Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

 Vaatleme maailma

Luksuslik vesi

„See, et trendikad õpilased kannavad alati kaasas mõne tuntud firma mineraalvett, on nii iseloomulik meie ajale,” ütleb Saksamaa ajakiri „Natur+Kosmos”. „New Yorgis kohtuvad moekad inimesed veebaarides ning viie tärni hotellides pakutakse suures valikus maailmakuulsaid mineraalveesorte, mis on klassifitseeritud just nagu parimate aastakäikude veinid.” See vesi pole sugugi odav. „Inimesed maksavad mineraalvee eest väga palju ning kannavad seda kaasas disainitud pudelites,” ütleb artikkel. Mõningates hotellides maksab peene päritoluga vee liiter koguni 62 eurot. Kuigi paljud tarbijad, kellele meeldivad trendikad tooted, joovad tuntud mineraalveesorte, ei tähenda, et sina neid jooma peaksid. Paljud tootjad lubavad, et nende vesi aitab püsida vaimses ja füüsilises vormis ning teha inimese terveks ja ilusaks. Paljud eksperdid ei näe aga mingit vahet pudelivee ja tavalise vee vahel. Näiteks Saksamaa kraanivesi on enam-vähem sama kvaliteediga mis teiselt poolt maakera toodud mineraalvesi, kinnitatakse artiklis. Pealegi pole kraanivee jaoks vaja plastpudeleid ega tule seda transportida tuhandete kilomeetrite kaugusele.

 Prantslaste kaalusaladused

„Prantslased söövad palju küllastunud rasvu,” kirjutab „UC Berkeley Wellness Letter”. „Ometi on nad kõhnemad kui ameeriklased ja vähema tõenäosusega ülekaalulised. Prantslasi sureb südamehaigustesse poole vähem kui ameeriklasi ning vähem kui ühegi teise [Euroopa Liidu] riigi kodanikke.” Kuidas on see võimalik? Saladus võib peituda selles, et prantslased „tarbivad vähem kaloreid”, ütleb „UC Berkeley Wellness Letter”. Restoranide uuringud, mis korraldati Pariisis ning USA-s Pennsylvania osariigis Philadelphia linnas, näitasid, et prantslaste toiduportsjonid on palju väiksemad kui ameeriklaste omad. Ka kokaraamatute retseptid erinevad. Prantsuse kokaraamatutes on näiteks lihaportsjonid väiksemad. „Kõige tähelepanuväärsem avastus oli võib-olla see, et prantslased söövad oma väiksemaid portsjoneid palju aeglasemalt kui ameeriklased,” ütleb artikkel. „Üks keskmine prantslane kulutab päevas söömisele peaaegu 100 minutit, ameeriklane kugistab aga oma igapäevast leiba (ja mida kõike veel) 60 minutiga.” Mida sellest kõigest järeldada? Kalorite tarbimist tuleb piirata. Süüa tuleb normaalses koguses toitaineterikast toitu. Söömiseks peab ka aega võtma, et seda nautida. Kui sulle tuuakse ette suur portsjon, jaga seda oma kaaslasega või võta pool koju kaasa. Ja „tee kodus söömine meeldivaks”.

Hoolitse oma raamatute eest

„[Raamatu] suurimad vaenlased on aeg ja niiskus,” ütleb artikkel Mehhiko ajakirjas „Día Siete”. Et hoida raamatuid heas korras, soovitab artikkel pühkida raamatutelt tolmu vähemalt korra aastas. Selleks et tolm raamatu lehtede vahele ei läheks, tuleks raamatukaasi puhastamise ajal tugevalt kinni hoida. Niisketes majades peaks raamatu lehtede vahele puistama veidi talgipulbrit, seejärel raamatu mõneks päevaks raskuse alla panema ning pärast pulbri pintsliga lehtedelt ära pühkima. Kui raamat läheb niiskuse tõttu hallitama, tuleks hallitus eemaldada žiletiteraga ning pärast seda raamat alkoholiga puhastada. Raamatut ei tohiks riiulist võtta selja ülemisest servast kiskudes, vaid kõigepealt liigutades seda kahe sõrmega selja keskosast ühele ja teisele poole ning siis tõmmates õrnalt teiste raamatute vahelt välja. Kui raamat on vana, mõjub sellele halvasti juba omaenda raskus. Seega oleks niisugused raamatud hea asetada riiulile horisontaalselt.

Kas unitaarlaste surm?

„Üks [Suurbritannia] vanimaid usulisi liikumisi ... on kadumas ning mõne aastakümne pärast lakkab see eksisteerimast,” kirjutab Londoni ajaleht „The Times”. Suurbritannia unitaarlaste usulahus on vähem kui 6000 liiget ja pooled neist on üle 65-aastased. Sekti kadumist ennustas unitaarlaste vanempastor Peter Hughes. Viidates Liverpooli vanimale kabelile, ütles Hughes: „Neil pole õpetajat juba alates 1976. aastast ning nende tegevus on praktiliselt lakanud.” „Nimetust „unitaarlased” on kasutatud Suurbritannias alates 1673. aastast,” ütleb „The Times”. „Paljudest presbüterlastest said unitaarlased 18. sajandil, kui nad hülgasid kolmainsuse õpetuse pärast väitlust Kristuse jumalikkuse üle, mis tekitas kriisi anglikaani kirikus.” Ajaleht lisab: „Nüüd, mil keegi ei käsi enam kolmainsust uskuda ja paljud kirikud ei tee väljagi sellest, et „usklikud” ei usu traditsioonilistesse doktriinidesse, ei ole unitaarlaste liikumisel enam mingit mõtet.”

Vananedes väiksemaks

Ea kasvades kipuvad inimesed lühemaks jääma. „Selle põhjus on paljuski raskusjõus,” teatab Austraalia ajaleht „The Daily Telegraph”. Gravitatsiooni tõttu muutub inimese pikkus päeva jooksul kogu aeg. Täielik pikkus taastub magades. „Kui me aga saame vanemaks ja muutume nõrgemaks, ei taastu enam õige pikkus,” ütleb ajaleht. „Vananedes jääb inimese lihasmassi ja rasvkudet vähemaks. See käib loomuliku vananemisprotsessi juurde ning on suuresti seotud hormonaalmuutustega. Selgroolülid hakkavad degenereeruma ja kokku vajuma, mille tõttu selgroog võib jääda rohkem kui 2,5 sentimeetrit lühemaks.” Üks lühemaksjäämise põhjusi on luude hõrenemine.

Kakskeelsete laste kasvatamine

„Kui vanemad on oma lastega kannatlikud ja hellad, võib kakskeelsusest nii lastele, nende perele kui ka ühiskonnale palju kasu olla,” ütleb México ajaleht „Milenio”. Uuringud on näidanud, et „nendel lastel, kes räägivad kahte keelt, läheb koolis paremini kui ühte keelt kõnelevatel õpilastel.” Vahel tunnevad vanemad selle üle muret, et lapsed ajavad eri keelte sõnu sassi või teevad vigu, kasutades ühe keele puhul teise keele reegleid. „Need grammatikavead on aga väikesed ja neist saab kergesti lahti,” ütleb professor Tony Cline, psühholoog, kes on spetsialiseerunud laste keelearengule. Kui lastele õpetatakse mõlema vanema keelt juba sünnist saati, saavad nad need keeled selgeks loomulikul teel ning peagi ei aja nad eri keelte sõnu segamini.