Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lõunamerede pärlid

Lõunamerede pärlid

 Lõunamerede pärlid

„ÄRGAKE!” UUS-MEREMAA KORRESPONDENDILT

„Manihiki pärlifarmi vajatakse töötajaid.” Nii kõlas kuulutus ajalehes „Cook Islands News”. Kuidas pärleid kasvatatakse ja kus see Manihiki üleüldse asub?

MANIHIKI, keset ookeani asuv atoll, kuulub Uus-Meremaast 2600 kilomeetrit kirdesse jäävate Cooki saarte hulka. Mõningate allikate sõnul alustati siin pärlite kasvatamist 1970. aastate alguses. Nüüd on Manihiki laguunis siin-seal kümneid tulutoovaid pärlifarme.

Pärlite kasvatamine nõuab vaeva ja osavust. Töö algab sobivate suurte pärispärlikarpide hoolika väljavalimisega. Väljavalitud pärlikarbid avatakse ettevaatlikult ning limuse kehasse tehakse skalpelliga sisselõige. Seejärel sisestatakse karpi ümmargune tuum koos väikse koetükiga elusa doonori mantli ehk koda vooderdava nahakurru küljest. Pärast seda viiakse pärlikarbid tagasi laguuni, kus nende eest hoolitsetakse ning kus neid puhastatakse vetikatest ja vääneljalalistest vähkidest.

Vähehaaval mässib sisestatud koetükk tuuma enda sisse ja hakkab seda katma sädelevate pärlmutrikihtidega. Kui pärlikarp võõrkeha ei hülga, moodustub karbis pooleteise kuni kahe aasta pärast pärl. Kogu seda protseduuri on nimetatud inimese ja looduse imeliseks sümbioosiks.

 Pärlite väärtus

Vaikse ookeani lõunaosa suurte pärispärlikarpide pärlid kuuluvad maailma kõige haruldasemate pärlite hulka ning sellepärast on need ka ühed kallimad. Kuigi neid pärleid on tavaks kutsuda mustadeks pärliteks, on neid tegelikult igasugu värvusega alates hõbevalgest kuni süsimustani. Neid on nii roosasid, kuldseid, pronksjaid, vasekarva, briljantrohelisi, siniseid, purpurseid kui ka läikivhalle. Samuti võib leida kahvatupunase-roosa, rohelise-kuldse, rohelise-musta, sinise-musta ning purpuri-musta kirjuid pärleid.

Pärlite hind ei sõltu niivõrd nende värvusest kui värvi ühtlusest. Peale selle sõltub pärlite väärtus ka suurusest, kujust, pinna tasadusest ja läikest.

Kui juveliir räägib pärli suurusest, mõtleb ta selle läbimõõtu. Üldjuhul on pärlite läbimõõt 8–12 millimeetrit, üksikjuhtudel aga isegi üle 18 millimeetri. Kuigi suurus pole pärli juures kõige tähtsam, sõltub selle hind ikkagi kaalust.

Nii nagu pärlid erinevad värvuse poolest, erinevad need ka oma kujult. Üldiselt hindavad inimesed kõige enam ümmargusi pärleid. Peale ümmarguste on olemas tilgakujulisi pärleid, millest saab teha kauneid ripatseid või kõrvarõngaid, ning ümmargusi pärleid, millel on otsekui vöö ümber. Nööbikujulistel pärlitel on üks pool ümar, teine aga lame. Lisaks neile on ka ebasümmeetrilisi pärleid.

Pärl, mille pind on täiesti veatu, on haruldane ja väga kallis. Pinnadefektid – lohud, muhud, vaod, kriimustused ja plekid – on üsna tavalised ning loodusliku päritoluga. Kui defekte on vähe ja need on ainult ühel küljel, saab neid raamistises varjata.

Asi, mida pärli puhul kindlasti märgatakse, on selle läige, mis sõltub pärlmutrikihi paksusest. Teine asi, mida pärli puhul vaadatakse, on selle küütlus, mis annab pärlile võluvat soojust. Mõned väidavad, et just läige on see, mis inimesi pärlite juures köidab, mitte aga värvus, suurus, kuju ega pinna tasasus.

Pärlite eest tuleb hoolt kanda

Erinevalt teistest kalliskividest, nagu näiteks teemandid ja rubiinid, peetakse pärleid pehmeteks juveelideks, kuna neid võib kriimustada teiste ehete ja muude kõvade objektidega. Pärleid kandes ja neid hoides tuleb olla ettevaatlik.

Pärleid rikuvad happed, kaasa arvatud need, mida sisaldab inimese higi. Samuti kahjustavad pärleid puhastusvahendid, parfüümid ja muu kosmeetika. Üks Cooki saarte suur juveelifirma soovitab pärleid puhastada järgmiselt: „Tilguta väiksesse kaussi lahjat nõudepesuvedelikku ja vala vett peale. Nüüd võta pehme hambahari ning puhasta selle lahusega õrnalt nii pärlit kui ka raamistist. Loputa pärlit puhta veega ning kuivata pehme riidega.”

Pärlid ajaloos

Nagu näitavad muistsed kirjutised, olid pärlid ühed esimesed juveelid, millega inimesed end ehtima hakkasid. Eriti hindasid pärleid Lähis-Ida ja Aasia rahvad, kes pidasid neid tõenäoliselt puhtuse ja vooruse sümboliks.

Vanas Roomas olid pärlid nii hinnas, et kõrgemast seisusest isikutel oli lausa kohustus neid kanda. Esimesel sajandil elanud loodusuurija ja filosoof Plinius Vanem ütles, et pärlid on „kõigi väärisasjade hulgas kõige hinnatumad”. Kui Jeesus tõi näite taevariigi hinnalisuse kohta, rääkis ta pärlist, mis oli nii väärtuslik, et kaupmees, kes otsis kauneid pärleid, „müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle” (Matteuse 13:45, 46).

Jeesuse sõnad viitavad pärlite ilule ja väärtuslikkusele. Kui tänulikud me võime küll olla Loojale Jehoovale pärlite eest, on need siis pärit Lõunameredest või mujalt!

[Pildid lk 26]

Suure pärispärlikarbi pärlid (suurendatult)