Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas tulevikulapsed?

Kas tulevikulapsed?

Kas tulevikulapsed?

On aasta 2050. Melissa silmitseb viljastamiskliinikus arvutiekraani. Ta on vajunud mõtteisse. Pole ju lapse valimine mõni tühiasi, mida rutakalt teha. Ekraanilt võib näha naeratava näoga teismelist tütarlast, kellele Melissa ja tema mees Curtis on juba pannud nimeks Alice. Nii Alice’i pilt kui ka kõrvalolev tekst ekraanil räägivad mõndagi sellest, milline isiksus saab temast füüsiliselt ja vaimselt.

Alice pole veel sündinud. See tulevane teismeline on alles loode, keda hoitakse koos kümnete teiste loodetega kõrvalruumis –200-kraadises pakases. Kõigi nende loodete geneetilised omadused on skanneri abil sisestatud arvutisse, et Melissa ja Curtis saaksid valida, millist loodet Melissa emakasse siirata.

Kuna Melissa ja Curtis tahavad tüdrukut, jätavad nad poistelooted kõrvale. Seejärel uurivad nad ülejäänud looteid – milline võib tulevikus olla nende tervislik seisund, välimus ja temperament. Viimaks teevad Melissa ja Curtis oma valiku. Üheksa kuud hiljem tunnevad nad rõõmu oma valitud tütre, reaalse lapse Alice’i sünnist.

SEE lugu on kokkuvõte USA New Jersey Princetoni ülikoolis töötava molekulaarbioloogia professori Lee Silveri jutustusest. Niisugune on tema kujutlus sellest, milline on elu aastakümnete pärast. Tema ideed põhinevad olemasolevatel uurimistulemustel ja tehnoloogial. Juba praegu on võimalik mõningate geneetiliste haiguste avastamiseks looteuuringuid teha. Esimese katseklaasibeebi sünnist on möödunud üle kahekümne aasta. See Petri tassis viljastatud tüdruk oli esimene laps, kes viljastati väljaspool emakat.

Tõik, et dr. Silver kutsub last Alice’iks, võib seostuda tuntud fantastikaraamatuga „Alice imedemaal”. Jah, paljudele tähendab tulevik imedemaad. Mõjuka ajakirja „Nature” juhtkiri teatas: „Molekulaargeneetika kasvav tähtsus seab meid silmitsi tõsiasjaga, et tulevikus on ehk inimliiki võimalik muuta.”

Järgmistes artiklites vaatame mõningaid edusamme, mida on tehtud biotehnoloogias, ning pöörame sealjuures tähelepanu eeskätt inimrassi „parandamise” väljavaadetele. Kas see töö, mida praegu laborites tehakse, mõjutab meie või meie laste elu? Paljud arvavad, et mõjutab.