Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 KUIDAS STRESSI LEEVENDADA

Nippe stressiga toimetulekuks

Nippe stressiga toimetulekuks

Stressiga toimetulekuks on tarvis pöörata tähelepanu oma tervisele, suhetele, eesmärkidele ja prioriteetidele. Järgmised soovitused võivad aidata sul stressiga paremini hakkama saada ja seda ehk isegi vähendada.

Ela päev korraga

„Ärge olge mures homse päeva pärast, sest homsel päeval on omad mured.” (MATTEUSE 6:34)

Selgitus. Igapäevamured on elu osa. Kuid ära lisa tänastele muredele veel homseid. Püüa elada üks päev korraga.

  • Teadvusta endale, et stressi täielikult vältida pole võimalik. Muretsemine selle pärast, mis on möödapääsmatu, üksnes suurendab stressi ja võib põhjustada ärevust. Samuti tasub meeles pidada, et tavaliselt ei lähe asjad nii halvasti, kui me kardame.

Ole oma ootustes realistlik

„Ülalt lähtuv tarkus on ... mõistlik.” (JAAKOBUSE 3:17)

Selgitus. Ära taotle täiuslikkust. Hoidu esitamast liiga kõrgeid nõudmisi nii endale kui ka teistele.

  • Ole oma ootustes realistlik. Arvesta enda ja teiste piiridega. Nii on kõigil vähem stressi ja ettevõtmised lähevad paremini korda. Samuti ära kaota huumorimeelt, ka siis kui midagi läheb viltu. Naermine vähendab pinget ja tõstab tuju.

 Tee kindlaks stressi allikad

„Vahetegemisoskus aitab jääda rahulikuks.” (ÕPETUSSÕNAD 17:27)

Selgitus. Negatiivsed emotsioonid hägustavad mõtlemist, seepärast püüa jääda rahulikuks.

  • Tee kindlaks, mis sulle stressi tekitab, ja pane tähele, kuidas sa stressile reageerid. Näiteks jälgi, mida sa stressis olles mõtled ja tunned ning kuidas käitud. Võib-olla tasuks see isegi kirja panna. Teadlikkus sellest, kuidas sa stressile reageerid, aitab sul sellega paremini toime tulla. Samuti võiksid mõelda, kas mingit stressorit annaks elust kõrvaldada. Kui see pole võimalik, püüa stressori mõju vähendada. Näiteks võid ehk leida mingi mooduse, kuidas tõhusamalt oma ülesandeid täita või aega kasutada.

  • Püüa näha asja teise kandi pealt. Üks ja sama olukord võib ühes inimeses stressi tekitada, teises aga mitte. Vahe võib olla lihtsalt olukorra tõlgendamises. Seepärast proovi teha järgmist.

    1. Ära arva kohe halvimat. Oletame, et sa seisad järjekorras ja keegi tuleb vahele. Kui pead seda nahaalsuseks, võid vihastuda. Kas võiksid aga hoopis mõelda, et selleks oli mõjuv põhjus? See võib vabalt nii olla.

    2. Otsi positiivset. Näiteks ooteaega arsti ukse taga või bussijaamas on ehk kergem mööda saata, kui loed midagi, teed tööasju või vastad meilidele.

    3. Vaata olukorda laiemalt. Mõtle, kas mingi asi, mis sinus täna stressi tekitab, on probleemiks ka homme või nädala pärast. Tee vahet tähtsal ja vähem tähtsal.

 Hoia oma elus korda

„Kõik toimugu viisakalt ja korra järgi.” (1. KORINTLASTELE 14:40)

Selgitus. Püüa oma elus korda hoida.

  • On hea, kui meie elus valitseb mingi kord. Üks tegur, mis võib elu sassi lüüa ja seega ka stressi tekitada, on asjade edasilükkamine. Tagajärjeks võib olla pikk tegemata tööde nimekiri. Abi võib olla neist kahest soovitusest.

    1. Koosta realistlik tegevuskava ja pea sellest kinni.

    2. Tee kindlaks põhjused, miks sa kaldud asju edasi lükkama, ja kõrvalda need.

Hoia oma elus tasakaalu

„Parem peotäis puhkust kui kaks peotäit kõva tööd ja tuule tagaajamist.” (KOGUJA 4:6)

Selgitus. Töönarkomaanid ei saa oma kõva töö vilju nautida, sest neil lihtsalt ei jää selleks aega ega energiat.

  • Suhtu töösse ja rahasse tasakaalukalt. Suurem pangaarve ei tähenda suuremat õnne ega väiksemat stressi. Tegelikult on tihti vastupidi. Koguja 5:12 ütleb tabavalt: „Rikkal ei lase ta küllus magada.” Tark on elada oma võimaluste piires.

  • Luba endale lõõgastumist. Tegevus, mida sa naudid, leevendab stressi. Passiivsest meelelahutusest, nagu telerivaatamine, ei pruugi aga abi olla.

  • Kasuta nutiseadmeid mõõdukalt. Väldi pidevat sõnumite, meilide ja sotsiaalmeedia kontrollimist. Kui vähegi võimalik, ära loe töömeile väljaspool tööaega.

 Hoolitse oma tervise eest

„Keha treenimisest on veidi kasu.” (1. TIMOTEOSELE 4:8)

Selgitus. Kehaline aktiivsus mõjub tervisele hästi.

  • Harrasta tervislikku eluviisi. Kehaline tegevus parandab meeleolu ja ka organismi võimet stressile vastu panna. Toitu tervislikult ja ära jäta toidukordi vahele. Puhka piisavalt.

  • Ära otsi stressile leevendust suitsetamisest, narkootikumidest ega alkoholist. Pikapeale need hoopis suurendavad stressi, sest mõjuvad halvasti nii tervisele kui ka rahakotile.

  • Kui stress püsib, pöördu arsti poole. Arstiabi otsimine pole läbikukkumise märk.

 Pane prioriteedid paika

„[Tehke] alati kindlaks, mis on esmatähtis.” (FILIPLASTELE 1:10)

Selgitus. Mõtle hästi läbi, mis on sulle kõige tähtsam.

  • Pane oma kohustused tähtsuse järjekorras kirja. Nii saavad tähtsaimad asjad kindlasti tehtud. Samuti aitab see näha, millised tööd võib edasi lükata, millised kellelegi teisele anda ja millised üldse tegemata jätta.

  • Pea nädal aega päevikut oma ajakasutuse kohta. Seejärel analüüsi, kuidas kasutada aega paremini. Suurem kontrollitunne vähendab stressi.

  • Planeeri aega hingetõmbamiseks. Ka lühikesed pausid aitavad sul oma akusid laadida ja leevendavad stressi.

Otsi tuge

„Mure rõhub südant, kuid hea sõna toob südamele rõõmu.” (ÕPETUSSÕNAD 12:25)

Selgitus. Teiste lahked, osavõtlikud sõnad parandavad enesetunnet.

  • Räägi oma murest mõne mõistva inimesega. Usaldusisik võib aidata sul näha oma olukorda teise nurga alt, koguni näha lahendust, mille peale sa üksi poleks tulnud. Ja juba see, kui mure südame pealt ära rääkida, parandab enesetunnet.

  • Palu abi. Kas võiksid mõne ülesande kellelegi teisele anda või töökoormat kellegagi jagada?

  • Kui stressi põhjuseks on suhted mõne töökaaslasega, mõtle, kas saaksid kuidagi olukorda parandada. Näiteks, kas võiksid talle viisakalt teada anda, kuidas tema sõnad või käitumine sulle mõjuvad? (Õpetussõnad 17:27.) Kui su püüded suhteid parandada ei anna tulemusi, kas saaksid kokkupuuteid selle inimesega vähendada?

 Hoolitse oma vaimsuse eest

„Kandke siis hoolt oma vaimu eest.” (MALAKI 2:16, 1997. a tõlge)

Selgitus. Me vajame enamat kui toitu, kehakatet ja eluaset. Meil on ka vaimsed vajadused. Seega, et võiksime elada täisväärtuslikku elu, tuleb meil hoolitseda ka oma vaimsuse eest.

  • Abi võib olla palvetamisest. Piibel kutsub meid üles heitma kõik oma mured kõigevägevama peale ja kinnitab, et ta tõesti hoolib meist. (1. Peetruse 5:7.) Palvetamine ja positiivsete mõtete mõtlemine võib anda sulle hingerahu. (Filiplastele 4:6, 7.)

  • Loe kirjandust, mis turgutab su vaimu. Näiteks kõik selles ajakirjas olevad soovitused on võetud piiblist, mis on kirjutatud just selleks, et meie vaimsed vajadused võiksid olla rahuldatud. Piibel võib anda „praktilist tarkust ja mõtlemisoskust”. (Õpetussõnad 3:21.) Miks mitte piibel lahti teha ja uurida, mis seal kirjas on? Alustada võid näiteks Õpetussõnade raamatust.