Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kollektsioneerimine — hobi, mis nõuab tasakaalu

Kollektsioneerimine — hobi, mis nõuab tasakaalu

 Kollektsioneerimine – hobi, mis nõuab tasakaalu

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

KAS sa oled vahel avastanud end kogumas asju, mille kohta sa arvad, et neid võib ühel päeval vaja minna? Kui seda päeva ei tule, viskad sa need mittevajalikud asjad tõenäoliselt minema. Paljudele inimestele meeldib aga koguda asju, millel pole mitte mingisugust praktilist väärtust. Kogumine on saanud neile hobiks.

Mõned kollektsionäärid koguvad traditsioonilisi asju, nagu kivikesi, marke või vanu münte. Teistele meeldib jälle koguda nukke, loomatopiseid, lusikaid, medaleid, postkaarte, antiikesemeid, muusikasalvestisi või mälestusesemeid puhkusereisidelt. Esemeid, mida koguda, on lõputult. Näiteks on ühel USA advokaadil umbes 200 000 rööpanaelast koosnev kollektsioon. Ta on vaid üks sadadest kollektsionääridest, kes hulgub ringi ja otsib vanu rööpanaelu, mille pea peale on löödud kuupäev.

Ajakiri „Harper’s Magazine” märgib: „On hämmastav, mida kõike inimesed koguvad: hambaid ja parukaid, pealuid ja küpsisepurke, trollipileteid, juukseid ja lehvikuid, tuulelohesid ja tange, koeri ja münte, keppe, kanaarilindusid ja kingi ... nööpe ja luid, kübaranõelasid, võltsitud allkirju, teoste esitrükke ning gaasimaske.”

Osa kollektsionääre on aga vaimustuses veidrustest. Näiteks kogus üks Venemaa krahvinna rikastele ja kuulsatele inimestele kuulunud siibreid. Ühel Jaapani regendil  oli aga 5000 koera, kellele olid tehtud uhked kuudid. Ajakiri „Harper’s Magazine” kirjutab rikkast kollektsionäärist, kes oli kogunud tuhandeid kirpe, mida ta „säilitas piirituses, iga kirp eraldi pudelis, kuhu oli peale kirjutatud leiupaik ning ka selle peremeeslooma või inimese nimi, kellelt kirp oli leitud”.

Kui mõned ekstreemsused välja arvata, pole kollektsioneerimises midagi uut. Näiteks raamatuid ja käsikirju koguti juba väga vanal ajal. Raamat „Light From the Ancient Past” jutustab sellest, kuidas Assüüria kuningas Assurbanipal (7. sajand e.m.a) läkitas oma kirjutajaid koguma vanu ülestähendusi ja dokumente oma kuningliku raamatukogu tarbeks Niinives. Assurbanipali palee, kuhu see hiiglaslik raamatukogu kuulus, kaevati välja 1853. aastal.

Kreeka ja Rooma aristokraadid olid tuntud kunstikollektsionäärid. Raamat „Collecting–An Unruly Passion” teatab: „Cicero ja Caesari ajal oli Rooma kõige ilmekam näide võiduka impeeriumi ekstravagantsusest ja silmatorkavast tarbimisest. ... Kunstikaupmehed olid hõivanud terved linnakvartalid. Mõningatel rikastel linnakodanikel olid isegi oma privaatmuuseumid.”

Mis tõmbab inimesi asju koguma?

Miks on tänapäeval kogumisest paljude hobi saanud? Teatmeteos „The Encyclopedia Americana” ütleb: „Inimesed tegelevad hobidega igasugustel põhjustel, peamiselt aga lõbu pärast. Hobid aitavad lõõgastuda ja toovad argipäeva vaheldust.” Jah, paljud leiavad, et oma armsate asjade ülevaatamine toob neile rõõmu.

Austraalia ajalehes „Canberra Times” öeldakse, et kollektsioonid „võivad tuletada meelde kuskile kaugele mälusoppi vajunud kohti ja inimesi. Need, kes koguvad antiikesemeid, saavad võrrelda möödunud põlvkondade oskusi ja taotlusi praegusaegsetega ning näha nüüdisaegsete esemete eeliseid”. Tõepoolest, kogumine võib olla õpetlik ja hariv. Näiteks oli kuulsal Austraalia kollektsionääril Rex Nan Kivellil erakordselt suur kollektsioon umbes 15 000 esemest, mis olid seotud Austraalia ja Uus-Meremaa varajase ajalooga.

Veel üks põhjus, miks kogumine on populaarne, võib olla arvamus, et kollektsioonid on heaks investeeringuks. Ajakiri „Utne Reader” ütleb: „Mispärast inimesed muidu maksavad 80 dollarit 1969. aasta Woodstocki [rokk-kontserdi] piletite eest, millele on lisatud autentsust tõestav kiri, kuigi nad ise sellel kontserdil ei käinud? ... Popkultuuriga seotud asjade kogumine on muutunud suureks äriks.”

Siiski tasub olla ettevaatlik. Artikkel ajalehes „The Canberra Times” hoiatab: „Asjade kogumine on ka muud kui lõbu. Sellega on seotud omad lõksud. Mitte kõik müüjad pole ausad ning paljude kallihinnaliste esemete pähe müüakse võltsinguid, ning jäetakse täiesti kõrvale sündsustunne ja moraalipõhimõtted.” Kui kurb on küll  see, kui „investeering” osutub väärtusetuks võltsinguks. Piiblitekstis Õpetussõnad 14:15 toodud mõte on seega kasulik kõigile kollektsionääridele: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!”

Vaja on tasakaalukat suhtumist

Kogumine võib ka liigselt aega, energiat ja raha nõuda. Üks naine kirjeldas oma kogumisharjumust kui „talumatut rahutust”. Alastair Martin, eluaegne kollektsionäär, möönis, et mõned kollektsionäärid on veidrikud.

Werner Muensterberger kirjutas oma raamatus „Collecting–An Unruly Passion”: „Kui jälgida kollektsionääre, siis võib peagi märgata, et nad tunnevad pidevat vajadust, lausa nälga uute esemete järele. ... See pole niivõrd kogumine ise, mis kõrvalseisjaile kummaline tundub, vaid kollektsionääride veider olemus, see, kuidas nad kogutavaid esemeid taga ajavad, erutus mõne asja leidmise või pettumus selle kaotuse puhul ning ka nende iseäralik suhtumine ja käitumine.”

Kas kristlane võib oma hobist niivõrd sisse võetud olla, et laskub rumaluste ja piinliku käitumiseni? Ei, sest Piiblis antakse meile nõu olla tasakaalukad (1. Peetruse 1:13, UM allmärkus). Ja kuigi inimene võib tunda hobist rõõmu, ei ole see üks peaasjadest, millega jumalakartlikul inimesel tuleb tegeleda (Filiplastele 1:10). Õppigem kuningas Saalomonist. Sellel rikkal mehel oli maju, viinamarjaistandusi, puid ja kariloomi. „Mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile,” tunnistas Saalomon. Kas aga oma elu pühendamine sellistele asjadele tõi talle sügavat rahulolu? Saalomon vastas: „Kui ma vaatlesin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimu närimine!” (Koguja 2:3–11).

Mida teha, et kogumine ei muutuks olulistest asjadest tähtsamaks? Sa võid mõelda, kui palju aega oleks tegelikult mõistlik oma hobiga tegelemiseks kasutada? Pea meeles, et aega ei kulu üksnes asjade otsimisele. Aega võtab ka kollektsioonide ülevaatamine, korrapärane puhastamine, nende sättimine, imetlemine ja kaitsmine. Ja kui palju kulub sellele raha? Kas su hobi röövib raha, mida läheks vaja pere eest hoolitsemiseks? (1. Timoteosele 5:8.) Kas sul on enesevalitsemist, et jätta ostmata mõni asi, kui sa ei saa seda endale lubada? Tegelikult on võimatu hankida endale kõiki asju, mida tahaksid. See, mis Saalomon kirjutas raamatute kohta, peab paika ka muude asjade puhul: „Suurel raamatute tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu!” (Koguja 12:12). Seega on vaja rakendada ellu kristlikke põhimõtteid ja olla tasakaalukas.

Kuigi kollektsioneerimist on nimetatud taltsutamatuks kireks, ei pea see mitte ilmtingimata seda olema. Kui kogumist hoitakse oma õigel kohal ning sellega tegeletakse tasakaalukalt ja mõõdukalt, võib see olla lõõgastav, nauditav ja isegi hariv tegevus.

[Pilt lk 26]

Tark on mõelda kuludele, mida hobiga tegelemine kaasa toob, võttes arvesse nii aega kui ka raha