust kontrollida, kas vereanalüüs on korras. Arst omakorda võib verenäitajate parandamiseks soovitada patsiendil tarvitada foolhapet ja teisi B-grupi vitamiine, samuti raualisandeid.

Arst võtab arvesse ka tervet hulka muid tegureid. Näiteks, kas lapseootel patsiendil on ilmnenud visiitide käigus terviseprobleeme, millele tähelepanu pöörata? Kas tulevane ema peaks vähem jalgel olema? Kas ta peaks rohkem puhkama? Kas oleks tal tark kaalus juurde või maha võtta või kehaliselt aktiivsem olla? Kas peaks ta pöörama rohkem tähelepanu kehahügieenile, sealhulgas suuhügieenile?

Uuringud näitavad, et raseda igemeprobleemidega seondub suurenenud rasedustoksikoosi (preeklampsia) risk. See on tõsine komplikatsioon, mida muu hulgas iseloomustab äkiline vererõhu tõus, äge peavalu ja tursed (koevedeliku tavalisest suurem hulk). * Rasedustoksikoos võib põhjustada enneaegset sünnitust ning on eriti just arengumaades loote ja ema surevuse peamisi põhjusi.

Hoolikas arst pöörab tähelepanu muidugi igale märgile, mis võiks viidata tulevase ema mingile nakkushaigusele. Kui aga naisel algavad enneaegsed sünnitusvalud, paigutab arst ta kohe haiglasse. See võib päästa elu.

„Naised riskivad eluga, et anda edasi elu,” nendib MTO turvalise raseduse osakonna direktor dr Quazi Monirul Islam. Ent hea arstiabi raseduse ja sünnituse ajal ning kohe selle järel võib päästa paljudest komplikatsioonidest ja ka surmast. Kõige tähtsam on muidugi tervist hoida. Nii et kui soovitakse tervet beebit, tuleks teha mis võimalik, et olla terve ema.

[Allmärkused]

^ lõik 10 Heebrea algtekst viitab kas ema või sündimata lapse surmaga lõppevale õnnetusele.

^ lõik 21 Jehoova tunnistajatest abielupaarid võiksid enne lapse sündi konsulteerida Jehoova tunnistajate kohaliku haiglasidekomiteega. Komiteeliikmed külastavad haiglaid ja arste, et varustada neid meditsiinilise teabega tunnistajatest patsientide vereta ravi kohta. Lisaks saab haiglasidekomitee küllaltki tõenäoliselt aidata leida arsti, kes austab patsiendi tõekspidamisi ning kel on kogemusi vereta ravimeetodite vallas.

^ lõik 24 Selgitamaks välja, kas igemehaigused suurendavad rasedustoksikoosi riski, läheb vaja täiendavaid uuringuid. Siiski oleks alati tark igemete ja hammaste eest korralikult hoolitseda.

[Väljavõte lk 27]

Oktoobris 2007 avaldatud andmete järgi sureb rasedusega seotud põhjustel aastas 536 000 naist – peaaegu igas minutis üks naine. (ÜRO Rahvastikufond)

[Väljavõte lk 28]

„Aastas sünnib surnult 3,3 miljonit beebit ning üle 4 miljoni vastsündinu sureb 28 päeva jooksul pärast ilmaletulekut.” („UN Chronicle”)

[Kast lk 29]

RASEDUSAEGNE ETTEVALMISTUS

1. Ole arukas ja uuri eelnevalt, millist haiglat, arsti ja ämmaemandat valida.

2. Külasta oma arsti ja ämmaemandat regulaarselt, rajamaks usaldusväärseid, sõbralikke suhteid.

3. Hoolitse tõsiselt oma tervise eest. Võimaluse korral võta sobivaid vitamiine, kuid hoidu ravimitest (ka käsimüügiravimitest), mida arst pole otseselt soovitanud. On tark hoiduda alkoholist. „Kuigi suurim oht varitseb beebisid, kelle emad tarvitavad suures koguses alkoholi, pole veel selge, kas ongi olemas täiesti ohutut alkoholikogust, mida raseduse ajal võib tarvitada,” mainib alkoholi kuritarvitamise ja alkoholismi riiklik instituut.

4. Enneaegsete sünnitusvalude (enne 37. rasedusnädalat) korral võta otsekohe ühendust oma arsti või ämmaemandaga. Viivitamatu arstiabi võib aidata hoida ära enneaegset sünnitust ja sellega kaasneda võivaid komplikatsioone. *

5. Dokumenteeri isiklikud otsused raviprotseduuride osas. Selgita välja, millised on seaduslikult tunnustatud menetlusviisid riigis, kus sa elad.

6. Pärast sünnitust ära jäta enda ja oma beebi tervise eest hoolitsemist unarusse, eriti veel, kui beebi sündis enneaegselt. Konsulteeri lastearstiga kohe, kui avastad mingi probleemi.

[Allmärkus]

^ lõik 41 Enneaegsetele aneemilistele beebidele, kelle organitel on raskusi piisaval hulgal vere punaliblede tootmisega, tehakse tavapäraselt vereülekanne.