Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

 Vaatleme maailma

„Suurbritannias on laps 6-aastaseks saades vaadanud televiisorit ühtekokku keskmiselt aasta, ja rohkem kui pooltel 3-aastastel on teler oma toas.” („THE INDEPENDENT”, SUURBRITANNIA)

Hiinas vastas 31,4 protsenti ühes uuringus osalenuist, kes on vanemad kui 16 aastat, et nad on usklikud. Kui see kajastab kogu rahva seisukohta, selguks sellest uuringust, et „umbes 300 miljonit on usklikud, ... mis ületab tunduvalt ametliku arvu 100 miljonit”. („CHINA DAILY”, HIINA)

Rohkem kahju kui kasu

Mõned aastad tagasi arvasid Hollandi poliitikud ja keskkonnakaitsjad, et nad on leidnud taastuvenergia probleemile lahenduse – panna generaatorid tööle biokütusega, kasutades selleks eelkõige palmiõli. Nende lootustest sai aga „õudusunenägu keskkonnale”, öeldakse ajalehes „The New York Times”. „Kasvav nõudlus palmiõli järele Euroopas viis selleni, et Kagu-Aasias võeti maha tohutus ulatuses vihmametsa ning kasutati liigselt keemilisi väetisi.” Palmiistanduste rajamiseks kuivendati ja põletati turbamaid, mistõttu paiskus atmosfääri ülisuures koguses süsinikugaase. Seetõttu sai Indoneesiast väga ruttu „suuruselt kolmas süsiniku emiteerija maailmas ning teadlaste arvates põhjustab globaalsoojenemist just süsiniku emissioon”, kirjutab ajaleht „The New York Times”.

Viimsepäevakella osuteid nihutati

Viimsepäevakella osuteid lükati kahe minuti võrra edasi, nii et keskööni, mis tähistab „tsivilisatsiooni sümboolset lõppu”, on jäänud nüüd viis minutit. See kell, mille loomise taga on ajakiri „Bulletin of Atomic Scientist”, näitab, kui kaugel on inimkond tuumahävingust. Kella 60-aastase ajaloo jooksul on osuteid nihutatud vaid 18 korda. Viimati tehti seda 2002. aasta veebruaris, pärast Maailma Kaubanduskeskuse ründamist New Yorgis. Tuumarelvade olemasolu ja nende jätkuv väljatöötamine, aga ka suutmatus tagada tuumaarsenali ohutust on „põhjuseks, miks ei suudeta lahendada probleeme, mida tekitab kõige hävitavam tehnoloogia Maa peal”, öeldakse „Bulletin of Atomic Scientist” teadaandes. Lisaks on seal veel kirjas, et „kliimamuutustest tulenevad riskid on peaaegu sama ohtlikud kui tuumarelvad”.

Stress raseduse ajal

Ühest hiljutisest uuringust selgus, et stress, mida rasedale naisele põhjustab äge sõnasõda partneriga või tolle vägivaldne käitumine, võib oluliselt pärssida üsas oleva lapse vaimset arengut. Professor Vivette Glover Londoni Imperial College’ist ütleb: „Me avastasime, et kui naise elukaaslane oli tema raseduse ajal ta vastu emotsionaalselt julm, mõjutas see väga oluliselt lapse tulevast arengut. Isal on väga tähtis osa täita.” Vanemate suhete laad „mõjutab ema organismi hormonaalset ja keemilist tasakaalu, mis omakorda avaldab mõju lapse aju arengule”, selgitab ta.

Töölesõitjatel „autopiloot” peal

Inimesed, kes iga päev sama teed sõidavad, ei kasuta sageli seda aju osa, kus toimub teadlik mõtlemine, lausub liiklusteadlane Michael Schreckenberg Saksamaalt Duisburg-Esseni ülikoolist. Selle asemel et keskenduda liiklusele, on juhid tuttavat teed sõites hõivatud kõrvaliste asjadega. Seetõttu kulub ohu märkamiseks rohkem aega. Schreckenberg annab tööle ja tagasi sõitjatele nõu tuletada endale pidevalt meelde, et tuleb püsida valvel ning mitte lasta oma tähelepanul teelt mujale minna.