Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Võtsin omaks Jumala suhtumise veresse

Võtsin omaks Jumala suhtumise veresse

 Võtsin omaks Jumala suhtumise veresse

Arst jutustab oma loo

OLIN haiglaauditooriumis grupile arstidele ühest lahangust kokkuvõtet tegemas. Surnud patsiendil oli olnud pahaloomuline kasvaja ning ma laususin: „Võime järeldada, et selle patsiendi otseseks surmapõhjuseks oli suures koguses vere ülekandmisest tingitud hemolüüs [vere punaliblede lagunemine] ning akuutne neerupuudulikkus.”

Üks professor kargas püsti ning hüüdis vihaselt: „Kas tahate öelda, et me kandsime üle vale tüüpi verd?” Vastasin: „Ma ei pidanud sugugi seda silmas.” Näidates slaide patsiendi neeru ühest väikesest osast, lisasin: „Siin on näha punaliblede massilist lüüsi [lagunemist] neerus, millest võib järeldada, et see põhjustaski akuutse neerupuudulikkuse.” * Õhkkond pingestus ning mu suu kuivas. Kuigi mina olin noor arst, tema aga professor, tundsin, et mul on võimatu taganeda.

Ma polnud Jehoova tunnistaja, kui see juhtum aset leidis. Olen sündinud aastal 1943 Jaapani põhjaosas paiknevas linnas Sendais. Kuna mu isa oli olnud patoloog ja psühhiaater, otsustasin meditsiini õppida. Aastal 1970, mil õppisin teist aastat meditsiinikoolis, abiellusin neiu Masukoga.

Siirdumine patoloogiaerialale

Kui olin kooli lõpetamas, käis Masuko tööl, et meile ülalpidamist hankida. Meditsiin kütkestas  mind. Mind hämmastas see, kui suurepäraselt on inimkeha loodud. Sellegipoolest ei mõelnud ma eales Looja olemasolule. Arvasin, et meditsiiniuuringud võivad mu elule mõtte anda. Niisiis, saanud arstiks, otsustasin jätkata meditsiiniõpinguid ning spetsialiseeruda patoloogiale – õpetusele, mis uurib haiguste teket, põhjusi ja haiguslikke muutusi.

Lahates vähki surnud patsiente, hakkasin kahtlema vereülekannete tõhususes. Kaugelearenenud vähiga patsientidel võib verejooksude tagajärjel tekkida aneemia. Kuna kemoteraapia süvendab aneemiat, määravad arstid neile tihtilugu vereülekandeid. Ent mul tekkis kahtlus, kas ülekanded hoopis ei soodusta vähi levikut. Igal juhul on tänapäeval teada, et vereülekanded põhjustavad immunosupressiooni, mistõttu kasvajarakud võivad taas paljunema hakata ning vähipatsientide elulemusnäitajaid halvendada. *

Aastal 1975 toimus loo alguses mainitud juhtum. Selle haigusjuhuga tegeleski professor, kes oli erialalt hematoloog. Seega polnud midagi imestada, et ta oli maruvihane, kuuldes mind väitvat, et patsiendi surma põhjuseks oli vereülekanne. Kuid ma jätkasin oma esitlust ning ta hakkas tasapisi rahunema.

Haigusi ja surma polegi enam

Umbes sel ajal külastas mu naist üks vanem daam, kes oli Jehoova tunnistaja. Esitluse käigus kasutas ta sõna „Jehoova” ning mu naine tahtis teada, mida see sõna tähendab. Tunnistaja vastas: „Jehoova on tõelise Jumala nimi.” Masuko oli juba lapsest peale Piiblit lugenud, kuid selles Piiblis oli Jumala nimi asendatud sõnaga „ISSAND”. Nüüd selgus talle, et Jumal on isik, kellel on nimi!

Masuko hakkas selle eaka tunnistajaga kohe Piiblit uurima. Kui ma öösel kell üks haiglast koju jõudsin, kõneles naine mulle erutatult: „Piiblis öeldakse, et tulevikus polegi enam haigusi ja surma!” Vastasin: „See oleks suurepärane!” Ta jätkas: „Kuna uus maailm saabub peagi, ei taha ma, et sa enam oma aega raiskaksid.” Sain sellest aru nõnda, nagu sooviks ta, et ma arstiametist loobuksin, mispeale ma vihastusin, nii et meie suhted kujunesid võrdlemisi pingeliseks.

Kuid mu naine ei kaotanud minu suhtes lootust. Ta otsis palvemeeles sobivaid piiblikohti ning näitas neid siis mulle. Eriti puudutasid mu südant sõnad kirjakohast Koguja 2:22, 23: „Mis on inimesel kõigest oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all? ... Ta süda ei maga isegi mitte öösel! Seegi on tühi töö!” Just seda ma tegingi – pühendasin meditsiiniteadusele päevad ja ööd, ilma et oleksin sellest tõelist rahuldust tundnud.

Ühel 1975. aasta juulikuu pühapäevahommikul, mil mu naine oli juba Jehoova tunnistajate kuningriigisaali läinud, otsustasin järsku, et lähen ka sinna. Mu naine oli mind nähes äärmiselt üllatunud ning tunnistajad tervitasid mind südamlikult. Sellest ajast saadik olen käinud igal pühapäeval koosolekul. Umbes kuu aega hiljem hakkas üks tunnistaja minuga Piiblit uurima. Kolm kuud pärast  esimest Jehoova tunnistajate külaskäiku laskis mu naine end ristida.

Võtan omaks Jumala suhtumise veresse

Peagi sai mulle selgeks, et Piibel käsib kristlastel ’hoiduda vere eest’ (Apostlite teod 15:28, 29; 1. Moosese 9:4). Kuna mul juba oli tekkinud kahtlusi vereülekannete tõhususes, polnud mul raske võtta omaks Jumala suhtumist veresse. * Mõtlesin: „Kui on olemas Looja ning kui seda ütleb tema, siis peab see õige olema.”

Sain teada ka seda, et haiguste ja surma põhjuseks on Aadamalt päritud patt (Roomlastele 5:12). Sel ajal tegin uurimistööd arterioskleroosi kohta. Vanemaks saades meie arterid tihkenevad ja kitsenevad, põhjustades selliseid haigusi nagu südame-veresoonkonnahaigused, ajuverevarustushäired ja neeruhaigused. Tundus olevat loogiline, et põhjuseks on päritud ebatäius. Sellest ajast peale hakkas minu innukus meditsiini vallas raugema. Haigused ja surma suudab kõrvaldada vaid Jehoova Jumal!

Märtsis 1976, seitse kuud pärast seda, kui olin hakanud Piiblit uurima, katkestasin uuringud ülikooli kliiniku juures. Kartsin, et ma ei leia enam kunagi arstina tööd, kuid ma sain ühes teises haiglas taas arstitööd tegema hakata. Mind ristiti mais 1976. Jõudsin otsusele, et parimal viisil saan oma elu kasutada täisajalise evangeeliumikuulutaja ehk pioneerina. Alustasin seda teenistust juulis 1977.

Kaitstes Jumala seisukohta vereküsimuses

Novembris 1979 läksime Masukoga üle ühte kogudusse Chiba prefektuuris, kus oli suur vajadus kuulutajate järele. Leidsin haigla, kus sain töötada osaajaliselt. Esimesel tööpäeval piiras mind sisse grupp kirurge, kes pärisid minult nõudlikult: „Mida sina kui Jehoova tunnistaja teed, kui haiglasse tuuakse vereülekannet vajav patsient?”

Selgitasin lugupidavalt, et peaksin kinni sellest, mida Jumal vere kohta ütleb. Seletasin, et vereülekandele on alternatiive ning et tahaksin teha patsientide abistamisel oma parima. Pärast umbes tunniajalist keskustelu kostis peakirurg: „Ma mõistan sind, ent kui siia tuuakse suure verekaotusega patsient, tegeleme temaga meie.” Peakirurgi tunti kui rasket isiksust, kuid pärast seda keskustelu kujunesid meie vahel välja head suhted ning ta pidas minu tõekspidamistest alati lugu.

Austus vere vastu katse all

Sel ajal kui me Chibas teenisime, ehitati Ebinasse uut Jehoova tunnistajate Jaapani harubürood. Sõitsime naisega sinna korra nädalas, et hoolitseda selle Peeteliks kutsutava ehitise kallal töötavate Jehoova tunnistajatest vabatahtlike tervise eest. Mõne kuu pärast saime kutse astuda Ebina Peetelisse täisajalisse teenistusse. Niisiis asusime 1981. aasta märtsikuus elama ühte ajutistest hoonetest, kuhu kokku majutati rohkem kui 500 vabatahtlikku töötajat. Hommikuti aitasin koristada ehitusplatsi pesuruume ja tualette, pärastlõunal aga tegelesin arstliku läbivaatusega.

Üks mu patsiente oli Ilma Iszlaub, kes oli tulnud aastal 1949 Austraaliast Jaapanisse misjonäriks. Tal oli leukeemia ning arstid olid öelnud talle, et tal on jäänud vaid mõni kuu elada. Ilma keeldus vereülekannetega  oma elu pikendamast ning pöördus järelejäänud elupäeviks Peetelisse tagasi. Tol ajal polnud veel saadaval selliseid punaliblede sünteesi stimuleerivaid ravimeid nagu erütropoetiin. Seetõttu oli tema hemoglobiin mõnikord kõigest 30–40 grammi liitri kohta (normaalne oleks 120–150 grammi), kuid tegin tema ravimiseks, mis suutsin. Ilma usk Jumala Sõnasse jäi vankumatuks kuni ta surmani alles umbes seitse aastat hiljem jaanuaris 1988.

Aastate jooksul on paljud Jehoova tunnistajate Jaapani harubüroo vabatahtlikud vajanud operatsiooni. Tänu neile on lähiümbruse haiglate arstid ühisel jõul vereta lõikusi tegema hakanud. Tihti on mind kutsutud operatsioonisaali protseduure jälgima ning mõnikord olen saanud ka operatsioonil assisteerida. Olen tänulik neile arstidele, kes respekteerivad Jehoova tunnistajate seisukohta vereülekannete suhtes. Nendega koos töötades on mulle avanenud hulgaliselt võimalusi tutvustada neile oma tõekspidamisi. Hiljuti sai ühest neist arstidest ristitud Jehoova tunnistaja.

On huvipakkuv, et arstide pingutused ravida Jehoova tunnistajaid verd kasutamata on andnud meditsiini märkimisväärse panuse. Vereta lõikused on tõendanud vereülekannetest hoidumise kasulikkust. Uuringud näitavad, et patsiendid paranevad pärast lõikust kiiremini ja vähemate komplikatsioonidega.

Võttes jätkuvalt vastu õpetust suurimalt Arstilt

Üritan olla kursis uusimate meditsiinisaavutustega, ent püüan ka võtta jätkuvalt vastu õpetust Jehoovalt, suurimalt Arstilt. Tema ei vaata pelgalt välist külge, vaid näeb meid kui terviklikku isiksust (1. Saamueli 16:7). Arstina üritan ravida igat patsienti kui terviklikku isiksust, ilma et koondaksin tähelepanu vaid tema haigusele. See võimaldab mul anda patsiendile paremat arstiabi.

Teenin Peetelis edasi. Kuid ikkagi on minu suurimaid rõõme aidata inimestel õppida tundma Jehoovat – kaasa arvatud tema suhtumist veresse. Palvetan, et suurim Arst Jehoova Jumal teeks peagi lõpu kõigile haigustele ja surmale. (Jutustanud Yasushi Aizawa.)

[Allmärkused]

^ lõik 4 Dr Denise M. Harmeningi õpikus „Modern Blood Banking and Transfusion Practices” öeldakse, et „hilist hemolüütilist ülekandereaktsiooni” võib tulla ette „vereülekande, raseduse või siirdamise tagajärjel ülitundlikuks muutunud patsiendi puhul”. Sellistel puhkudel „pole võimalik standardsete ülekande-eelsete meetoditega avastada” antikehasid, mis põhjustavad patsiendi organismi ebasoodsat reageeringut vereülekandele. Nagu öeldakse väljaandes „Dailey’s Notes on Blood”, võib hemolüüs „vallanduda juba isegi väikese koguse sobimatu ... vere manustamisel. Neerutalitluse seiskudes hakkab patsiendi organism tasapisi mürgistuma, sest neerud ei suuda verest jääkaineid eemaldada”.

^ lõik 8 Väljaandes „Journal of Clinical Oncology” (august 1988) teatatakse: „Operatsioonieelselt vereülekandeid saanud patsientide prognoosid on tunduvalt halvemad kui patsientidel, kellele tehakse vähioperatsioon, ilma et neile eelnevalt verd oleks üle kantud.”

^ lõik 16 Täiendavat infot Piibli õpetustest vere kohta võib leida brošüürist „Kuidas võib veri päästa sinu elu?”, väljaandjad Jehoova tunnistajad.

[Väljavõte lk 14]

„Seletasin, et vereülekandele on alternatiive ning et tahaksin teha patsientide abistamisel oma parima”

[Väljavõte lk 15]

„Vereta lõikused on tõendanud vereülekannetest hoidumise kasulikkust”

[Pildid lk 15]

Ülal: piibliteemalist kõnet esitamas

Paremal: koos oma naise Masukoga praegu