Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

 Vaatleme maailma

Tunne haigutamisest rõõmu!

Ema kõhus kasvav laps hakkab haigutama kõigest 11 nädalat pärast viljastamist, kirjutab Hispaania ajakiri „Salud”. Tõenäoliselt vallandub see tahtmatu reaktsioon enamikel imetajatel ning ka mõningatel lindudel ja roomajatel. Kuigi teadlased ei tea haigutamise täpset põhjust, on nad pannud tähele, et haigutamine kaasneb tavaliselt sirutamisega. Teadlased märgivad, et „peale lihaste ja liigeste lõdvestamise tõstab [sirutamine] vererõhku ja südamelöökide sagedust”. Kui püüame haigutamist takistada suu kinnihoidmisega, jääme ilma haigutamisega kaasnevast kasust. Seepärast soovitab uurimisgrupp võimaluse korral lasta oma lõualuid ja näolihaseid haigutades loomulikult liikuda. Kes teab, ehk võib haigutamine sindki virgutada!

 Jõhvikad aitavad põletiku vastu

„Jõhvikamahla on tarvitatud juba pikka aega,” ütleb Londoni ajaleht „The Times”. „Ameerika põlisrahvad kasutasid seda nii ravimi kui ka joogina [ning] Ameerika meremehed hoidsid sellega ära skorbuuti.” Jõhvikamahlal, mis sisaldab suures koguses C-vitamiini ja antioksüdante, „on ka mikroobivastane toime, mis aitab võidelda kuseteede põletiku vastu”. See ei tulene aga mahla mõjust uriini happesusele, nagu varem arvati. Pigem tuleneb see sellest, et mahlas sisalduvad ained „takistavad E. coli bakteritel [mis põhjustavad enamikku põletikke, kaasa arvatud põiepõletik] kinnitumast kuseteede seintele, nii et bakterid uhutakse välja enne, kui need tekitavad põletiku”, ütleb „The Times”. Teadlased on leidnud, et jõhvikamahl aitab ka igemepõletiku vastu.

Südameinfarkti põdejate aju kaitse

„Kui jahutada südameinfarktiga patsientide kehatemperatuuri vaid mõne kraadi võrra, võib see suuresti vähendada haige aju kahjustumist ja surmajuhtumeid, näitavad kaks uut pöördelist uuringut,” ütleb teadaanne Kanada ajalehes „The Toronto Star”. Uuringud, millest üks korraldati viies Euroopa riigis ja teine Austraalias, näitavad, et kerge hüpotermia aitas haigetel paremini taastada neuroloogilisi ja tunnetuslikke funktsioone. Koomas haiglasse toodud südameinfarktiga patsientide kehatemperatuuri alandati külma õhu ja jääkuubikutega 12–24 tunniks 33 kraadile. Kardioloog Beth Abramson sõnul vähendab see odav ja lihtne teraapia „aju hapnikuvajadust ning pidurdab keemilisi protsesse, mis hävitavad ajurakke”, kirjutab „The Toronto Star”. „Keha jahutamine näib toimivat nii hästi, et Kanada, Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Euroopa arstide arvates võiks seda meetodit hakata kasutama kõigi infarktiga haiglasse toodud haigete puhul.”

Lapssõdurite kasutamine keelatud

„Leping keelustada lapssõdurite kasutamine jõustus täna, mis kroonib kümme aastat kestnud rahvusvaheliste jõupingutuste edu võidelda ühe suurima inimõiguste rikkumise vastu maailmas,” ütles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pressiteade 2002. aasta 12. veebruaril. Fakultatiivne protokoll, millele kirjutasid alla 96 riiki, „ütleb, et ükski alla 18-aastane isik ei tohi teenida kohustuslikus sõjaväeteenistuses, ning kohustab valitsusi tõstma vabatahtlikku sõjaväeteenistusse astumise ea miinimumi vähemalt 16 aastani”. Hinnangute kohaselt teenib praegu „85 riigis nii valitsuste sõjavägedes, poolsõjaväelistes organisatsioonides kui ka relvastatud gruppides pool miljonit last; neist üle 300 000 noore osalevad aktiivselt sõjategevuses rohkem kui 35 riigis”. ÜRO uudisteagentuuri veebilehe sõnul on paljud neist lastest röövitud ning „neid pekstakse või nad tapetakse, kui nad püüavad põgeneda. Eriti kaitsetud on tüdrukud, keda kasutatakse tihtipeale seksuaalselt”.

Ravimid ja eakad

„Üle 60 aasta vanused inimesed tarvitavad keskmiselt kolme ravimit ehk kolm korda rohkem kui nooremad inimesed,” ütleb Saksamaa ajakiri „Der Spiegel”. „Ravimite koosmõju ja kõrvalmõjud suurenevad seda rohkem, mida enam eri tablette sisse võetakse.” Teine võimalik probleem on see, et „perearstid ... ei võta sageli arvesse seda, et vanematel inimestel ei tööta neerud enam nii hästi”. Tagajärjeks võib olla ravimite kuhjumine organismi. Seega „võib 40-aastasele määratud õige doos mürgitada 70-aastase inimese”, selgitab „Der Spiegel”. „Paljud eakad inimesed kannatavad veelgi enamate komplikatsioonide tõttu sellepärast, et nad joovad liiga vähe vett.” Teadaanne lisab, et ainuüksi veepuudus võib põhjustada samasugust mõju nagu valuvaigistid, rahustid ja vererõhku alandavad ravimid. Sümptomite hulka kuuluvad segasus, deliirium ja peapööritus, mida peetakse sageli lihtsalt kõrge vanuse süüks.

Tappev ecstasy

Iga üheksas inimene, kes käib öö läbi kestvatel tantsupidudel, mida nimetatakse reivideks, tarvitab amfetamiinil põhinevat narkootikumi ecstasy’t, teatab Hispaania ajaleht „El País”. Hiljuti suri ecstasy üledoosi tõttu Hispaanias kaks reivil olnud noort. „Narkootikume pakutakse kogu aeg,” ütleb ühe kadunu sõber. Miks hakkavad noored narkootikume pruukima? Kaaslaste surve ning hea ja eneseväärikust tõstva tunde pärast, mida ecstasy mõneks ajaks tekitab. Noored tarvitavad tihti ecstasy’t koos teiste uimastitega, näiteks hašiši ja kokaiini või alkoholiga, mis suurendavad ecstasy ohtlikke kõrvalmõjusid. Peale mälukaotuse ja depressiooni võib ecstasy põhjustada ka hingamishäireid, aju verejooksu ja isegi surma, ütleb Hispaania riiklik uimastite vastu võitlemise programm.

Vandumine töö juures

Vandumine on muutunud paljudes töökohtades väga tavaliseks, teatab Kanada Montreali ajaleht „The Gazette”. Mõningate ekspertide sõnul tekitab vandumine töö juures lisastressi. McGilli ülikooli grupikäitumise professor Karen Harlos märgib: „Kui negatiivse kriitikaga kaasneb vandumine, võib sellel olla halb mõju töötajate produktiivsusele, eneseväärikusele ja tervisele.” Ajalehe sõnul määrab ülemus tihtipeale selle, kuidas töö juures omavahel suheldakse, kuna teised jäljendavad teda. Kui kedagi häirib see, et töö juures vannutakse, soovitab „The Gazette” esiteks pöörduda „inimese poole, kes tema arvates piiri ületab, ja paluda viisakalt, et ta tema juuresolekul roppu keelt ei kasutataks”.

Majapidamistööde tegemine on kasulik füüsiline liikumine

Kas tolmuimejaga põranda puhastamist, akende pesemist ja lapsevankri lükkamist võib pidada tervislikuks füüsiliseks liikumiseks? Vastus on jah, nagu näitab Austraalia Queenslandi ülikooli korraldatud hiljutine uuring. Teadlased kinnitasid seitsme alla viieaastaste lastega ema külge gaasianalüsaatori, et mõõta seda, kui palju nad oma igapäevatoimetusi tehes hapnikku tarbivad, ütleb ajalehe „The Canberra Times”. Teadlaste sõnul „viitavad uurimustulemused sellele, et mõningaid kodutöid tehakse intensiivsusega, mis on piisav selleks, et tervisele kasu tuua”. Professor Wendy Brown leidis, et „naiste kodutöö võrdub enam-vähem mõõduka kehalise liikumise, nagu kiire kõnni, rattasõidu või ujumise intensiivsusega”, märgib raport. „Need on küll esialgsed uurimistulemused,” sõnas Brown, „kuid selge on see, et ei saa öelda, et naine, kes on terve päev jalgade peal, ei liigu aktiivselt.”

Riisiterakestad tugevdavad betooni

„Teadlased ennustavad revolutsiooni ehitustööstuses,” ütleb Brasiilia ajakiri „Jornal da USP”, „kuna hakatakse ehitama maju, mis peavad kauem vastu ning taluvad paremini ilmastiku- ja keskkonnamõjusid. See on võimalik tänu [Brasiilia] São Paulo ülikooli tehnikateaduskonna teadlaste valmistatud uuele tsemendile.” Teadlased segasid riisiterakestade tuhast saadud ränidioksiidi tavalise tsemendiga, et saada eriti peeneteralist ja kvaliteetset betooni. Saadud betoon on väiksema poorsusega, peab paremini vastu saastele ja loodusjõududele ning on standardsest betoonist vähemalt kolm-neli korda tugevam. Seega on tänu niisugusele betoonile võimalik vähendada tugipostide suurust kuni 30 protsenti, nii et postide tugevus jääb samaks, ning selle „tulemuseks on rohkem ruumi, kergemad tarindid, kiirem ehitustempo, kahanenud ehitusmaterjalide kulud ning väiksem töömahukus”, ütleb „Jornal da USP”. Igal aastal saadakse maailmas 80 miljonit tonni riisiterakestasid, millest saab 3,2 miljonit tonni ränidioksiidi.