Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 KAANETEEMA

Kas sa teed liiga palju?

Kas sa teed liiga palju?

Kas sa tunned, et oled liiga hõivatud? Kui nii, siis pole sa sugugi ainus. „Inimesed näivad igal pool olevat väga hõivatud,” teatab ajakiri The Economist.

AASTAL 2015 küsitleti täiskohaga töötajaid kaheksal maal ning neist paljud ütlesid, et neil on raske vastata nende töökoha ja koduse elu nõudmistele. Põhjusteks nimetati üha kasvavaid kohustusi nii tööl kui ka kodus, suuremaid väljaminekuid ja pikemaid tööpäevi. Näiteks Ameerika Ühendriikides töötavad need, kes käivad täiskohaga tööl, keskmiselt 47 tundi nädalas. Ja ligi iga viies töötab 60 tundi nädalas või veelgi rohkem!

Ühes teises küsitluses, mis hõlmas inimesi 36 riigist, ütles neljandik vastanutest, et nad tunnevad sageli isegi vabal ajal, et neil on kiire. Ka lastele ei mõju hästi see, kui nende aeg on viimseni ära planeeritud.

Kui me pidevalt üritame teha rohkem, kui aeg võimaldab, võime langeda stressi, nii et me tunneme kogu aeg, et oleme ajahädas. Ent kas on võimalik elada ka tasakaalukamalt? Millist rolli mängivad meie uskumused, valikud ja eesmärgid? Esmalt vaatleme nelja põhjust, miks mõned üritavad liiga palju teha.

 1. SOOV PAKKUDA PERELE AINELISES MÕTTES PARIMAT

„Ma töötasin seitse päeva nädalas,” ütleb pereisa Gary. „Tegin seda seepärast, et alati näis olevat midagi paremat, mida soovisin oma lastele anda. Tahtsin, et neil oleks kõik see, mida minul kunagi polnud.” Hoolimata vanemate headest motiividest tuleks neil oma prioriteedid läbi uurida. Mõned uuringud tõdevad, et nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes peavad raha ja asju liiga tähtsaks, kipuvad olema vähem õnnelikud, eluga vähem rahul ja kehvema tervisega kui need, kes ei pea ainelist vara nii tähtsaks.

Lapsed, kelle vanemad panevad rõhku materiaalsetele asjadele, pole eriti õnnelikud

Selleks et lapsed võiksid olla tulevikus edukad, täidavad mõned lapsevanemad nii oma laste kui ka endi ajakava kõikvõimalike tegevustega. Raamat „Putting Family First” võrdleb selliseid heade kavatsustega vanemaid meelelahutuse korraldajatega kruiisilaeval.

2. ARVAMUS, ET MIDA ROHKEM, SEDA PAREM

Reklaamid püüavad meid veenda selles, et kui me ei osta uusimaid tooteid, jääme millestki ilma. Ajakirja The Economist sõnul tekitab kõikvõimalike kaupade plahvatuslik kasv tarbijates veelgi enam tunde, et selle vähese ajaga, mis neil on, pole piisavalt aega valida, mida osta, vaadata või süüa.

Aastal 1930 ennustas üks juhtiv majandusteadlane, et tehnika areng annab töötajatele rohkem vaba aega. Kui valesti ta küll ennustas! Ajakirja The New Yorker ajakirjanik Elizabeth Kolbert täheldas, et varakult töölt lahkumise asemel leiavad inimesed, et nad vajavad uusi asju, ning need nõuavad omakorda raha ja aega.

3. PÜÜD VASTATA TEISTE OOTUSTELE

Mõned rabavad ületööd teha, et olla oma tööandja meele järele. Kaastöötajad võivad samuti survet avaldada, tekitades süütunnet neis, kes kauemaks tööle ei jää. Peale selle on inimesed majandusliku ebakindluse tõttu valmis kauem töötama või olema alati kättesaadavad.

Samamoodi võivad lapsevanemad tunda survet teiste perede tormaka elutempoga  sammu pidada. Kui nad seda ei suuda, võib neid haarata süütunne, et nende lapsed jäävad millestki ilma.

4. SOTSIAALNE STAATUS JA ENESETEOSTUS

Tim, kes elab Ameerika Ühendriikides, ütleb: „Ma armastasin oma tööd ja rabasin kogu aeg täie auruga. Tundsin muudkui, et pean end tõestama.”

Timi kombel tunnevad ka paljud teised, et nende minapilt on tihedalt seotud nende elutempoga. Varem tsiteeritud Elizabeth Kolbert sõnab, et hõivatusest on saanud sotsiaalne staatus. Ta lisab: „Mida hõivatum sa oled, seda tähtsam paistad.”

ÕPI OLEMA TASAKAALUKAS

Piibel ergutab meid usinalt ja kõvasti tööd tegema. (Õpetussõnad 13:4.) Samas õhutab see olema tasakaalukas, öeldes: „Parem peotäis puhkust kui kaks peotäit kõva tööd ja tuule tagaajamist.” (Koguja 4:6.)

Tasakaalukas elu on hea nii meie vaimule kui ka kehale. Kas on aga võimalik hoogu maha võtta? On küll. Vaatame nelja soovitust.

 1. TEE KINDLAKS OMA VÄÄRTUSED JA EESMÄRGID

On normaalne soovida teatud määral majanduslikku kindlustatust. Kui palju raha on aga piisav? Kuidas defineerida edukust? Kas see on mõõdetav vaid sissetuleku ja ainelise varaga? Teisest küljest võib ka liiga palju puhkust või meelelahutust elutempo üles kruvida.

Varem tsiteeritud Tim sõnab: „Mõtlesime koos naisega tõsiselt oma elu üle ja otsustasime seda lihtsustada. Tegime tabeli, mis näitas meie tollast olukorda ja meie uusi eesmärke. Arutasime, kuhu on viinud meie varasemad otsused ja mida meil tuleks teha, et saavutada oma eesmärgid.”

2. VÄHENDA TARBIMISKULTUURI MÕJU

Piibel annab meile nõu ohjeldada oma silmahimu. (1. Johannese 2:15–17.) Reklaamid aga õhutavad tegema pikki tööpäevi või lubama endale võimalikult palju või kulukat meelelahutust. Ilmselt ei saa sa vältida kõiki reklaame. Ent sa saad piirata seda, kui palju sa lased neil end mõjutada. Samuti võid sa hoolsalt läbi mõelda, mida sa tegelikult vajad.

Pea ka meeles, et sind mõjutavad su kaaslased. Kui nad ihkavad üha rohkem ainelist vara või mõõdavad edu materiaalsete väärtustega, siis oleks sul tark otsida sõpru, kel on paremad väärtushinnangud. „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks,” ütleb Piibel. (Õpetussõnad 13:20.)

3. SEA TÖÖAJALE PIIRID

Räägi tööandjaga oma tööst ja prioriteetidest. Ära tunne end süüdi, et sul on ka isiklik elu. Raamat „Work to Live” ütleb: „Need,  kes hoiavad töö ja koduse elu lahus ning võtavad puhkust, jõuavad tähtsa tõdemuseni: elu ei jää seisma, kui nad ära on.”

Gary, keda varem tsiteeriti, oli majanduslikult üsna heal järjel, niisiis otsustas ta oma töötunde vähendada. „Rääkisin oma perega ja tegin ettepaneku meie elu lihtsustada,” ütleb ta. „Seejärel hakkasime selle nimel tasapisi tegutsema. Rääkisin ka oma tööandjaga, et ta võimaldaks mul nädalas vähem päevi töötada, ning ta tuligi mulle vastu.”

4. PEA PEREGA KOOSOLEMIST TÄHTSAKS

Abikaasadel tuleb omavahel aega veeta ja samuti vajavad lapsed ühist aega koos vanematega. Seega ära püüa pidada sammu teiste peredega, kes alati tormavad kuhugi. „Võta aega puhkamiseks ja lõõgastumiseks ning jäta kõrvale vähemtähtsad tegevused,” soovitab Gary.

Kui teie pere on koos, siis ärge laske teleril, mobiiltelefonidel või muudel seadmetel end üksteisest eraldada. Sööge päevas koos vähemalt korra ja kasutage seda aega omavahel vestlemiseks. Kui vanemad järgivad seda lihtsat soovitust, tunnevad lapsed end hästi ja neil läheb ka koolis paremini.

Kasutage söögiaega omavahel vestlemiseks

Lõpetuseks mõtle, mida sa oma elult soovid ja mida sa soovid oma perele. Kui soovid õnnelikumat ja mõttekamat elu, pane paika prioriteedid, mis põhinevad Piibli ajatul tarkusel.