Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

 Vaatleme maailma

Naerge terviseks!

Heatahtlik naer teeb muudki peale tuju parandamise. Mõningate Jaapani arstide sõnul parandab naermine sisenõristus-, närvi- ja immuunsüsteemi talitlust, stabiliseerib südamelööke ja hingamist ning võib tuua ajutist kergendust reumahaigetele. Naer stimuleerib sümpaatilist närvisüsteemi, mis ergutab verevoolu lihastesse ning suurendab ajutegevust. Südamest naermine treenib ka lihaseid. Katses, millest räägiti ajalehes „IHT Asahi Shimbun”, selgus, et naerva inimese kõhulihased „olid sama pingul kui istukile tõusva inimese kõhulihased”. Osaka psühhiaater Michio Tanaka tunnustas naermise head mõju. Tanaka sõnul on see kui „tõhus ravim, millel pole kõrvalmõjusid”.

 Loomad ravivad end ise

„Järjest rohkem loomade käitumise uurijaid on jõudnud järeldusele, et metsloomad suudavad ise oma tervise eest hoolitseda ja ka teevad seda,” teatab Londoni ajakiri „The Economist”. Tansaania šimpansid ravivad end sooleusside vastu, süües ühe taime säsi, mis sisaldab sooleusse tapvaid kemikaale. Šimpansid söövad ka lehti, mis on kaetud mikroskoopiliste konksukestega, mis hõõruvad sooleussid katki. Aarad, kes toituvad mürgiseid alkaloide sisaldavatest seemnetest, söövad ka savi, mis tõenäoliselt mürgitustab nende ohtliku toidu. Pruunkarud, hundid ja lumehaned söövad taimi, mis aitavad neil saada lahti sooleparasiitidest. Mitmete metsloomade vereanalüüsid näitasid, et paljud neist jäid oma looduslikus keskkonnas ellu, vaatamata tõsistele viirus- ja bakterinfektsioonidele, mis saavad aga tihtipeale saatuslikuks vangistuses elavatele loomadele. „Need tähelepanekud näitavad, et metsloomad saavad teha midagi selleks, et terved olla, vangistuses peetavad loomad aga mitte,” märgib „The Economist”.

Tapja number üks

„AIDS kui kõige hirmsam pandeemia ajaloos jätab enda varju isegi musta surma,” teatab ajakiri „New Scientist”. „Must surm levis 14. sajandil üle Euroopa ja Aasia, nõudes umbes 40 miljonit inimelu. Nüüd, peaaegu 700 aastat hiljem, kordub ajalugu uuesti.” Ajakirja „British Medical Journal” raporti sõnul on selle aastakümne lõpuks surnud HIVi 65 miljonit inimest. Kuigi tuberkuloosi ja malaariasse haigestunuid on praegu rohkem kui AIDSi-haigeid, öeldakse, et nende haiguste mõju majandusele ja ühiskonnale on väiksem kui AIDSi oma.

Vanemad ja teismelised

Londoni ajalehes „The Times” ilmunud teadaande kohaselt kannatavad vanemad perekonnatülide tõttu rohkem emotsionaalset ja psühholoogilist kahju kui nende teismelised lapsed. Teadaanne ütleb, et vanemad „ei tohiks käia kikivarvul oma tujukate teismeeas laste ümber, kartusest nende tundeid haavata”. Selle asemel „peaksid vanemad hoopis iseennast kaitsma ... ning olema laste suhtes nõudlikud”. Noorukite uurija, USA Pennsylvania osariigi Philadelphia Temple’i ülikooli professor Laurence Steinberg ütleb, et lapsed on palju tugevamad, kui arvatakse. Pärast seda, kui professor Steinberg oli enam kui kümne aasta jooksul uurinud tuhandeid lapsevanemaid, märkis ta: „Nõudlik vanem on küll südamlik ja hooliv, kuid ka range ja otsusekindel reeglite ja piirangute kehtestamise ja neist kinni pidamise suhtes ning ootuste täitmise suhtes.” Need, kes on kasvanud sellises kodus, on elus edukamad ja õnnelikumad ning väiksem on tõenäosus, et nad hakkavad käituma ühiskonnavaenulikult või osalema kuritegevuses, ütleb teadaanne.

Puudutuse vajalikkus

„Me vajame puudutust just nii nagu päikesevalgust, vett ja toitu,” teatab Poola ajakiri „Polityka”. Meil kõigil on naha all detektorite võrgustik, mis on tundlik igasuguste puudutuste suhtes. Kui keegi meid puudutab, „võtab aju selle signaali vastu ja muudab selle kas naeruks, paremaks tujuks või mõneks sõbralikuks žestiks”. Eriti vajavad füüsilist kontakti lapsed, ja seda oma esimestel eluaastatel. Kahjuks puudutavad paljud vanemad oma lapsi ainult siis, kui nad neid riietavad, pesevad, toidavad või karistavad. Paljud uuringud aga näitavad, et lastel, keda kallistatakse, musitatakse ja paitatakse, on parem tervis, nad kasvavad paremini ning neist saavad intelligentsemad inimesed kui nendest, kes jäävad sellisest füüsilisest kontaktist ilma, märgib „Polityka”.

Järvede seisund halvenenud kogu maailmas

„Meie planeedile pole jäänud ühtki järve, mida inimtegevus ei mõjutaks,” teatab Maailma Veenõukogu asepresident William Cosgrove. „Me hävitame järved, ja see võib saada katastroofiks inimühiskondadele, kelle elu sõltub järvedest.” Järvesid saastavad tööstused, farmid ja reovesi; isegi järved, mis paistavad olevat puhtad, võivad juba olla tugevalt reostatud, ütles Cosgrove, lisades: „Kui juhtub midagi, näiteks muutub veetemperatuur, ongi järve seisund halvenenud. Alanud protsessi on raske peatada.” Üks näide sellest on Aafrika suurim järv Victoria. Viimase kahekümne aasta jooksul on selles järves välja surnud mitu kalaliiki, kuna järve on saastanud muu hulgas puhastamata reovesi. Tõsises ohus on ka Tai Hu järv Hiinas. „Ekspertide sõnul on järv nii reostunud, et selle pinnal võib niisama hästi kui käia,” ütles Maailma Veenõukogu teadaanne. Reutersi raporti sõnul saadakse aga 90 protsenti kasutatavast veest just järvedest.

„Süda tunnetest tulvil, pea tühi”

Saksamaa ajaleht „Die Woche” kirjutab nõudlusest professionaalsete kirjakirjutajate koostatud armastuskirjade järele. Paljud kirjutajad pakuvad tasu eest teenuseid neile, kes ei oska ise oma tundeid sõnadesse panna. Kirja sisu võib olla väga kirglik või hoopis asjalik, olenevalt kliendi soovist. Saadaval on ka luuletused, mille hinna suhtes võib kokku leppida. Kirjade tase on erinev. Mõned kirjutajad on professionaalsed kirjanikud või ajakirjanikud, teistele on aga kirjutamine hobi. Mõned kirjutajad on pannud Internetti üles küsimustikke, mille põhjal arvuti koostab kirja. Edu ei saa aga alati siiski tagada. Pärast seda, kui üks kirjutaja on kirjutanud kolm aastat liigutavaid ettepanekuid ja lubadusi, ei vasta tema ustava kliendi armastatu ikka mehe tunnetele.

Vormis püsimine ja haiguspäevad

Liikumine vähendab haiguspäevi, annab teada Soome terviseliidu uuring. Paljud tööandjad Soomes kasutavad seda teadmist selleks, et nende töötajad haigeks ei jääks. „Pooled soomlased töötavad firmades, kus rakendatakse vormis püsimise programme,” teatab Soome Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsiooni väljaanne „Finnfacts”. „Töökohtades korraldatakse suitsetamisest lahtisaamise ja kaalu vähendamise kursusi ning mitmesuguseid trenne keha vormishoidmiseks.” Soome firmad investeerivad igal aastal sellistesse programmidesse 67 miljonit eurot, kuna töötajate töölt puudumise vähenemine toob neile mitmekordselt tagasi.

Hoia oma selga!

„Vale kehahoiak, ülekaalulisus ja ebapiisav liikumine rikuvad aeglaselt selgroogu,” kirjutab Hispaania ajaleht „El País Semanal”. Hinnangute kohaselt on arenenud riikides 80 protsendil elanikkonnast aeg-ajalt seljaprobleeme. Seljahädadele spetsialiseerunud Hispaania Kovacsi kliinik soovitab seljavalu ärahoidmiseks ja leevendamiseks parandada oma kehahoiakut. Mõned lihtsamad soovitused on järgmised. Maga külili, nii et selg oleks sirge. Istudes toeta selg vastu seljatuge. Arvuti ees olles hoia õlgu normaalses asendis. Kummardumise puhul kõverda põlvi, mitte selga. Kui on tarvis pikka aega püsti seista, sea raskus ühele jalale, samal ajal kui puhkad teist jalga kas pingil või trepiastmel.